laupäev, 26. november 2016

kuidas oma raamatukogu suurepäraseks teha?

Millised raamatukogud on suurepärased tänapäeval? Milline on raamatukogu kui koha potentsiaal?
Huvitavad neliteist ideed on reastanud Project for Public Spaces, kus erinevate avaliku ruumi projektidega tegeletakse: How to Make Your Library Great. Tuttavamad ettevõtmised on kombineeritud mitte nii tavapäraste tegevustega.

kolmapäev, 16. november 2016

ettekujutus rahvaraamatukogust Eestis on klassikaline

Olen siin varem jaganud oma konverentsiettekannete slaide (vt siin & siin), kus olen oma uurimistulemusi rahvaraamatukogu rolli kohta Eestis tutvustanud. Jagan nüüd ka ilmunud uurimuste täistekste (elagu avatud juurdepääs :)
Uurimuses Understandings of the role of a public library in Estonia (mis ilmus ajakirjas QQML Journal) on sooviks teada saada, kuidas mõistavad rahvaraamatukogu rolli tänapäeva Eestis need, kel on voli otsustada ja/või otsustamisprotsessi mõjutada. Arusaamade välja selgitamiseks on analüüsitud Eesti poliitikaid ja Eesti meedias avaldatud materjale.
Uurimuses Public libraries as a venue for cultural participation in the eyes of the visitors (mis ilmus ajakirjas Media Transformations) on sihiks välja selgitada, kuidas mõistavad ja mida teavad kaasaegsest rahvaraamatukogust ja selle rollidest teenuse kasutajad, raamatukogu külastajad.
Põhijärelduse panin postituse pealkirja, täpsemalt saab lugeda artiklitest!
Illustreeriva foto lisan homsesse vaatava (pildistatud Helsingi Raamatukogu 10s):

esmaspäev, 14. november 2016

raamatukogu kui kohtumispaik

Kolmapäeval käisime Sello raamatukogus. Soome (ja üldse Põhjamaade) raamatukogusid külastades valdavad mind alati kahetised tunded: ühelt poolt kui vahva ja inspireeriv on see kogemus ning teisalt mõningane kadedus selles osas, kuidas nemad saavad nii toredaid asju teha ja kui pikk tee veel meie ühiskonnas on minna selliste teenuste pakkumiseni.
Käisin Sello raamatukogus eelmine kord üle kuue aasta tagasi. Neil oli siis veel suhteliselt uus maja ja nad olid algust teinud raamatukogu kui kohtumispaiga ideest lähtuva teenuse pakkumisega. Praeguseks on juba kogu raamatukogu 1. korrus vastavat lähenemist järgides kujundatud ja oli võrratu näha, kui hästi see töötab! Jagan mõningaid fotosid nähtust:

Sello raamatukogu fuajee
Fuajeest paremale liikudes jõuab Pointti ehk raamatukogu noortealale



 Ka täiskasvanutel, eakamatel on oma nn piirkond raamatukogus

 Tegevustubades on võimalusi väga erineva huviga inimestele


reede, 28. oktoober 2016

3D printimisest ja seonduvast

3D printimisest kuuleb viimasel ajal palju, kuid sellegipoolest jagan siingi sel teemal mõnd materjali. Sest see on vahva, mida kõike sel teel teha saab, kui on ideid ja pealehakkamist!
Alustuseks video sellest, mida silmas pidada printerit valima asudes:


Siin aga üks värske ülevaade sellest, mida kõike saab 3D printeriga teha!


Ja siin lugemist teemal, milline võiks käesolevalt olla parim 3D printer: 3D printer guide 2016 ehk valik tuleb teha lähtuvalt vajadustest.

laupäev, 22. oktoober 2016

olemas kohaliku kogukonna jaoks

Tänapäeva raamatukogus on jätkuvalt olulisel kohal raamatud ja lugemine, kuid kuna meie meediarumm on palju avardunud ja selle tarbimine muutumises, siis leiab raamatukogustki hoopis rohkem kui ehk tavapärane ettekujutus eeldab. Et rahvaraamatukogu ruum on avatud kõigile, siis on ta hea paik erinevateks kohtumisteks ja ka ettevõtmisteks üheskoos või omapäi - kuidas kellelegi parasjagu meeldib.
Tartus on näiteks Tammelinna raamatukogus väga hästi käivitunud koostöö ja -tegutsemine oma kogukonna tarbeks, kuigi oodatud on ja osaleda tegemistes saavad kõik linlased ja selle külalisedki.
Juba mõnda aega käib regulaarselt koos fotoring, kus pildistamisele ja lihtsamatele nippidele lisaks ka spetsiifilisemaid teadmisi omandatakse ning üheskoos näitusigi üles seatakse, sh üheks käepäraseks kohaks on sama raamatukogu näitusepinnad.

Tihe on koostöö ümbruskonna lasteaedade ja -koolidega. Lisaks erineval moel üheskoos teadmiste omandamisele saab raamatukogus joonistada ja meisterdada, hiljem tehtust väljapaneku üles seada ja seda siis sõpradega imetlemas ja vanematele näitamas käia.

Ühes kaasaegses raamatukogus on kindlasti olemas mängud ja nende mängimise võimalused. Arvutimänge saab mängida üksi või üheskoos, olenevalt mängust ja tujust. Lauamängud eeldavad enamasti mängukaaslase olemasolu ja selleks korraldatakse siin kord kuus reedeõhtuti lauamänguõhtuid. Sellised kokkusaamised annavad võimaluse kohtuda ja mängida midagi uut, kuigi välistatud ei ole ka sõprade või perega koos minek ja näiteks lihtsalt vahelduseks teises keskkonnas koos mängimine. Mängud on nii lihtsamad kui keerulisemad, kuid kindlasti kõigiga õpib midagi ja meelt lahutavad nad samuti.

 Üheskoos mängivad nii väikesed kui suured.

 Ja muidugi ikka ka raamatukogu klassika: rahus omaette lugeda :)

pühapäev, 16. oktoober 2016

pilte Praha linnaraamatukogust

Jagan mõned pildid sel nädalal külastatud Praha linnaraamatukogust. Põgus külaskäik jättis igati sümpaatse mulje. Neil, nagu paljudel teistelgi raamatukogudel on mh mureks, kuidas pakkuda tänapäevast ruumilahendust majas, mis on ehitatud teistsugusel ajastul ja kus maja arhitektuurilist lahendust muuta ei saa.


laupäev, 15. oktoober 2016

trükitult või elektrooniliselt? Eesti üliõpilaste formaadi eelistused akadeemilisel lugemisel

Varakevadel 2016 viisin Eesti üliõpilaste seas läbi uurimuse, et välja selgitada üliõpilaste eelistusi õppematerjali lugemisel - on selleks elektrooniline või paberile trükitud formaat.
Tutvustasin uurimuse tulemusi sel nädalal Prahas toimunud the European Conference on Information Literacy (ECIL) konverentsil ja kuna tulemused on kõnekad, siis jagan neid ka siin:




Uurimus on osa rahvusvahelisest projektist Academic Reading Format International Study (ARFIS) ja selle raames on praeguseks kogutud andmeid rohkem kui 30 riigis üle maailma.
Pikemalt saab uuringust ja tulemustest lugeda ECILi ettekannete kogumikus, mis ilmub lähiajal Springeri Communications in Computer and Information Science (CCIS) sarjas.
Arvan, et teema on väga oluline ja nii kavatsen sel teemal talvel kirjutada ka eesti keeles.

reede, 7. oktoober 2016

Mida tegevustubades teha?

Ühelt poolt kõlab see ahvatlevalt, et saab meisterdada, katsetada erinevaid tehnilisi vidinaid jms, kuid teisalt on see ka heidutav - mida siis ikkagi täpsemalt neis tegevustubades teha? Investeeringud tuleb justkui teha suured, kuid kas see tasub ka ennast ära?
Soome raamatukogudes teadupärast võetakse mõndagi põnevat ette ja nii on näiteks Espoo linnaraamatukogu harukogud loonud ühtse võrgustiku nimetuse alla Kirjastopaja. Veebi vahendusel saab ettevõtmistega tutvuda, sh jagatud pildimaterjal illustreerib hästi. 

neljapäev, 6. oktoober 2016

tulemas on põnevad erialakonverentsid

Võimaliku tuleviku üle arutletakse ikka, muutuste ajajärgul aga sagedamini. Kaasajal on muutused osa argipäevast, oleme nende keskel ja vaid distantsilt vaadates mõistame kui palju on tegelikult muutunud.
Täna toimub järjekordne virtuaalkonverents Library 2.0 ürituste sarjas, mis seekord teemal Libraries of the Future. Sarja üritused on valdkonnas parasjagu aktuaalsetel teemadel ja tasuta, osalemiseks tuleb vaid registreeruda. Jälgima ei pea kindlasti reaalajas, vaid saab ka järelkuulata-vaadata (sh varasemate aastate materjale). Lisaks konverentsidele toimuvad webinarid jt.
Lähipäevil, 19. oktoobril toimub teinegi juba traditsiooniks saanud tasuta virtuaalkonverents: 8th Annual Digital Shift Conference. Teemaks on sel aastal The Service Continuum. See üritus ei nõua samuti pidevat reaalajas kohal olemist, kuid materjalid pikaks ajaks juurdepääsetavaks ei jää ehk korraldajate soov on inimeste maksimaalne kaasatus toimumise ajal.

Fotol: liitreaalsuse vahendusel õppimine (EON Reality foto)

Häälestuseks veel lugemist teemal: What Will Libraries Be Like in 2100? 

reede, 16. september 2016

raamatukogu kui eluliselt tähtis kohtumispaik

Viimases Scandinavian Libraries Quarterly numbris on põnev artikkel Libraries are vital meeting places, kus saab lugeda põgusat ülevaadet raamatukogu kui kohtumispaiga kohta läbi aegade. Avatud ruumi ja salliva kohana on raamatukogu koht, kus mõni kultuur võib saada alles hoitud ja/või kuidas võivad tekkida sillad erinevate inimeste ning kultuuride vahel.
Limiting the role of libraries to lending stations is first and foremost ahistorical. In the long history of libraries, lending is a modern invention. The role of the library as a meeting place was much more important, and is often overlooked today. And above all, libraries played a central role in integration and identity formation.

neljapäev, 15. september 2016

reede, 26. august 2016

ikka tuleviku raamatukogust!

Kus suunas areneb meedia ja teadmiste omandamise võimalused, sinna liiguvad ka raamatukogud, mis meile meedia kasutamist vahendavad. Põnev lugemine Business Insider'i artikli Libraries of the future are going to change in some unexpected ways vahendusel :)( lisan illustratsiooniks foto artikli juurest, kus atraktiivselt on võimalik liitreaalsus kuvatud)


kolmapäev, 3. august 2016

Helsingi uuest raamatukogust


Helsingis on valmimas uus keskraamatukogu. Raamatukogu teenuste kavandamisse jms kaasatakse ka kasutajaid, linnakodanikke - et ikka rohkem inimestele ja kogukonnale kasulik ning meelepärane olla. Kuidas seda täpsemalt tehakse, saab põgusalt lugeda siit: Helsinki Central Library emerges from the needs of city residents :)

neljapäev, 28. juuli 2016

raamatukoguhoidjaga seiklema

Suvi on seikluste aeg. Kellele meeldivad Indiana Jones'i seiklused, meeldivad kindlasti ka Raamatukoguhoidja omad! Ameeriklaste filmid/ sari The Librarian ja The Librarians on igal juhul vahvad vaadata ja kaasa elada :)
Üks treiler ka põgusaks ettekujutuseks:


kolmapäev, 29. juuni 2016

mis on tegevustoad raamatukogus?

Sümpaatne, illustreeritud ülevaade sellest, mida kujutavad endast tegevustoad raamatukogus ja miks neid peaks korraldama raamatukogus.


 

laupäev, 18. juuni 2016

uurimus omaalgatuslikest raamatukogudest Eestis

Sel nädalal toimus Tartus juba üheksandat korda toimuv CEECOM konverents, mille seekordseks teemaks oli: Meedia- ja kommunikatsiooniuuringud, mis loovad silda erinevate distsipliinide ja riikide vahele.
Tutvustasin konverentsil enda värske uurimuse tulemusi omaalgatuslikest raamatukogudest ja jagan slaide siingi:



Uurimuse artikliks vormimisega läheb veel aega, kuid muuhulgas käsitlen tulemusi ka juuni lõpus rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemias.

laupäev, 11. juuni 2016

maaraamatukoguhoidjate suhtumisest muutustesse ja tudengite arvamusest Tudengiveebi kohta

Heameel on selgi aastal välja tuua värskelt tehtud suurepäraseid üliõpilasuurimusi!

Madis Enrik Must uuris Eesti maaraamatukoguhoidjate suhtumist raamatukogude muutumisse. Eestis ei ole raamatukoguhoidjate suhtumist raamatukogude muutumisse varem uuritud ja nii on tegemist valdkonna jaoks väga tänuväärse uurimusega.
Üliõpilane kirjutab töö kokkuvõttes järgmist: "Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks viidi läbi 15 poolstruktureeritud intervjuud sihipäraselt valitud kolme maakonna maaraamatukoguhoidjatega. Käsitleti teemasid nagu muutumise vajalikkus, reklaam, raamatukogud kogukonnakeskustena, sotsiaalmeedia, postiteenuse pakkumine raamatukogudes, uute lugejate leidmine ja raamatukogu tegevuste piir. Intervjueeritavad olid enamasti jutukad ja avameelsed. Andmete analüüsiks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi.
Uuringust selgub, et maaraamatukoguhoidjad ei pea mõistlikuks mitmete uute ideedega kaasaminemist. Need arvamused toetuvad tihti sellele, et arvatakse tundvat enamasti vanemapoolsete lugejate soove. Näiteks raamatukogus olev e-luger ei leiaks lihtsalt kasutajaid. Samas on üks trendiks muutuv teema sotsiaalmeedia, mille kasulikkust näeb üha rohkem raamatukoguhoidjaid. Raamatutega mitteseotud teenuseid võidakse pakkuda, aga ei taheta, et põhiteenused hakkaks nende kõrval külastajatelt ja töötajatelt vähem tähelepanu saama. Uued asjad peaksid suurendama lugemishuvi. Seda ei arvata näiteks üha levinuma postipunktide raamatukogudesse kolimise puhul.
Uuringu autor on analüüsile toetudes veendunud, et kõiki maaraamatukogutöötajaid iseloomustab üldine arusaam raamatukogude muutumisest, mida nähakse loomuliku ja positiivsena. Üldjuhul pika staažiga raamatukoguhoidjate tööaja jooksul ongi raamatukogudes palju muutunud. Tuntakse, et maaraamatukoguhoidjatel on oma töö tegemiseks vaja üha mitmekülgsemaid oskuseid. Raamatukoguhoidjate suhtumise erinevused väljenduvad peamiselt selles, milliseid asju peetakse raamatukokku sobivaks ning kui julged ollakse millegi uue proovimisel."

Kristel Veeber uuris Tudengiveebi kasutamist Tudengiveebi konsortsiumisse kuuluvate kõrgkoolide üliõpilaste näitel. Silma on jäänud, et tegemist on palju reklaamitud, kuid sihtgrupi seas vähe kasutamist leidva teenusega.
Uurimuse autor kirjutab: "Vastajaid oli kokku 860 üliõpilast, kellest lähemalt keskenduti 141 reaalsele kasutajale (ülejäänud polnud teadlikud Tudengiveebist või ei olnud selle kasutajad). Uurimiseks kasutati internetipõhist poolstruktureeritud ankeeti, mis koosnes peamiselt valikvastustega küsimustest, viie punktilistest Likerti hinnanguskaaladest ning mõnest avatud küsimusest, kus vastaja sai täpsustada oma vastuseid ja lisada tekkinud mõtteid. Lisaks Tudengiveebist informeeritusele ja kasutussagedusele, uuriti ankeedi kaudu ka seda, millist infot sealt peamiselt otsitakse, milline on rahulolu ning mida ja kuidas võiks parendada.
Uurimuse tulemused näitasid, et Tudengiveebist ei olda eriti teadlikud ja suur osa neist, kes on teadlikud, ei kasuta seda. Selgus, et need, kes kasutavad Tudengiveebi, teevad seda väga harva, kuid on Tudengiveebiga pigem rahul. Tulemustest nähtus veel, et Tudengiveeb täidab oma eesmärki vaid osaliselt. Uurimuse tulemused ei ole siiski üldistatavad üldkogumile."

Kõigi selleaastaste ja varasemate infohariduse lõputöödega saab tutvuda ikka TÜ repositooriumi vahendusel. Kasulikke leide!

reede, 10. juuni 2016

tegevustubade olulisusest

Jagan The Atlantic'us värskelt ilmunud järjelugu tegevustubade tähtsusest ühiskonna arengu seisukohalt. Ehk kuidas sellised ettevõtmised aitavad kaasa tootmise ja laiemalt majanduse arengule ning muutumisele. Need lood ei ole otseselt seotud tegevustubadega mäluasutustes, vaid üldisemalt - kuid sellest ongi hea mõtteid ja eeskuju ammutada! 
1. osa: Why the Maker Movement Matters: Part 1, the Tools Revolution
ja siin 2. osa: Why the Maker Movement Matters: Part 2, Agility 



laupäev, 4. juuni 2016

teisipäev, 17. mai 2016

Pilte Sänna raamatukogust

Külastasin täna sellist toredat paika, nagu Sänna raamatukogu, mis asub väga inspireerivas ja omanäolises Sänna Kultuurimõisas Võrumaal.
Tegemist on kogukonda kaasava ja koondava ettevõtmisega, mis ei ole kitsas oma ringi siseasi, vaid igati avatud ja kutsuv paik kõigile huvilistele ja kuuluda soovijatele. Toimiv näide raamatukogust, mis on hubane kogukonnakeskus ja avatud ruum võimalikele kohale sattunutele.
Jagan tehtud fotosid:










neljapäev, 12. mai 2016

raamatukoguhoidja rõõm

Üks neist klassikalistest ettekujutustest, mis veel paika peab  :)

 

esmaspäev, 9. mai 2016

18 aastat õpetamist kõrgkoolis

Aeg lendab ja jah, juba 18 aastat saab täis regulaarsest panustamisest erialaharidusse. Omamoodi ümmargune ja kenasti kolmega jaguv number ning nii mõtlesingi teha väikese tagasivaate.
Kõik sai alguse Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistriõpingute ajal ja põhitöö kõrvalt, kui kutsuti õpetama teemasid, millega oma erialases töös tegelesin: infootsing, elektroonilised andmebaasid ja infopakkumine, raamatukogundusliku tarkvara kasutamine. Tollal sugugi ei mõelnud, et võiks seda põhitööna teha, kuid olud ja arvamused muutuvad.
Nii juhtuski, et 2004. aastal läksin põhikohaga lektorina tööle Viljandi Kultuuriakadeemiasse. Olen õpetanud erinevaid infoaineid, nagu infoallikad ja infootsing, infoteenindus, sissejuhatus infoteadustesse, kommunikatsiooniteooriad, sidusinfotööstus, andmebaaside koostamine, äri- ja õigusinformatsioon jt. 2007. aastal olin nõus hakkama raamatukogundus ja infokeskkonnad õppekava programmijuhiks ning nii tekkis lisaks vajadus süveneda kaasaegse raamatukogunduse ja erialase kõrghariduse teemadesse. Olid põnevad ajad, kus muuhulgas sai liitutud erinevate rahvusvaheliste erialaühendustega ja käidud nii üliõpilastega konverentsidel, õppekäikudel kui palju muud :)
2013. aastal toodi meie õppekavad kultuuriakadeemiast üle TÜ ühiskonnateaduste instituuti ja kolm viimast aastat ongi oldud Tartus Toomel.

Üliõpilaste õpetamine ja juhendamine on tore ning tänuväärne tegevus. Õpetaja poolt on see kindlasti andmine, kuid ka tagasi saamine ja seda sageli mitmes etapis - nii vahetult, kui tihti ka pikemas plaanis. (Näiteks vahetult võidakse su peale kuri olla, et sunnid inimest end ületama, kuid hiljem olles sellest edasi liikunud - tullakse tänama.)
Õpetamine on inspireeriv tegevus, sest erinevad vaated ja arutelud näitavad kui kirev võib kontekst olla, milles tegutseme.
Hea õppetöö läbiviimiseks ei piisa ainult (või siis kauaks) tahtest, selleks on vaja väga erinevaid ressursse ja nende arvelt ei tohi kokku hoida.

 Foto autor: Lembe Lahtmaa

reede, 22. aprill 2016

e-raamatute võimalikkusest Eesti rahvaraamatukogudes

Tänases Sirbis on rohkem lugemist raamatukogude teemal, kuid viitan siinkohal Triinu Seppami sisukale artiklile problemaatikast e-raamatute kättesaadavaks tegemisel Eesti rahvaraamatukogude vahendusel - ehk ka raamatukogude võimalikkusest või selle puudumisest pakkuda kaasaegset raamatukoguteenust. Artikkel: Eesti võiks e-raamatute laenutamises haarata ohjad ja viide ka Tallinna Keskraamatukogu e-raamatu teenusele ELLU.

Eesti mäluasutuste ühine e-varamu

ELNET Konsortsium tähistab eile-täna oma 20. sünnipäeva visioonikonverentsiga. Selle raames toimub mitmeid põnevaid üritusi ja ettevõtmisi, muuhulgas kuulutati täna pidulikult avatuks Eesti mäluasutuste ühine portaal E-varamu.
Ometi see nüüd olemas! :) Pressiteadet ehk põgusat tutvustust saab lugeda ka eilsest Sirbist: Eesti e-mälu nüüd ühes E-varamu väravas. Esmamuljed on positiivsed.

neljapäev, 14. aprill 2016

kaasaegse raamatukogu ruum

Aarhusi uus linnaraamatukogu hoone, mida nad linna meediaruumiks kutsuvad. Hästi on siin näha avatud ruumi lahendus ehk kuidas raamatukogu on osa avalikust linnaruumist:



Ja siin veel slaide interjöörist:



Põnev!
Täiendus sügisel 2016, kui Aarhusi linnaraamatukogu valiti aasta rahvaraamatukoguks: The Library of the Future Is in Denmark

kolmapäev, 13. aprill 2016

homse raamatukoguhoidja kõige olulisemad oskused

Mida peab üks kaasaegne infotöötaja, raamatukoguhoidja oskama? See küsimus tõusetub viimasel ajal sageli. Ameeriklased uurisid oma raamatukogujuhtidelt ja järgnevat 11 omadust peetakse lähiajal olulisemateks: Top Skills for Tomorrow’s Librarians. Ootuspäraselt leiab selle hulgast kombinatsiooni juba tuttavatest ja viimase aja trendidest lähtuvad oskused. Järjest vähem sisaldub aga kõige olulisema hulgas nö traditsioonilist ettekujutust raamatukoguhoidja tegemistest!

kolmapäev, 6. aprill 2016

suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi!

Järgnev jutt tuleb ebameeldiv, et mitte öelda lausa piinlik.
See on teada, et tegemised ja tulemused sõltuvad tegijatest. Osa inimesi jälgib seda, et see millest räägid (sh näiteks õpetad) saaks kuidagi ka tegelikkuses ehk siis vahetus praktikas realiseeritud, järele proovitud ja kajastatud. Teistel paistab olema ükskõik. Sest mille muuga seletada olukorda, kus TÜ ÜTI infokorralduse õppekava puhul me küll seletame, et infospetsialistid on kaasaegsel infoajastul möödapääsmatult vajalikud ja olulised. E-keskkonnad, veeb, sotsiaalmeedia jt ongi see ruum, milles tänapäeval peamiselt tegutseme. Kurdame, et kaasaegses ühiskonnas nn klassikalisi infotöötajaid ei mõisteta ja noored ei tea, mida kaasaegsed erialad endast kujutavad (sest statsionaarõppe konkurss on väike) jne. Kust need peamiselt e-maailmas elavad potentsiaalsed infotöötajad aga peaks selle teadmise võtma? Veebist, eks! Aga mida pole, see on infokorraldusega seonduv veebikajastus instituudi ja/või ülikooli kodulehel. Igaüks võib ise proovida palju ja mida ta sealt leiab ning kui kõnekas see talle tänases kontekstis (veel) on!
Viljandist Tartusse üle tulemisega üks kaasnenud paradigma muutus on kindlasti räägitava ja tehtava tuntav kaugenemine üksteisest. Ja et ma siin ainult ei räägiks, siis viide IHO veebile aastast 2011 - Internet Archive'i abiga saab mälu värskendada veelgi ulatuslikumalt!

pühapäev, 3. aprill 2016

esmaspäev, 21. märts 2016

andmekaevandusest mäluasutuste kogudes


Kalev Leetaru kirjutab oma viimases Forbes'i kolumnis neist näidetest, mida ta just peamiselt Internet Archive'iga koostöös on teinud ja kuidas seal realiseerinud andmekaevandamise võimalusi. Näiteid tuues ja taustu avades nimetab ta mitmeid võimalusi ja väljakutseid, mis raamatukogudel jt mäluasutustel neis kiirelt muutuvates infotehnoloogilistes oludes ees seisab. Lähemalt: Reimagining Libraries In The Digital Era: Lessons From Data Mining The Internet Archive.
Olgugi digitaalset infot järjest enam, palju maailma väärtuslikest teadmistest on veel mäluasutuste hoidlates 'riivi ja luku' taga ;)