teisipäev, 30. november 2010

tuleviku raamatukoguhoidjale vajalikud kompetentsid

Viimases Põhjamaade erialaajakirjas Scandinavian Public Library Quarterly on juttu tuleviku raamatukoguhoidjale olulistest teadmistest ja oskustest: Future competence needs in public libraries.
Taaskord see, millest viimasel ajal räägitakse järjest enam, et raamatukogud vajavad juhte, kes on pidevalt valmis ümber orienteeruma ja kohanduma muutuste ja arengutega, mis toimuvad ühiskonnas ning oskama neid ellu viia ja realiseerida oma organisatsioonis. Raamatukogud vajavad töötajaid, kes tahavad kaasa minna muutustega, tunnevad projekti- ja meeskonnatööd ning on valmis sellesse panustama. Nii juhid kui alluvad ühtmoodi vajavad nn metaoskusi oma tööga paremaks toimetulekuks - see on valmidus pidevalt õppida, ümberkujundada, ümbritsevaga suhestuda, dialoogis olla ja tähendust otsida. Ühiskonna ja olude muutudes tuleb ka raamatukogul ja raamatukoguhoidjal muutuda.

esmaspäev, 29. november 2010

veeb ja sõnavabadus

Tänases Postimehes on pikem artikkel Kristjan Korjuselt "Sõda sõnavabaduse üle", mis käsitleb Wikileaksi tegevust ja seonduvat.
"... 29. oktoobril ilmus Ameerika ajalehes Chicago Tribune artikkel «Miks on Julian Assange ikka elus?», kus avaldatakse pahameelt, et Ameerika ei käitu oma vaenlasega piisavalt konkreetselt. Selline suhtumine on saanud normiks. Lisaks on propagandasse kaasatud kuulsaid inimesi. Näiteks Hillary Clinton on korduvalt rõhutanud, et Ameerika kodanike huvides on vaja Wikileaks hävitada. Seesugused väljaütlemised levivad kiirelt üle kogu läänemaailma."
"... Seaduse põhieesmärk on internetipiraatluse tõkestamine, kuid uus raamistik nõuab ka rahvusvahelise sõltumatu organisatsiooni loomist, kellel oleks vajadusel (näiteks terrorismi või piraatluse tõkestamiseks) ligipääs kõikidele turvaprotokollidele, mis tähendab, et tahetakse luua silma, mille eest ei jääks saladusse mitte miski – ei e-kirjad ega pangatehingud. Seejuures on näiteks «terrorismi» mõistet võimalik riigivõimule sobivalt või laialt defineerida."

Samal teemal veel lisaks 2. detsembri Eesti Ekspressist Andrei Hvostovi "Wikileaksi terroristlik löök".
Arutelud on pinevad :)

kolmapäev, 17. november 2010

Elavast raamatukogust

Tänasel sügisseminaril rääkisime TÜ VKA raamatukogundus ja infokeskkonnad eriala üliõpilastega elavast raamatukogust. Kuna ma sel teemal siin veel kirjutanud ei olegi, aga põhjust oleks - siis postitan oma mõned tänased slaidid.

Ideest ja tegemistest lähemalt saab lugeda Human Library veebilehelt. Minu arvates on see ettevõtmine, mida ka Eesti raamatukogudes rakendada võiks. Muuhulgas väikese irooniaga öeldes: kui trükitud teavikute jms hankimiseks raha napib, loeme siis inimraamatuid! ;)

laupäev, 6. november 2010

Eesti raamatukogude veebikajastus

Heameel on tõdeda, et Eesti raamatukogude ja nende tegevuse veebist leitavus on viimasel ajal järjest paremaks läinud. Just rahvaraamatukogud, sh väiksemad on palju nähtavamad. Blogi pidamine ei nõua erilisi spetsiaalseid oskusi, kuna ongi ennekõike mõeldud tavakasutaja tasandil hakkama saamiseks. Ise hakkama saamine ongi, mis väiksema raamatukogu puhul loeb, kuna tugiisikut keerulisema süsteemi korral ei ole alati käepärast.
Mitmel keskraamatukogul on kas blogi või mitu temaatilist blogi (vt näiteks Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveebist leitavad erinevad blogid). Maakondadest paistavad väiksemate raamatukogude blogidega silma esimesena Raplamaa ja üha enam Pärnumaa, kuid näiteid on järjest rohkem mujalgi. (Mitte täieliku, kuid osalise ülevaate leiab näiteks blog.tr.ee kataloogi vahendusel.)

Suuremad raamatukogud on leitavad ka sotsiaalvõrgustikest, peamiselt Facebookist. Ühed aktiivsemad ja regulaarselt neil toimuvast teavitajad on Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu Linnaraamatukogu, kuid esindatud on samuti Pärnu ja Viljandi linnaraamatukogud. Akadeemilistest on leitavad suuremate ülikoolide raamatukogud ja rahvusraamatukogu. Viimased tunduvad teenust siiski testima vms, kuna reaalset regulaarset tegevust veel ei toimu. Samuti on proovijaid väiksemate, näiteks Harjumaa raamatukogude hulgas.

neljapäev, 4. november 2010

e-sisu Eestis

Tänases Eesti Päevalehes kirjutab Andrei Korobeinik, et Eesti E-riik on jäänud loorbereile puhkama. Autoriga rohkem kui nõus ja oma tõrvatilk on meepotis alati manu olnud, kuna infosisu kättesaadavaks tegemine, sh mäluasutuste kogude osa on selles kontseptsioonis väga marginaalne (et mitte öelda olematu) olnud. Ainuüksi nägemus, et masin ja juhe kooli ning raamatukokku ettevõtmist palju ja pikalt edasi ei vii.

reede, 29. oktoober 2010

blogijate rollist Venemaal

Tänasest Eesti Päevalehest on lugeda huvitav intervjuu: Julia Latõnina: kumb jääb peale, kas Putini režiim või internet? Mõned katked:
"Meil on juhtunud väga kummaline lugu: on murtud riigi monopol uudistele. Selle murdis internet."
"Peale selle on internet muutunud kohaks, kus tegeldakse uurimisega, sellega, mida me teame kui uurivat ajakirjandust."
"...Sellepärast, et ühel hetkel kasvab kvantiteet üle kvaliteediks. Põhjus on puhtalt selles, et interneti levik on ületanud kriitilise piiri. Oli vaja suurt kasutajate hulka."
"...Vabadust jääb avalikus elus pidevalt vähemaks, aga üha rohkem on internetti ja inimesi internetis."
"Venemaal ei ole endiselt ohutu ajakirjanikuna töötada, sest sa lihtsalt ei tea kunagi ette, mis kellelegi pähe võib lüüa. Kuid Venemaal pole üldse ohutu olla ei kodanik, ärimees ega kas või ettekandja või koristaja! Kui sa oled ärimees, võidakse sult äri ära võtta, kui sa oled koristaja, siis võidakse sulle lihtsalt millegagi vastu pead anda jne. Ma ei ülehindaks Venemaa ajakirjaniku elukutse ohtlikkust."

raamatukogu tulevikust

Huvitav tähelepanek ajakirja Forbes poolt USA teadusraamatukogude kohta: Libraries Are Showing the Way for Everyone. Association of Research Libraries (ARL) koostas tulevikustsenaariumi ARL 2030 Scenarios: A User's Guide for Research Libraries, milles üritatakse välja pakkuda toimetamisjuhiseid, kuid neis ei olda kindlad, et sel ajal teenust pakkuv organisatsioon just kindlapeale on raamatukogu.
"In fact, all kinds of organizations and businesses can use the study in this way: inserting themselves into the stories and asking themselves: do “we” still work? That is, is our value proposition, our business model, our resource or alliance base, still valid? Do our success recipes still apply? If not, what are the necessary new ways to be valuable and to engage with consumers and stakeholders? What would we need to do—how would we need to innovate to transform our organization such that it creates value for future users—given the overwhelmingly powerful external dynamics redefining our operating environment?"

e-uudiseid :)

Nagu eelmise postituse loostki lugeda saab, siis ameeriklasi rahamured teavikute digiteerimisel niiviisi ei kummita kui Euroopas. Näiteks eile digiteeriti Kalifornia Digitaalraamatukogu teavikute massdigiteerimise käigus kolme miljones köide! Ümmarguse numbri tähistamiseks tehti ka spetsiaalne väljavõte oma lemmikväljaannetest nende 3 miljoni hulgas.

Robert Darntoni hiljutisi mõtteid Ühendriikide ühise digitaalraamatukogu loomisest A Library Without Walls The New York Review of Books blogi vahendusel.

"At Harvard, we have conducted a preliminary survey of the projects underway in other nations. We have even located an incipient NDL in Mongolia. The Dutch are now digitizing every Dutch book, pamphlet, and newspaper produced from 1470 to the present. President Sarkozy of France announced last November that he would make €750 million available to digitize the nation’s cultural “patrimony.” And the Japanese Diet voted for a two-year, 12.6 billion yen crash program to digitize their entire national library. If the Netherlands, France, and Japan can do it, why can’t the United States?"
Põnev info kultuurilooliste fotode kättesaadavaks tegemise vallast: Fotopeedia teeb kättesaadavaks Fotopedia Heritage kogu, mis kujutab endast koostööd fotohuviliste ja UNESCO World Heritage Centre vahel. Lisaks veebikeskkonnale tehakse 25 tuhandest UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja kuuluvast kohast pildid vabalt juurdepääsetavaks ka iPad, iPhone ja iPod Touch' kasutajatele.

ResourceShelf kirjutas mõned päevad tagasi peagi saabuvast võimalusest e-raamatute laenutamise kohta: Coming to the Kindle Before End of 2010: Lend Books to Others (With Restrictions of Course). Kindle'i omajad saavad hakata e-raamatuid ka müüjalt laenutama. Samuti plaanitakse oma raamatuid hakata kättesaadavaks tegema teistegi seadmete vahendusel, mitte vaid 'oma' Kindle'ga! Laenutamist plaanib ka Barnes & Noble enda Nook'i vahendusel.

neljapäev, 28. oktoober 2010

Veebimaterjalide arhiveerimisest

Hea kolleeg Karin TLÜst tutvus käesoleva blogiga ja arvas, et järgnev materjal võiks siia sobida: eelmise nädala The Economist'ist pärinev artikkel National libraries start to preserve the web, but cannot save everything.
"[...]Adam Farquhar, in charge of digital projects for the British Library, points out that the world has in some ways a better record of the beginning of the 20th century than of the beginning of the 21st."
"[...]In 2003 eleven national libraries and the Internet Archive launched a project to preserve “born-digital” information: the kind that has never existed as anything but digitally. Called the International Internet Preservation Consortium (IIPC), it now includes 39 large institutional libraries. But the task is impossible. One reason is the sheer amount of data on the web. The groups have already collected several petabytes of data (a petabyte can hold roughly 10 trillion copies of this article)."
"[...]The daily death of countless websites has brought a new sense of urgency—and forced libraries to adapt culturally as well. Past practice was to tag every new document as it arrived. Now precision must be sacrificed to scale and speed. The task started before standards, goals or budgets are set. And they may yet change. Just like many websites, libraries will be stuck in what is known as “permanent beta”.
Tekst on ise kõnekas ja artikli järel olevad kommentaarid ka täiendavad seda. Niipalju vaid lisaks veel omalt poolt, et artikli pealkiri on natuke desinformeeriv, kuna rahvusraamatukogud on juba ammu veebiressursside talletamisega alustanud (sh Eesti Rahvusraamatukogu), iseasi - mis mahus. Kuna kõike talletada ei saa (ja kas peakski?), raha ei ole jms.

neljapäev, 21. oktoober 2010

Google avaldab Surnumere kirjarullid

Põnev uudis Novaatori vahendusel: Google avaldab Surnumere kirjarullid.
"Surnumere kirjarullid on maailma ühed kõige tähtsamad, salapärasemad ja äärmiselt piiratud ligipääsuga muistsed tekstid, kuid varsti saab igaüks neid guugeldada."

Hea näide sellest, kus küsimusele digiteerida või mitte, pole kahtlustki jaatavas vastuses :)

teisipäev, 19. oktoober 2010

Raamatukogupäevad algamas


20.-30. oktoober toimuvad Eestis iga-aastased raamatukogupäevad. Kooskõlas selleaastase Lugemisaastaga on päevade teemaks "Jah lugemisele!" - ürituste lähema kavaga on võimalik tutvuda ERÜ kodulehe vahendusel.
8.-14. novembril toimub aga Põhjamaade raamatukogunädal "Maagiline Põhjala", mille raames toimub üritusi ka Eesti raamatukogudes ja mille kohta lähemalt saab lugeda ettevõtmise kodulehelt.

Turundamine sotsiaalse meedia vahendusel

Tänasest Postimehest saab lugeda uuringutulemustest, mille järgi 78 protsenti firmadest kasutab turunduses sotsiaalmeediat. "Internetiturunduse agentuur DreamGrow korraldas augustis läbi sotsiaalse meedia uuringu, millest selgus, et üllatavalt paljud tegelevad lisaks tavakanalites turundamisele veel ka sotsiaalses meedias." - Tea, kas see ikka on üllatav, kui panna tähele, palju sellest meedias või eravestlusteski juttu tehakse :) Iseasi on omamoodi Facebooki buum Eestis sel aastal! (Mille juures omakorda on tore, et see ka Eesti suuremad raamatukogud jt mäluasutusedki on kaasanud :))

esmaspäev, 27. september 2010

"Harry Potter"i raamatukogu

Eelmisel suvel Oxfordis käies olin esialgu natuke üllatunud, kui panin tähele läbi mille ülikool end reklaamib: tuntud kirjandusteosed ja filmid. Need, mille tegevus toimub Oxfordis ja/või mis on seal kirjutatud ja/või filmitud. Tundub mõistlik, miks siis üllatav? Aga sellepärast, et kas tõesti "Harry Potter"i abil peab reklaamima nii soliidset ja kuulsat asutust kui Oxfordi ülikool!? Kuid järele mõeldes - miks mitte, kui see toob huvilisi ja kuulsust juurde!
Fotol on "kuulsaks saanud" Christ Church College Hall, kus filmiti "Harry Potter"it.

Läinud nädalal kohtasin sarnast fenomeni Uppsalas, kui nii ülikooliraamatukogu kui Toomkiriku muuseumi giid tõid ise jutu sees välja, kuidas lapsed tunnevad neil koha (või asja) ära kui millegi tuttava "Harry Potter"i filmidest.

Ülemisel pildil on nn Harry Potteri raamatukogu ehk siis Uppsala Ülikooli raamatukogu vanade ja haruldaste raamatute kogu ja alumisel üks lugemissaalidest.
Uppsalas ei ole "Harry Potter"it küll filmitud, aga sarnaselt Oxfordile ei pane nad pahaks, et uus põlvkond nendega sedapidi tutvust teeb - võtab omaks populaarse raamatu/filmi järgi.
(Toomkiriku muuseumis on eksponeeritud mh vaimulike rüüd, mis kõik ei olegi kaetud pühade stseenidega piiblist vms, vaid neil võib leida draakoneid ja greifegi! :)

Uppsala Ülikooli raamatukogu vana kogu puhul torkas eraldi silma ka nende avatus kasutajatele ehk siis Põhjamaadele omane juurdepääs kõigile. Igaüks (olemata ülikooliga seotud, Rootsiga seotud, ekstra loata jne) võib minna ja sealsete vanade raamatutega tutvust teha.

laupäev, 18. september 2010

jutustame internetti ümber

... ehk mõningaid tähelepanekuid neljapäeval rahvusraamatukogus toimunud VI Infopoliitika foorumilt.
Varasemalt on olnud tegemist huvitavate üritustega, vahepeal ei ole üritus mitmel aastal toimunud ja kui nüüd hea teema "Mitu väravat on kombeks? Kultuuriportaalid Eestis" välja kuulutati, oli huvi taas minna. Kahjuks tuli aga pettuda. Juba ürituse kavaga tutvudes võis selle tihedusest ja vormist näha, et arutelusid ning diskussioone oodata ei ole - ehk siis foorumit selle olemuslikus tähenduses ei toimu. Jäi siiski lootus, et räägitakse teemast ehk infopoliitikast lähtuvalt ja konkreetse ürituse teemagi järgi ju püstitatakse küsimus: mitu väravat on kombeks? Ehk milline on siin meie poliitika?
Millega üritusel valdavalt tegeleti, oli oma teenuse lihtlabane tutvustus ehk jutustati ümber seda, mida igaüks ise veebivahenduselgi tähele panna võib. Tekkis ootamatu paralleel ~15 aasta taha, kui graafiline veebibrauser oli tulnud ja järjest kodulehekülgi tegema hakati ning neist siis vaimustunult teistele räägiti. Ja paralleel on seda kõnekam, et palju tutvustatavast on ka selle aja tasemel - ikka veel veebi 1. põlvkonna võimalustest lähtuvad lahendused, kui juba ootaks ikka tänapäevaseid asju! (Sotsiaalse veebi ehk veeb 2.0 ja semantilise veebi ehk veeb 3.0 võimalused, samuti elementaarne ressursside leitavus Google jt üldlevinud otsisüsteemide vahendusel.)
Jahmatav oli ka kolleegi (TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudist) paralleel interneti ja raamatukogu omavahelise suhte metafoorist, mis samuti 15 või rohkema aasta tagune. Sellest ajast on palju muutunud: nii interneti kui raamatukogu olemuslikus arengus :)
Pole midagi halba oma teenuse-toote tutvustamises, küsimus on lihtsalt vormis ja kontekstis. Üritusel sai ülevaate, mida meie mäluasutustes parasjagu tehakse. Näha sai ka, et igaüks jätkuvalt ajab oma rida (ja hädaldab, et raha ei ole) - kuid milline võiks siis olla meie infopoliitika selles kontekstis - seda see üritus ei käsitlenud.

laupäev, 28. august 2010

kirjandusblogisid

Eilses Sirbis on juttu ja ära toodud loetelu Eesti kirjandusblogidest, mõtlesin selle ka siia postitada: Kadri Tüüri artikkel Kirjandusest ja blogidest - raamatukogude tegevust on märgatud, mingisuguse kriitilise piiri oleme ületanud :)
Lingid: Kadri Tüüri valik eesti kirjandusblogidest ning lisaks ka mõningaid ringkonna esindajate arvamusi nähtuse kohta: KUIDAS SUHTUTE EESTI KIRJANDUSBLOGIDESSE?

reede, 27. august 2010

erialahariduse väärtustamine

Kohe-kohe algab kool ja nii on hariduse teema (taas) päevakorral. Tõusetuvad jutud hariduse tähtsusest, välja tuuakse koolide ja erialade pingeread, käsil on haridusreform, tekivad küsimused, kas õppida Eestis või välismaal jpm.
Olles ise igapäevaselt osaline Eesti kõrgharidussüsteemis ja nähes meil toimuvat nö jooksvalt ja vahetult, siis minule tunduvad need jutud sageli jutud jutu pärast, kui midagi tegelikult parandada ja paremini teha soovivad. Praktikute hulgas on kirumine väga levinud, nagu ka arvamus, et küll mujal on asjad ikka paremini kui meil endil - me oleme uskumatult ebakindlad ja vähese eneseusuga rahvas! Kõik aga, kel võimalust olnud asju näha ja kogeda nii siin kui seal, teavad et on head ja halba nii siin kui seal ja see ongi normaalne asjade käik :)
Mulle tundub, et meile küll meeldib ja me räägime, et haridus on tähtis.. kuid me väga ei käitu selle järgi tegelikkuses! Eestis saab väga paljudel juhtudel läbi tegelikult nö formaalset haridust omades. Ja pole siis ime, et me nii ebakindlad oleme! Kui olla asi ise õppinud, mingi lühikursuse läbinud vms - siis selle läbi ei saa kindlust, et ma sellest asjast ikka kõike tean ja oskan. Ise õppimine on väga oluline, kuid ta on vaid komponent suuremas hariduse omandamise süsteemis. Ja kui jääb omandamata pilt suuremast tervikust, siis on väga keeruline sellesse täisväärtuslikult panustada, seda arendada ja maailmatasemel hoida.
Kui vaadata raamatukogu- ja infoteaduste (sh kõik mäluasutused!) valdkonda, siis maailmas esirinnas on kindlasti need, kus erialaringkonnad väärtustavad erialaharidust!

reede, 20. august 2010

blogimine rahvaraamatukogudes Suurbritannias

Huvitav lugemine sotsiaalmeedia (eriti blogide) kasutusest Suurbritannias: Public Library 2.0: Culture Change? ajakirjas Ariadne.
"...In aiming to discover the level of engagement of UK public libraries with Library 2.0, I specifically concentrated on blogging in order to narrow the focus of the research to a scope that was achievable given the time constraints. I also felt that blogs are perhaps the most versatile Web 2.0 tool at libraries’ disposal, so that taking a snapshot of blog activity would give a pretty good idea of their wider engagement with Web 2.0 tools. Consequently, I tried to find as many UK public library blogs as I could. Further to this end, I wanted to explore the attitudes and behaviours of public librarians towards the use of Library 2.0 in their libraries which I did with an online survey."

teisipäev, 17. august 2010

minu IFLA highlight!

Ühte asja ootasin ma sellelt ürituselt kindla peale: reedel oli plenaaristungi esinejaks Hans Rosling!
Mina sain temaga nö tuttavaks TED-ettekannete kaudu ja seetõttu ootasin vahetut ülesastumist huviga! Ning ei pidanud ka pettuma :) Huvilised saavad hr Roslingi ettekandeid video vahendusel vaadata-kuulata tema veebilehel.

Väga meeldis mulle ka rootslaste promokampaania raamatukogudele:
Library Lovers.
Nagu nii pildilt, kui ka viidatud veebilehelt näha saab, on kujundus väga silmatorkav! Ja kui linnas sõidavad trammid, mis on roosade südametega kaetud, siis ei saa tähelepanu tulemata jääda! Rootsis ei ole rahvuslikku raamatukogu poliitikat - selle saavutamine on kampaania peamine eesmärk.

esmaspäev, 16. august 2010

raamatukogu ideest

Vähe on tegelikult üllama missiooniga ettevõtmisi (kui üldse!) kui seda on raamatukogu! Teha kättesaadavaks teave - inimkonna teadmised, oskused, kogemused, avastused jms. Rahvaraamatukogu idee on veel laiem - teha informatsioon kättesaadavaks kõigile ühtmoodi võrdselt. Tagada vaba, avatud juurdepääs inimest huvitavale teabele! ...ja see tundub nii lihtsana: istun arvuti ette, toksin otsisõna brauseri/google' otsiaknasse ja saangi vastuse, soovitud otsitulemuse! Kuid asjad ei pruugi nii lihtsad olla: kui ei ole juurdepääsu internetiühendusega arvutile, vastavale andmebaasile või infokogule - kes, mis siis aitab? Kus see juurdepääs saada? Ikka raamatukogus :)
Viimastel aastatel on informatsioonile juurdepääsu võimaldamisel aktuaalne avatud juurdepääsu (open access) kontseptsioon. See on alternatiiv kommertskirjastamisele ja võimalus oma materjale/teavet internetis arhiveerida (avalikud repositooriumid) ning kõigile leitavaks-kasutatavaks teha. Kuid nähtust võib vaadata ka laiemalt ja nii ongi ka raamatukogud seda ideed propageerima hakanud, kuna on ju (avalikud ehk rahva)raamatukogud algusest peale sellest ideest lähtuvalt toiminud: pakkuda avatud juurdepääsu, seda nii oma kogudele kui kõigele sellele, mis neis leida.
Avatus aga laiemaski mõttes: raamatukogu ruum on osa avalikust, avatud ruumist. Raamatukogu on kohtumispaik, töö- ja õppimispaik, meeldiv koht vaba aja veetmiseks ja hobidega tegelemiseks ning palju muudki.
Meeldiv on külastada kohta, kuhu võib vabalt sisse jalutada, materjale sirvida, kohvi juua, suhelda jpm. Kus on kaasaegne ja spetsiaalselt kujundatud keskkond, õdus atmosfäär :)
(Kirjutise ajendas täna lõppenud IFLA kongress ja selle ajal külastatud Rootsi raamatukogud.)

reede, 13. august 2010

Esmamuljeid IFLAlt Göteborgis 2010

Osalen parasjagu IFLA kongressil Göteborgis ja mõtlesin, et kirjutan siia seekord oma mõningaid tähelepanekuid.

Tegemist on juba 76. korda toimuva üritusega, mina osalen teist korda (esimene kord oli aasta tagasi Milaanos). IFLAle sattusin, kuna osutusin valituks Eestit esindama IFLA Hariduse ja koolituse sektsioonis selle alalise komitee liikmena.
Tore on olnud leida-mõista-kogeda, et tegemist ongi nii toreda organisatsiooniga, kui oma tutvustuses öeldakse ja väljaütlemistes taodeldakse. Kongressil osaleb ligi 4000 delegaati rohkem kui 100 riigist. Vaateid ja arusaamu, rõõme ja muresid on nii sarnaseid, kui väga erinevaid. Põnev on kohata kolleege ka neist paigust, kellega muidu võib-olla palju konverentsidel jms kokku ei juhtu ja tegemistest päris igapäevaselt ei tea.
Esmapilgul võib mõelda ja tundubki, et nn arenenud riikide ja arengumaade probleemid on väga erinevad, kui neid aga süvenenumalt vaadata, siis kas ikka ongi: Eestiski on parasjagu käimas Lugemisaasta projekt, kuna oleme mures inimeste (eriti laste ja noorte) lugemisoskuse pärast. Selline ettevõtmine on varem aset leidnud näiteks Suurbritannias ja on peagi tulemas Austraalias - lugemise tähtsust on oluline rõhutada (taas ka) nn arenenud maailmas! Ehk siis kirjaoskus ja selle arengule kaasaaitamine on ikka jätkuvalt ühtmoodi aktuaalne meie kõigi jaoks :)
Tänahommikune plenaaristungi esineja oli kirjanik Henning Mankel, kes lihtsalt ja liigutavalt rääkis oma Mosambiigi kogemustele tuginedes sellest, mis on oluline: isikutunnistus, eneseväärikus, lugemis- ja kirjutamisoskus ehk haridus. (Ja kui oluline roll on siin rahvaraamatukogudel.) Vaadates viimasel ajal arenguid Eestis ja kui kiiresti meil tõuseb vaid põhiharidusega inimeste osakaal ühiskonnas, siis olen ennast mitmelgi korral tabanud mõtlemast - huvitav kuhu see tendents meid peagi välja viib?! (Ning siinjuures ka meie raamatukogude rahastamisprobleemid, muidugi!)

Göteborgis on parasjagu käimas iga-aastane kultuurifestival - kõikjal keegi esineb ja kõik on vaatajale-kuulajale tasuta!

neljapäev, 15. juuli 2010

Sotsiaalvõrgustikud meie igapäevaelu tegemistes

Lihtne, kuid samas sisutihe käsitlus sotsiaalvõrgustikest. Mida me teame varasemast ja kuidas need toimivad e-keskkonnas.

kolmapäev, 7. juuli 2010

Reis Soome raamatukogudesse

Maikuu lõpus (25.-27. mai 2010) külastasime taas TÜ VKA raamatukogundus ja infokeskkonnad eriala üliõpilastega Soome raamatukogusid.
Külastasime raamatukogusid Helsingis, Espoos, Hyvinkääl ja Tamperes. Sel korral olid kaasasõitjad enamasti kaugõppijad, kes ise enamasti ka erinevates rahvaraamatukogudes töötavad ja nii külastasimegi just peamiselt rahvaraamatukogusid. Eesmärk oli näha erinevaid ruumi kasutusvõimalusi ja tutvuda erinevate pakutavate teenustega.
Fotol osa Helsingi Raamatukogu 10 interjöörist.
Alustasime moodsate raamatukogudega Helsingis (Raamatukogu 10) ja Espoos (keskraamatukogu Sello ja suures kaubanduskeskuses paiknev Õuna harukogu).
Fotol: näide Sello raamatukogust
Raamatukogud on kaasaegse interjööriga ja paiknevad kasutajatele sobivas asukohas (kesklinnas, rahvarohketes kaubanduskeskustes), mistõttu on inimestel lihtne tulla. Kuna kaasa on mindud noorte huvide ja populaarsete valdkondadega, siis on raamatukogud rahvast tulvil (vaba aja veetmine mitmel meeldival moel (lugemine, muusika kuulamine ja/või tegemine, filmide vaatamine, arvuti- ja lauamängude mängimine, näituste ja väljapanekute külastamine jms), õppimine jt).
Fotol: Jalgpallimatš on hoos

Õppekäiku jätkasime linnaraamatukogude külastamisega Hyvinkääl ja Tamperes (peakogu Metso ja harukogu Hervanta keskuses). Näited juba klassikaks saanud Soome raamatukogudest. Huvitavad majad ja arvamused-kogemused näiteks e-teenuste pakkumisega. Hervantal on põnev Infoturg, kus pakutakse võimalusi ja kasutajakoolitust kõiksugu kasutajale huvipakkuvates arvuti- ja internetikasutamise valdkondades. E-raamatute vastu palju huvi veel ka Soome väiksemates raamatukogudes ei tunta, kuna omakeelset lugemist on vähe.
Fotol hea idee Hervantalt: mida teha vana kataloogiga? Lastele aardelaekaks!
Kolmandal päeval naasime Helsingisse, kus külastasime Noorsootöö keskuse juures paiknevat erialaraamatukogu ja kuulsime ka Elavast Raamatukogust. Viimasena tutvusime Soome Rahvusraamatukogu vana ja põneva majaga.
Eelmise õppereisi kohta saab lugeda siit :)

esmaspäev, 22. veebruar 2010

Sotsiaalse meedia võimalused raamatukogudele

Toon siin ära oma koolituse Sotsiaalse meedia võimalused raamatukogudele slaidid, et huvilistel oleks võimalus kasutada!

pühapäev, 7. veebruar 2010

veebikajastusest

Veebikajastuse üks rollidest on teadupärast oma tegevusest teada andmine, tutvustamine; sh oma tegevuse turundamine.
Viimase poole aasta jooksul saab täheldada eestlaste hoogsat registreerumist sotsiaalsesse võrgustikku Facebook. See on hetkel suurim sellelaadne rahvusvaheline suhtluskeskkond, mis tähistas just oma kuuendat sünnipäeva. Facebook võimaldab kasutajail aega veeta järjest mitmekülgsemalt; keskkonnaga liituvad järjest enam ka asutused jt, kelle potentsiaalsed kliendid Facebookis aega veedavad.
Eestlaste "Facebooki-avastusega" võiks kaasa minna ka raamatukogud jt info- ning mäluasutused, oldaks konkurentidega meelelahutus-, vaba aja sisustamise jms konkurentsis samal stardipositsioonil. (Loe innustuseks näiteks Eesti internetiturundus paterdab Facebookis alles lapsekingades.)
Facebookis on esindatud näiteks Lugemisaasta, osalusveeb, Teater NO99, Forum Cinemas Kinoklubi jpt. Siin on gruppe ja lehekülgi igasugu huvidest ja harrastustest lähtuvalt (reisimine, kokkamine, lemmikautorid, -muusikud, -filmid jpm) - tegemist on juba nagu omaette universumiga. Ka paar meie raamatukogu ja muuseumi on esindatud, kuid võiks olla rohkem :)
Registreerudes on asutusele parem lahendus fännilehekülg, kui grupp. Eeliseks rohkemad infoesitusvõimalused ja kindlasti ka võimalus oma kasutajaid (ehk fänne) teavitada uudisvoo vahendusel - kasutaja ei pea minema sündmusi otsima, vaid need tuuakse talle kätte.

teisipäev, 26. jaanuar 2010

esimesed e-raamatud tulemas ka Eestis

Tänasest Eesti Päevalehest saab lugeda, et Eesti raamatuturule saabuvad e-raamatud ehk siis ka meie kirjastajad plaanivad järjest enam e-kirjastamist. Tore uudis!
Viide ka Digitarga ülevaatele e-raamatu lugerist: Kas e-lugejad hakkavad paberraamatuid välja sööma?

pühapäev, 3. jaanuar 2010

e-raamatute müük ületab esmakordselt tavaraamatute müügi

Juba selle aastakümne algul prognoositud, kuid nüüd siis kätte jõudnud sündmus: e-raamatute müük ületab tavaraamatute müügi. Seda Amazonis jõulumüügi käigus ja tänu nende suhteliselt kasutajasõbralikule lugerile Kindle.
Üks suuremaid takistusi siiani on olnud erinevad seadmed ja nende ühildamatus (ehk siis ühtse standardi puudumine) ning paljuski ka vähene kasutajasõbralikkus. Nüüd paistab jää olema hakanud liikuma, Kindle'sse sobivad ühilduvad ka näiteks iPodi ja iPhone' ning saadaval juba ka 390 000 nimetust.
Eestikeelne uudis: E-raamatud esmakordselt Amazonis tavaraamatutest populaarsemad ja inglise keeles pikemalt: Kindle Milestone: Amazon Sold More Kindle Books Than Physical Books On Xmas või Amazon e-book sales overtake print for first time.