Eesti mäluasutuste ühine e-varamu

ELNET Konsortsium tähistab eile-täna oma 20. sünnipäeva visioonikonverentsiga. Selle raames toimub mitmeid põnevaid üritusi ja ettevõtmisi, muuhulgas kuulutati täna pidulikult avatuks Eesti mäluasutuste ühine portaal E-varamu.
Ometi see nüüd olemas! :) Pressiteadet ehk põgusat tutvustust saab lugeda ka eilsest Sirbist: Eesti e-mälu nüüd ühes E-varamu väravas. Esmamuljed on positiivsed.

andmekaevandusest mäluasutuste kogudes

Kalev Leetaru kirjutab oma viimases Forbes'i kolumnis neist näidetest, mida ta just peamiselt Internet Archive'iga koostöös on teinud ja kuidas seal realiseerinud andmekaevandamise võimalusi. Näiteid tuues ja taustu avades nimetab ta mitmeid võimalusi ja väljakutseid, mis raamatukogudel jt mäluasutustel neis kiirelt muutuvates infotehnoloogilistes oludes ees seisab. Lähemalt: Reimagining Libraries In The Digital Era: Lessons From Data Mining The Internet Archive.
Olgugi digitaalset infot järjest enam, palju maailma väärtuslikest teadmistest on veel mäluasutuste hoidlates 'riivi ja luku' taga ;)

DNA kõvakettana ehk lahendus pikaajaliseks säilitamiseks leitud?

Põnev ja intrigeeriv ettekanne digiainese paigutamisest DNAsse ja selle sealt siis taas väljalugemine. Muuhulgas saab mainitud kui palju kogu maailma teave ruumi võtab, kui see on DNA kujul.

Eesti kirjandus internetis

Eelmise aasta lõpus teavitati Kultuuriministeeriumi plaanist alustada Eesti kirjandusklassika ja lasteraamatute digiteerimisega ning nüüd ongi leitav ja kasutatav käesoleva aasta tegemiste tulemus: programmi veebilehekülg, millelt on võimalik leida, alla laadida, lugeda esimene valik väljaandeid.

Programmi raames digiteeritud raamatud on leitavad ja kätte saadavad ka Rahvusraamatukogu digiarhiivi Digar kaudu. Digar on saanud uue, kaasaegsema ning palju kasutajasõbralikuma kasutuskeskkonna, mille vahendusel nüüd kohe ka kõike varasemat sisu hoopis meeldivam on kasutada :) (Kõik materjalid küll jätkuvalt ei ole üle veebi vabalt kasutatavad.)

ameeriklastel rahvuslik e-raamatukogu olemas

DPLA ehk Digital Public Library of America
Kui teha tahtmine on suur, siis saabki tehtud! Ameeriklastel on palju erinevaid digikogusid, kuid seni ei olnud ühte, rahvuslikku! Robert Darnton arvas (vt näiteks), et ka ameeriklastel peaks oma rahvuslik digitaalraamatukogu olema ja värskes The New York Review of Books numbris ta annabki teada sellise käivitamisest: The National Digital Public Library Is Launched! Palju õnne!
Lisan ka ühe videointervjuu R. Darntoniga, kus ta räägib raamatust, e-raamatust, lugemisest, raamatukogust (sh DPLAst) jms:

andmete hoidmine DNAs on saamas reaalsuseks

Ajakiri DISCOVER blogi 80beats vahendab järgmist uudist: Data Storage in DNA becomes a Reality. Uudis teavitab teadlaste õnnestunud katsest kanda 739 kilobaiti andmeid arvuti kõvakettalt üle geneetilisse koodi ja saada see siis terviklikult tagasi jälle kõvakettale.

andmehaldusest ja arengutest teadusraamatukogudes

Teisipäevast tahaksin jagada varahommikust plenaarsessiooni ettekannet Yrjö Engeströmilt Towards knotworking: Designing a new concept of work in an academic library, mis tutvustab lähiaja muutusi ja plaane Helsingi Ülikooli raamatukogus:

Ja sama teemat laiendab Teadus- ja tehnikaraamatukogude sessioon teemal The role of libraries in data curation, access and preservation: an international perspective - käsitlused sellest, mil moel ja kuidas on raamatukogud jätkuvalt toeks ülikoolile ja selles tehtavale.

juurdepääs avatud raamatukogust

Tasapisi järjest enam populaarsust koguv avatud juurdepääsu (open access) idee inspireerib maailmas üha huvitavamaid teenuseid looma ja pakkuma. Tekib küsimus, miks ta aga ei inspireeri meie kultuuriväljaannetega seonduvat - oleks igati edumeelne ja väga hästi sobiv lähenemine!? Eriti kui arvestada, et see nn liikumine just kirjastamiskontekstist oma alguse on saanudki. Ja teine ulatuslik kontekst on avatud repositooriumid (Eestis vt näiteks TÜRi oma), millest tuntuim kindlasti on Internet Archive ehk kohad internetis, kuhu materjal paigutada ja kust üles leida.
Internet Archive' üheks ettevõtmiseks on ka Avatud Raamatukogu teenus, millel väga üllas eesmärk: luua veebilehekülg igale raamatule, mis kunagi välja antud.

Eelpool toodu toimub e-keskkonnas, virtuaalruumis. Kuid nagu eelnevast näitestki näha, sobib lähenemise mõttelaad hästi kokku raamatukoguteenuse ideega - teha kättesaadavaks vajalik kirjandus võimalikult paljudele ja kasutajale sobival moel. Nüüd viide taanlaste tegemistele reaalses ruumis: läinud aasta viimases Scandinavian Public Library Quarterly-s tutvustab Jens Thorhauge nende A new ‘open library’ concept - avatud raamatukogu kontseptsiooni rahvaraamatukogudele. Et raamatukogud oleksid kasutaja-, kogukonnasõbralikumad. Sellega kaasneb pikem uste lahtiolek (sisenemine dokumendiga a la meie ID-kaart, mis meilgi paljudes raamatukogudes raamatukogukaardi rolli täidab), olemas on teavikulaenutuseks vajalikud automaadid ja nii saavad inimesed ise laenutada ja tagastada teavikuid ehk tegemist on suuresti iseteenindusraamatukogu kontseptsiooniga. Tegutseda võib muulgi moel: kasutada arvutit, korraldada üritusi jms - kui ruumid võimaldavad. Raamatukoguhoidja ei pruugi alati kohal ollagi ehk raamatukogu avatud olekuaeg on pikem kui raamatukoguhoidja tööpäev. Taanlased on seda lähenemist erinevates piirkondades katsetanud ja väidetavalt keegi veel väga pahatahtlikult ei olegi käitunud - kogukond hoiab ise asjadel silma peal!

raamatukogud ja arhiivid - kas infotöö on nad üheks teinud-tegemas.. või ei ole see siiski nii lihtne?

Erialaringkondades tekitab segadust ja kõhedust kõrvaltvaatajate (aga sageli ka otsustajate) soov panna seni küllaltki eraldi tegutsenud raamatukogud ja arhiivid kokku. Seda ajendab infotöö olemus ja ka palju justkui sarnast sellest, mida e-keskkondades tehakse.
Gillian Oliver Uus-Meremaalt kutsub oma hiljutises kirjatöös Transcending silos, developing synergies: libraries and archives üles enne mõtlema ja olukorda uurima-analüüsima, kui kohe tegutsema. Võib-olla hoitakse küll liitmise teel raha kuskilt kokku, aga kas võidetakse ka kliendi rahulolus; saab ta tõesti parema teenuse osaliseks? Senised eritüübliste raamatukogude liitmised sellele ei viita, nagu ka arhiiviteenuste kasutajate mitmekesistumine näiteks sugupuu-uurijate näitel.
Kuni meil ei ole olemas üheselt aktsepteeritud arusaama ega käsitlust infohaldusest (mis muuhulgas kaasaks seni eraldi tegutsenud professionaalid, nagu raamatukoguhoidjad, arhivaarid, dokumendihaldurid), arvab Gillian Oliver, et ei ole mõistlik ka seni olemasolevaid struktuure lõhkuda.

kõige turvalisem on andmete hoidmine elusorganismis?

Artikkel huvitavatest arengutest andmete ja info turvalisusest: Unhackable data in a box of bacteria: Future of InfoSec?
"Bacteria can't be hacked. All kinds of computers are vulnerable to electrical failures or data theft. But bacteria are immune from cyber attacks. You can safeguard the information."
Piirid ulme ja tegelikkuse vahel hägustuvad üha enam... :)

Veebimaterjalide arhiveerimisest

Hea kolleeg Karin TLÜst tutvus käesoleva blogiga ja arvas, et järgnev materjal võiks siia sobida: eelmise nädala The Economist'ist pärinev artikkel National libraries start to preserve the web, but cannot save everything.

"[...]Adam Farquhar, in charge of digital projects for the British Library, points out that the world has in some ways a better record of the beginning of the 20th century than of the beginning of the 21st."

"[...]In 2003 eleven national libraries and the Internet Archive launched a project to preserve “born-digital” information: the kind that has never existed as anything but digitally. Called the International Internet Preservation Consortium (IIPC), it now includes 39 large institutional libraries. But the task is impossible. One reason is the sheer amount of data on the web. The groups have already collected several petabytes of data (a petabyte can hold roughly 10 trillion copies of this article)."

"[...]The daily death of countless websites has brought a new sense of urgency—and forced libraries to adapt culturally as well. Past practice was to tag every new document as it arrived. Now precision must be sacrificed to scale and speed. The task started before standards, goals or budgets are set. And they may yet change. Just like many websites, libraries will be stuck in what is known as “permanent beta”.

Tekst on ise kõnekas ja artikli järel olevad kommentaarid ka täiendavad seda. Niipalju vaid lisaks veel omalt poolt, et artikli pealkiri on natuke desinformeeriv, kuna rahvusraamatukogud on juba ammu veebiressursside talletamisega alustanud (sh Eesti Rahvusraamatukogu), iseasi - mis mahus. Kuna kõike talletada ei saa (ja kas peakski?), raha ei ole jms.

Live Book Search

Eelneva teema ja postituse jätkuks veel üks uudis teabe digitaalkujule viimisest ja koostööst suurte firmadega.
Kirjutisest "Why killing Live Book Search is good for the future of books" saab lugeda, et MicroSoft loobub plaanist teha oma/ekstra raamatuotsing (Live Book Search) koostöös Open Content Alliance'ga (Internet Archive), keda on aastaid materiaalselt toetatud ja kes on juba palju materjali digikujule viinud. MicroSoft ei pea spetsiaalset otsingut siiski heaks äriks ja arvab, et parem on võimaldada seda nende kogu veebi hõlmava otsimootori vahendusel. Otsustatakse selles kontekstis jääda ikkagi navigatsioonisüsteemiks ja mitte saada ka sisupakkujaks. "Based on our experience," wrote Nadella, "we foresee that the best way for a search engine to make book content available will be by crawling content repositories created by book publishers and libraries."
Open Content Alliance' poolt arvatakse, et ehk ei olegi see MicroSofti poolt vale samm. "In a way, Kahle sees the retreat of the corporations from OCA as a necessary step, perhaps even a good one. He's a firm believer in the idea that corporations should not be the entities we trust to provide access to important cultural data stores. If people think that corporations are the right way to access the history of human discourse, Kahle says they're in for "a series of very rude shocks.""

digitaalne elu ja selle talletamine

Viimases Ariadnes on huvitav artikkel "Digital Lives: Report of Interviews with the Creators of Personal Digital Collections", mis tutvustab uurimust eradigikogudest ja nende suhestumist nö ametlike repositooriumitega.
Kas meie poolt digitaalselt loodav ja tehtav ikka saab piisavalt tallele ka tulevastele põlvedele või ei jää meist järele paljugi sellest, mis tänapäeval luuakse? Uuritakse, mida ja kuidas inimesed ise, nö eraviisiliselt selle eest hoolt kannavad.