trükitult või elektrooniliselt? Eesti üliõpilaste formaadi eelistused akadeemilisel lugemisel

Varakevadel 2016 viisin Eesti üliõpilaste seas läbi uurimuse, et välja selgitada üliõpilaste eelistusi õppematerjali lugemisel - on selleks elektrooniline või paberile trükitud formaat.
Tutvustasin uurimuse tulemusi sel nädalal Prahas toimunud the European Conference on Information Literacy (ECIL) konverentsil ja kuna tulemused on kõnekad, siis jagan neid ka siin:

Print or Electronic? Estonian Students' Preferences in their Academic Readings from Mai Poldaas

Uurimus on osa rahvusvahelisest projektist Academic Reading Format International Study (ARFIS) ja selle raames on praeguseks kogutud andmeid rohkem kui 30 riigis üle maailma.
Pikemalt saab uuringust ja tulemustest lugeda ECILi ettekannete kogumikus, mis ilmub lähiajal Springeri Communications in Computer and Information Science (CCIS) sarjas.
Arvan, et teema on väga oluline ja nii kavatsen sel teemal talvel kirjutada ka eesti keeles.

avatud juurdepääsu toetuseks

Eilses The New York Review of Books'is ilmus kultuuriajaloolase ja raamatukogudirektori Robert Darntoni artikkel A World Digital Library Is Coming True!
Tegemist on põhjaliku ja näitlikustatud ülevaatega olukorrast kirjastamismaailmas ning raamatukogude võimalustest, täpsemalt küll inimeste võrdsetest võimalustest teabele juurdepääsul. Kirjastuskorporatsioonide poolt väljaantav teaduskirjandus on juba nii kallis, et selle ostmisest peavad loobuma järjest rohkemad teadusraamatukogud. Kommertskirjastamise kõrvale on tekkinud alternatiivid, sh avatud juurdepääs. Ajale on tugevalt jalgu jäänud autoriõigusi käsitlev seadusandlus, mis kaitseb pigem ärihuve. Teadmised peaks aga olema levis ja kättesaadavad.
Prof. Darnton on väga hea eestkõneleja ja -vedaja, see artikkel on suurepärane toetus avatud juurdepääsu ideele ja olemusele.

mida kuulsam, seda ülbem?

Veebi võimalused ja avatud juurdepääsu ideoloogia põhjustavad muutusi, kuid ka suurt segadust kirjastamismaailmas. Ärimudelite muutumise käigus on palju veel segaseid kontekste ja nagu ikka tuleb kellegile mingis kontekstis sogane vesi kasuks. Järgnevalt näide Elsevieri tegevusest:
"There is a wider cost than the monetary one. By providing mislabeled and mis-sold products Elsevier’s practice has devalued Gold Open Access. As the largest publisher their practice may suggest to other publishers that they need not take care and attention. The opportunity cost is large – readers will not have read articles to which they are entitled and, deterred by the Rightslink cost, will have failed to re-use materials. Authors may have been held to account by funders for “failing” to publish Open Access when it was Elsevier’s fault. It causes delay and waste in scholar’s research."
Konkreetsest juhtumist saab lähemalt lugeda: I ask Julian Huppert and David Willetts to formally investigate Elsevier’s unacceptable “Gold Open Access” ja siit: Elsevier are STILL mis-selling Open Access and behaving ILLEGALLY. They don’t care. Piinlik lugu.
Viidatud blogist leiab palju harivat lugemist avatud juurdepääsu problemaatika kohta akadeemilises kirjastamises. 

arengutest e-raamatutega seoses

Tehnilise lahenduse poolest uudse lugemiselamuse pakkumisel on e-raamatud teadupärast ikka alles oma arengutee alguses. Detsembri alguse The New York Times'i tehnikarubriigist saab lugeda ülevaadet e-raamatute ja e-lugerite tehniliste, äriliste jms lahenduste hetkeseisust: Out of Print, Maybe, but Not Out of Mind. Mida on katsetatud ja mis on pinnale jäänud?

Olgugi, et lugemiselamust e-raamatute vahendusel veel paberväljaandest põhimõtteliselt erinevat ei saa, siis inimeste lugemisharjumuste kohta saab e-väljaannete vahendusel juba uut teada küll. Näiteks mida armastavad teismelised lugedes alla joonida: Kindle readers make their mark. Või kes keda üldse loeb: As New Services Track Habits, the E-Books Are Reading You :) Privaatsusega seonduv on juba põhimõtteliselt muutunud.

e-raamatu problemaatikast

Goethe Instituudi Eesti esindus vahendab oma veebilehel eestikeelseid artikleid e-raamatute teemal. Lisaks saksa kogemustele vahendatakse ka eesti oma: näiteks Indrek Hargla selgitab oma vastumeelsust e-raamatutele ja miks e-raamatud ei ole kasulik ettevõtmine kirjaniku või lugeja seisukohalt; Marek Tamm aga kirjutab optimistlikult asjadele vaadates kirjastaja vaatevinklist.
Huvitav on lugeda sakslaste kogemust kirjastajate ja raamatukogude koostööst Saksamaal - midagi täiesti erinevat Eesti või ka Ameerika Ühendriikide omast. Sh näiteks:
F. Simon-Ritz: "Meil on praegu käimas diskussioon, mis meenutab 60ndate aastate vaidlust tasuta laenutuse üle avalikest raamatukogudest. Usuti kogu kirjastustööstuse kokkuvarisemist, kui raamatute laenutamisvõimaluse tõttu keegi enam raamatuid ostma ei hakka. Nii see aga ei läinud, vastupidi – raamatukogud innustavad inimesi rohkem lugema, mis omakorda viib tihti lemmikraamatu ostmiseni.
Igatahes on raamatukogude jaoks täiesti selge, et nad on moodsad ja ajastukohased vaid siis, kui nad saavad pakkuda ka digitaalseid andmekandjaid. Kui nad seda ei suuda, muutuvad nad raamatumuuseumideks."

arengutest e-raamatute vallas

Eilses Wired'is ilmus huvitav lugu arengutest, kirjastajate arvamustest ja täheldatavatest tendentsidest e-raamatute vallas suurtel turgudel: Why Big Publishers Think Genre Fiction Like Sci-Fi Is the Future of E-Books.
Tähelepanekud, mis kirjastamismaailmas enam ei toimi ja millised on uued võimalused digikirjastamisel.

kasutatud e-väljaanded uuesti müüki?

Publishers Weekly vahendab järgmist uudist: Sale of Used E-books Getting Closer. Olgugi, et digitaalne teavik ei kulu jms, siis tema autoriõigused ja selle pealt teenitav tasu võiks olla võimalikult palju sissetoov! Ehk siis kui raske on ikka senistest ärimudelitest loobumine.
Kaks väljavõtet:

"ReDigi uses a so-called “verification engine” to determine whether a given song, or soon an e-book, has been legally downloaded and can be resold. And it provides an “atomic transaction” that transfers content without copying it."

"In addition, what separates ReDigi not just from Amazon but from sellers of used physical books and CDs is that it pays artists and other copyright holders (and soon authors and publishers) when it sells pre-owned digital media."

e-raamatud Ühendriikide ja Euroopa raamatukogudes

Jagan viiteid huvitavale lugemisele seoses e-raamatutega Ameerika Ühendriikide ja erinevate Euroopa maade raamatukogudes.
The Digital Shift vahendab e-raamatute kasutamise kohta tehtud uurimuste aruandeid, mis tehti eraldi nii rahva-, akadeemilistes, kui kooliraamatukogudes. Välja on toodud mitmed asjasse puutuvad kontekstid (pakkujad, seadmed jt) ning ka võrdlus näitajate osas 2011. ja 2010. aastaga. Muutused on tähelepanuväärsed.
Forbes kajastab samuti e-raamatute teemat; artiklis The Wrong War Over eBooks: Publishers Vs. Libraries. (Ja sama loo jätk rahvaraamatukogude koha üle ühiskonnas: Why Public Libraries Matter: And How They Can Do More, lisatud 17.01.2013)
Publishers Weekly kajastab hiljuti Haagis toimunud IFLA kohtumist teemal e-raamatud raamatukogus: You Have Two, Maybe Three Years...

kemplemised e-raamatute pärast

Huffington Posti artikkel The Mystery of the Missing E-Books annab põhjaliku ülevaate olukorrast ja võitlustest Ameerika Ühendriikides, mida peavad kirjastused ja raamatukogud e-raamatute kättesaadavaks tegemise pärast.

Ja siin viide Digital Book Worldi artiklile, mis tutvustab hiljuti tehtud uurimust e-raamatute kasutamise kohta: New Survey Supports That Ebook Borrowers Buy, Too. Välja tuuakse mitmeid huvitavaid arenguid ja tendentse.

ise kirjastamine järjest populaarsem

Kuulsat Books In Print andmebaasi koostav ja kirjastamist ning raamatuturgu jälgiv ja uuriv firma Bowker teavitab oma uuringutulemustest ise kirjastamise valdkonnas: Self-Publishing Sees Triple-Digit Growth in Just Five Years, Says Bowker® 

Võrreldes 2006. aastaga on ise kirjastamine kasvanud 287% - Ühendriikides ilmub selliselt juba rohkem kui 235 tuhat nimetust raamatuid, sh e-raamatud. E-raamatute kasv võrreldes 2006. aastaga on 129%. 2011. aastal 43% ilmunud trükitud raamatutest ilmus juba sellise ärimudeli järgi!

lugeja jõudmine raamatuni on järjest keerulisem

Raamatuid on viimasel ajal justkui väga palju, aga kui midagi konkreetset otsid, siis ei pruugi selle kätte saamine väga lihtsalt minna. Või kuidas üldse millestki uuest ilmunust teada saada? Seni harjumuspäraste viiside kõrvale on tekkinud (või asemele tulnud) mitmed uued võimalused.

Kuidas inimesed jõuavad neid huvitavate raamatuteni? Digital Book World vahendab Bowkeri hiljuti tehtud uurimust vastaval teemal: Book Discovery Landscape Becomes More Complicated as Reader Behavior Fractures.

Uuringu järgi muutsid oma senist käitumist raamatute soetamisel 2011. aastal ligi pooled kliendid (sh 12% ütleb, et laenutab ostmise asemel rohkem raamatukogust; vaid 5% ütleb, et eelistab e-raamatuid). Selgub, et 39% raamatutest müüakse e-teel, 26% raamatukauplustes ja ülejäänu kümnel muul moel (sh vaid 1% supermarketites). Inimesed saavad uutest raamatutest teada 44 erineval moel! Kõige enam aga siiski siiani isiklike soovituste läbi. 

e-raamatu ärimudelid rahvaraamatukogudele

Ameerika Raamatukogude Assotsiatsioon (ALA) koostas ja avaldas augustis soovitused rahvaraamatukogudele, kuidas ja mida pidada silmas läbirääkimistel kirjastustega e-raamatute osas. Uudise leiab: ALA Releases “Ebook Business Models for Public Libraries” ja materjal ise pdf-ina: Ebook Business Models for Public Libraries.

Kuna kõik on pidevas muutumises, siis ühest ja selget soovitust anda ei saa. Oluline on olla läbirääkimistel paindlik, kuid mõelda ja lähtuda ikkagi sellest, mis ja milleks on rahvaraamatukogud, nende avaliku teenuse pakkumise ja kättesaadavaks tegemise funktsioon ning põhimõtted.

Viitan siin ka American Libraries kevadise numbri e-sisule pühendatud eriväljaandele: E-Content Digital Supplement.

avaldamisest ja lugemisest arenevas veebis

Üleeilses ReadWriteWebi uudiskirjas on põgusad ülevaateartiklid viimase aja arengutest veebis avaldamise, lugemise, suhtlemise jms teemadel. Kuhu suunas liigub blogimine jt seesugused tegevused (nagu Medium, Branch, Svbtle ja App.net) ning mis võiks olla põhjusteks?

Artiklid on järgmised: 5 Reasons Why Web Publishing is Changing (Again) ja How Online Reading Is Changing - And How to Cope!

Peamised põhjused artikli autori arvates on selles, et avaldamine on järjest sundimatum tegevus, veeb liigub rohkem lehekülgede jälgimiselt voogude jälgimisele, informatsiooni on võimalik sisuliselt organiseerida, voogude abil on võimalik tagada sisu paremat kvaliteeti ja hetkel populaarsed igasugu startup ettevõtmised otsivad lahendusi ärimudelitele, mis oleks reklaamivabad.

kas digimaailmas vajab konkurents kaitset?

Eile-täna on mitmel pool uudistes järgmine pretsedenti loov kohtulugu, mille siiagi The New York Times' vahendusel ära viitan: In Digital World, Competition Needs Protection, kus

"To believe publishers and authors, the government just handed Amazon a monopoly over the book market: The price-fixing suit against Apple and the nation’s top publishers filed by the Justice Department last week will free Amazon to offer ruinous discounts in the booming new market of electronic books, drive brick-and-mortar bookstores out of existence and kill off publishers’ lucrative business of ink on paper" 

Ehk siis eelmisel nädalal: Justice Dept. Sues Apple and Publishers Over E-Book Pricing; 3 Publishers Settle

Väga põnevad ajad, mis muud!

kuidas raamat valmib?

Viide kõigile raamatusõpradele: How a Book is Made: AD 400 vs. 1947 vs. 1961 vs. 2011 - veebilehekülg, kuhu on koondatud neli videot, mis näitavad raamatu valmistamist erinevatel aegadel. Sealhulgas lugu käsikirjalise raamatu tegemisest, pärgamendi ettevalmistamisest jms :)

infoplahvatusest, mis kaasnes trükkimise tulekuga

Huvitav artikkel Peter Burke'lt Coping with Gutenberg: the Information Explosion in Early Modern Europe, kus käsitletakse nähtusi ja muutusi Euroopas, mis kaasnesid trükikunsti leiutamise ning trükikodade tekke ja levikuga erinevates riikides 16. sajandil.
Väga aktuaalne lugemine ajal, mil e-raamatute tulek on muutmas meie arusaamist raamatust, selle kirjastamisest, lugemisest jne. Uuendustega käib paratamatult kaasas millegi senise lõppemine (näiteks prantsuse humanist Guillaume Fichet arvas, et trükikoja lubamine Pariisi on justkui Trooja hobuse lubamine linna..).
Tänasel päeval me teame, kui palju edasiviiv oli inimkonna jaoks trükikunsti leiutamine (me isegi ei kujuta ette, et see inimene on haritud, kes raamatut ei loe!), siis miks me nii väga kardame selle meediumi muutumist? Digitaalsena on infolevi võimalik veel ulatuslikumalt. Kuid muidugi, kannatavad ju paljud senised ärihuvid ja -mudelid, sest uued asjad sunnivad muutuma, nii mõndagi senisest asendama jne. Paljud senised harjumused ja tõekspidamised vajavad üle vaatamist ja ümber hindamist.
Näiteks üks väljavõte artiklist lugemise kohta:

"Writing in 1819, an English man of letters, Francis Jeffrey, expressed the fear that ‘if we continue to write and rhyme at the present rate for 200 years longer, there must be some new art of short-hand reading invented - or all reading will be given up in despair’. In an informal way, this was what had already been happening for centuries. There was a shift from ‘intensive’ to ‘extensive’ reading (or in Francis Bacon’s famous metaphor, from ‘swallowing’ to ‘tasting’ books). The later eighteenth century has been presented as a turning-point in this respect (though it should not be forgotten that early modern people, like ourselves, were capable of changing gear and shifting from one mode of reading to another when this was necessary). A new vocabulary came into use in the early modern period to describe this ‘reading revolution’, including words such as ‘referring’, ‘consulting’, ‘skimming’ and ‘skipping’. As Jonathan Swift commented with his usual pessimistic wit, ‘to enter the palace of learning at the great gate, requires an expense of time and forms; men of much haste and little ceremony are content to get in by the backdoor’. These were the literary equivalents of ‘surfing the net’."

Artiklist põhjalikumalt saab teema kohta lugeda Peter Burke' raamatutest ühise pealkirja all "A Social History of Knowledge".

juurdepääs avatud raamatukogust

Tasapisi järjest enam populaarsust koguv avatud juurdepääsu (open access) idee inspireerib maailmas üha huvitavamaid teenuseid looma ja pakkuma. Tekib küsimus, miks ta aga ei inspireeri meie kultuuriväljaannetega seonduvat - oleks igati edumeelne ja väga hästi sobiv lähenemine!? Eriti kui arvestada, et see nn liikumine just kirjastamiskontekstist oma alguse on saanudki. Ja teine ulatuslik kontekst on avatud repositooriumid (Eestis vt näiteks TÜRi oma), millest tuntuim kindlasti on Internet Archive ehk kohad internetis, kuhu materjal paigutada ja kust üles leida.
Internet Archive' üheks ettevõtmiseks on ka Avatud Raamatukogu teenus, millel väga üllas eesmärk: luua veebilehekülg igale raamatule, mis kunagi välja antud.

Eelpool toodu toimub e-keskkonnas, virtuaalruumis. Kuid nagu eelnevast näitestki näha, sobib lähenemise mõttelaad hästi kokku raamatukoguteenuse ideega - teha kättesaadavaks vajalik kirjandus võimalikult paljudele ja kasutajale sobival moel. Nüüd viide taanlaste tegemistele reaalses ruumis: läinud aasta viimases Scandinavian Public Library Quarterly-s tutvustab Jens Thorhauge nende A new ‘open library’ concept - avatud raamatukogu kontseptsiooni rahvaraamatukogudele. Et raamatukogud oleksid kasutaja-, kogukonnasõbralikumad. Sellega kaasneb pikem uste lahtiolek (sisenemine dokumendiga a la meie ID-kaart, mis meilgi paljudes raamatukogudes raamatukogukaardi rolli täidab), olemas on teavikulaenutuseks vajalikud automaadid ja nii saavad inimesed ise laenutada ja tagastada teavikuid ehk tegemist on suuresti iseteenindusraamatukogu kontseptsiooniga. Tegutseda võib muulgi moel: kasutada arvutit, korraldada üritusi jms - kui ruumid võimaldavad. Raamatukoguhoidja ei pruugi alati kohal ollagi ehk raamatukogu avatud olekuaeg on pikem kui raamatukoguhoidja tööpäev. Taanlased on seda lähenemist erinevates piirkondades katsetanud ja väidetavalt keegi veel väga pahatahtlikult ei olegi käitunud - kogukond hoiab ise asjadel silma peal!

veelkord olukorrast rahvaraamatukogudes

Arvamuste avaldamine rahvaraamatukogu ja tema kogude kohta jätkub. Meedia vahendusel saab lugeda ja kuulda-näha erinevaid arvamusi ja seisukohavõtte nn Langi nimekirjade kohta lausa igapäevaselt. Arvamusi avaldatakse, terad on sõkaldest eraldumas... kuid kultuuriminister käitub järjest arrogantsemalt. Asjaosalisi kokku ei kutsuta, arutelu ei korraldata, käib vaid üks lahmimine. Traagiline.
Tänases Sirbis ilmus Valle-Sten Maiste natuke süüvivam vaade olukorrale: Kultuuriajakirjandus piirab ise oma levikut ja esmaspäevases Postimehes Tauno Vahteri kirjastajate poolne vaade tekkinud olukorrale: nalja saab, aga kasu ei ole.

Neli aastat tagasi korraldasime oma Erialal aktuaalne seminaride sarjas kevadseminari teemal Raamatukogu ja raamatukoguhoidja rollid ning võtsime sealsed ettekanded ka videosse, mis on meie kodulehelt leitavad. Arvan, et need on täpselt sama aktuaalsed ka täna, kui olid siis: Raplamaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Katrin Niklus räägib tegemistest Raplamaal ja meie kaugõppija Urve Vakker sellest, mida tehakse Saaremaa raamatukogudes.

Üks viide ka sellele, et raamatukoguhoidjate järelkasv on mures küll selle pärast, et ikka loetaks ja häid asju loetaks. Nii asusid hiljuti 2 üliõpilast koostama lastekirjanduse blogi Raamatulaegas, kus tutvustada head lastekirjandust eesti keeles kaasaegsel moel.

Ehk ükspäev ikka mõistus võidab.

e-raamatust raamatukogus ja seonduvad kitsaskohad

Viimases ajakirja Searcher numbris ilmus ülevaatlik murelugu raamatu tulevikust e-raamatuna ja sellega seonduvatest vasturääkivustest raamatukogu kontekstis. Ebooks on Fire: Controversies Surrounding Ebooks in Libraries - autoriõiguse küsimused, teksti kaitse (ehk kui e-teksti on lihtne teha parandusi, siis milline on õige versioon?), arhiveerimine ja sellega seonduv (kirjastaja või kelle serveris?), konfidentsiaalsuse küsimused, ostmine vs laenutamine vs omamine, jt.
Tegelikult on siin sarnased küsimused, mis on kõne all olnud juba e-teadusajakirjanduse ja täistekstandmebaaside kontekstis arutamisel. Lihtsalt olukord on uuesti ja nö laiemalt päevakorral, sest kandepind on laienenud ja väga häid lahendusi seni leitud ei ole.

Artikli autor lõpetab mõttega, et e-raamatut praegusel kujul me ei vaja koos kõigi sellega kaasa tulevate kitsenduste, keeldude ja kontrolliga; vaja oleks revolutsiooni - et raamat oleks siis tõepoolest midagi uut ja kõigile rõõmu ning rahuldust pakkuvat! (olemuslikult, kujunduselt, ärimudel jne) Selleni jõuab aga vaid üheskoos - kokku peaks tulema nii loojad, kättesaadavaks tegijad kui alles hoidjad.

meedia ja sisupakkumise tulevikust

Kus maal siis parasjagu ollakse ning kuhu teel ollakse sisupakkumisega sel muutuva meedia ja ärimudelite ajastul?
Futurist Gerd Leonardi asjalik ja illustreeritud loeng The Future of Media ...and Content in the Cloud Google Tech Talki vahendusel:

Infotöötaja vaatevinklist väga sümpaatne, sest meid on ikka vaja ("curation is king!"), kuna keegi peab parema, väärtuslikuma materjali kogu pakutavast hulgast välja filtreerima jne :)