Mida tegevustubades teha?

Ühelt poolt kõlab see ahvatlevalt, et saab meisterdada, katsetada erinevaid tehnilisi vidinaid jms, kuid teisalt on see ka heidutav - mida siis ikkagi täpsemalt neis tegevustubades teha? Investeeringud tuleb justkui teha suured, kuid kas see tasub ka ennast ära?
Soome raamatukogudes teadupärast võetakse mõndagi põnevat ette ja nii on näiteks Espoo linnaraamatukogu harukogud loonud ühtse võrgustiku nimetuse alla Kirjastopaja. Veebi vahendusel saab ettevõtmistega tutvuda, sh jagatud pildimaterjal illustreerib hästi. 

tulemas on põnevad erialakonverentsid

Võimaliku tuleviku üle arutletakse ikka, muutuste ajajärgul aga sagedamini. Kaasajal on muutused osa argipäevast, oleme nende keskel ja vaid distantsilt vaadates mõistame kui palju on tegelikult muutunud.
Täna toimub järjekordne virtuaalkonverents Library 2.0 ürituste sarjas, mis seekord teemal Libraries of the Future. Sarja üritused on valdkonnas parasjagu aktuaalsetel teemadel ja tasuta, osalemiseks tuleb vaid registreeruda. Jälgima ei pea kindlasti reaalajas, vaid saab ka järelkuulata-vaadata (sh varasemate aastate materjale). Lisaks konverentsidele toimuvad webinarid jt.
Lähipäevil, 19. oktoobril toimub teinegi juba traditsiooniks saanud tasuta virtuaalkonverents: 8th Annual Digital Shift Conference. Teemaks on sel aastal The Service Continuum. See üritus ei nõua samuti pidevat reaalajas kohal olemist, kuid materjalid pikaks ajaks juurdepääsetavaks ei jää ehk korraldajate soov on inimeste maksimaalne kaasatus toimumise ajal.

Fotol: liitreaalsuse vahendusel õppimine (EON Reality foto)

Häälestuseks veel lugemist teemal: What Will Libraries Be Like in 2100? 

ikka tuleviku raamatukogust!

Kus suunas areneb meedia ja teadmiste omandamise võimalused, sinna liiguvad ka raamatukogud, mis meile meedia kasutamist vahendavad. Põnev lugemine Business Insider'i artikli Libraries of the future are going to change in some unexpected ways vahendusel :)( lisan illustratsiooniks foto artikli juurest, kus atraktiivselt on võimalik liitreaalsus kuvatud)

teadmusest ja teadmiste jagamisest

Sümpaatne ja selge ülevaade meie senisest arusaamast teadmiste olemuse kohta. Ja kuidas see virtuaalses ning võrgustunud maailmas on ühelt poolt muutunud, kuid teisalt võib öelda, et täpsustunud :)

ood tuleviku raamatukoguhoidjale!

Viitan ühele juba rohkem kui aasta tagasi kirjutatud tekstile, kuid see on nii sümpaatne kirjatöö, et väärib ikka lugemist ja kaasa mõtlemist! :) 
Seth Godin kirjutab oma blogipostituses The future of the library mh järgmist:
"Librarians that are arguing and lobbying for clever ebook lending solutions are completely missing the point. They are defending library as warehouse as opposed to fighting for the future, which is librarian as producer, concierge, connector, teacher and impresario.
Post-Gutenberg, books are finally abundant, hardly scarce, hardly expensive, hardly worth warehousing. Post-Gutenberg, the scarce resource is knowledge and insight, not access to data."
Ja veel:
"We need librarians more than we ever did. What we don't need are mere clerks who guard dead paper. Librarians are too important to be a dwindling voice in our culture. For the right librarian, this is the chance of a lifetime."

sügisene lugemissoovitus

Hariv ja kasulik lugemine igale infotöötajale: Marek Tamme hiljuti Loomingu Raamatukogus ilmunud esseekogumik Monumentaalne ajalugu (LR 28-30/ 2012).
"Vaatluse all on eestlaste suhted oma minevikuga: kuidas rahvuslikku ajalugu on mitte üksnes kirjutatud, vaid ka avalikult etendatud, kivisse raiutud või seadustega põlistatud; kuidas ajalugu on Eestis elatud. Raamatu kümmet esseed liidab küsimus, miks mäletatakse Eesti ajaloost teatud sündmusi ja nähtusi ning miks on unustusse vajunud paljud teised, ehk teisisõnu – milline loogika on kujundanud eesti kultuurimälu."
Toimetajana maailma humanitaarteaduste vallast palju väärt tekste Eesti lugejale vahendanud Marek Tamme enda käsitlused Eesti ajaloost ja kultuurimälust. Sümpaatne!

lumevaring

Seekordne lugemissoovitus tuleb ulmekirjanduse valdkonnast! Ja selleks on Neal Stephensoni "Lumevaring", mis originaalis ilmus esmakordselt 1992 ja eesti keeles on ta ilmunud 2003. aastal.

Tegemist on tulevikumaailmaga, kus on põimunud reaalsus ja virtuaalsus. Ehk siis nö piirideta virtuaalmaailmas toimuv hakkab mõjutama ka reaalsuses juhtuvat. Loodud on arvutiviirus, mis nakatab lisaks arvutile ka arvutikasutajat reaalsuses..
Juhtumi lahendamisel on loos peategelasele üheks oluliseks abijõuks tehisintellektist Raamatukoguhoidja - see siis põhjuseks, miks raamatut siitkaudu soovitan :) Muuhulgas huvitava interpretatsiooni osaliseks saab siin sumerite maailm.

uued mõisted, kas alati ka uus sisu?

Ajad ja olud muutuvad ning ühes nendega ka asjade ja nähtuste selgitamiseks kasutusel olevad mõisted, terminoloogia, sõnavara üldse.

Mõned aastad tagasi olid meil raamatukogundusringkonnas suured vaidlused selle üle, kas raamatukogu lugejate kohta on ikka sobilik kasutada äriringkondadest käibele tulnud üldmõistet klient. Rahulikumalt on toimunud infotöö ühe põhitegevuse - bibliografeerimine - asendumine metaandmete koostamisega. Teame, et kumbki mõiste ei ole käibelt kadumas, tänasel päeval me rahulikult aktsepteerime erinevaid mõisteid kõrvuti ja probleeme ei ole.
Uusi (ja kohati segadusse ajavaid mõisteid) on aga lähiajalgi lisandumas. Näiteks avatud juurdepääsuga raamatukogu, arukas raamatukogu; või kuidas üldse eesti keelde kõige paremini tõlkida knowledge librarian? Muidugi saavad need olla ka nö ülemineku aja terminid, kasutusel seni, kuni uus sisu saab nähtusele omaseks ja siis võib kohmakad täiendused ära jätta.

Ideetutvustusi ajakirja KMWorld Magazine rubriigi The Future of the Future vahendusel: Why smart cities need smart libraries: Stories from the Alaskan frontier, Rise of the knowledge librarian, The continuing saga of the knowledge librarian jt.

suvine lugemissoovitus!

Suvel on rohkem mahti lugeda ja nii mõtlesingi siin üht head raamatut soovitada! Seda enam, et raamat on ilmunud eesti keeleski: Peter F. Drucker "Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks" (originaalis 1999, eesti keeles 2003).
Pealkiri otseselt meie erialadele ei viita, kuid kui nimetada märksõnu nagu infotöö, infoajastu, infojuhtimine, teadmustöötaja, inforevolutsioon - siis seosed tekivad ja neist ongi palju siin ka juttu. Raamat räägib ühiskonna tulevikust, lähiajal ees ootavatest väljakutsetest.
Termini teadmustöötaja võttis esimesena kasutusele P. Drucker oma 1969. aastal ilmunud raamatus The Age of Discontinuity. Tema järgi on nendeks vaimutöötegijad, kes teenivad elatist teadmisi arendades või kasutades. Neiks on infotehnoloogia valdkonnas töötajad, teadlased, juristid, õpetajad, üliõpilased jt; sh ka raamatukoguhoidjad.
Raamatu sisukord: sissejuhatus: homse päeva "kuumad" teemad; 1. ptk: juhtimise uued paradigmad; 2. ptk: strateegia - uued tõsiasjad; 3. ptk: muutusliider; 4. ptk: informatsiooni väljakutsed; 5. ptk: teadmustöötaja produktiivsus ja 6. ptk: kuidas ennast juhtida.
Natuke kirjutaksin siia veel ka raamatust, selle eelviimaselt leheküljelt:

"...Iseenese juhtimine tähendab aga revolutsiooni inimest puudutavates küsimustes. See nõuab inimeselt, eriti teadmustöötajalt uusi ja enneolematuid asju. Tegelikult nõuab see, et iga teadmustöötaja mõtleks ja käituks nagu ettevõtte tegevjuht. Samuti nõuab see teadmustöötajate mõtete ja tegude peaaegu 180kraadist ärapööramist sellest, mida enamik meist, isegi noorema generatsiooni liikmetest, endastmõistetavaks mõtlemise ja tegutsemise viisiks peab. Tekkis ju märkimisväärne hulk teadmustöötajaid lõppude lõpuks alles põlvkond tagasi.
Tõsise väljakutse sotsiaalsele struktuurile esitab ka rõhuasetuse nihkumine füüsilise töö tegijatelt - kes käituvad nii, nagu tööülesanne või ülemus neil seda teha käsib - teadmustöötajatele, kes peavad juhtima iseennast. Iga olemasolev ühiskond, isegi kõige individualistlikum, peab vähemasti alateadlikult kahte asja iseenesestmõistetavaks: organisatsioonid elavad töötajatest kauem ning enamik inimesi püsib paigal. Iseenese jutimine põhineb täpselt vastupidistel realiteetidel: töötajad elavad tõenäoliselt organisatsioonist kauem ning teadmustöötaja on mobiilne.
USAs on mobiilsus nähtusena omaks võetud. Kuid isegi USAs kujutavad organisatsioonidest kauem elavad töötajad - ning koos sellega ka vajadus olla valmis elu teiseks ehk esimesest erinevaks pooleks - endast revolutsiooni, milleks õigupoolest mitte keegi pole valmistunud. Selleks pole valmis mitte ükski olemasolev institutsioon, kasvõi praegune pensionisüsteem. Ülejäänud arenenud maailmas on aga oodatud ja aktsepteeritud paigalpüsimine. Seda kutsutakse stabiilsuseks..."

Põnevat lugemist!