ettekandepäev "Digiteemad rahvaraamatukogus"

Tänase Tartu linnaraamatukogu ettekandepäeva "Digiteemad rahvaraamatukogus" videoettekanded on kõik järelvaadatavad ja need leiab Tartu linnaraamatukogu youtube'i kanalilt:

Käesoleva aasta ettekandepäeva teema on ajendatud käimasolevast digikultuuriaastast ja kaks aastat tagasi läbiviidud elanikkonna küsitlusest, millest selgus, et Eesti inimesed ei ole eriti kursis sellega, mida raamatukogud neile digitaalkujul pakuvad. Uutmoodi aktualiseeris raamatukogude jaoks digiteemad koroonaviirusest tekkinud eriolukord, mis ongi olnud kõige enam aluseks praeguse ürituse esinejate kaasamisel. Rahvaraamatukogu iseteeninduse võludest ja valudest räägivad Rutt Rimmel Põltsamaa raamatukogust ja Annely Veevo Kärdla linnaraamatukogust. Triinu Seppam-Saar Tallinna Keskraamatukogust räägib sellest, mis seisud on e-raamatute laenutamisega. Ene Loddes Saku Vallaraamatukogust annab ülevaate kohaliku koduloo digiteerimise problemaatikast. Tiia Linnard ja kolleegid Jõhvi Keskraamatukogust tutvustavad, kuidas sündis eriolukorra ajal Raamatukogu TV. Tiina Sulg Tartu linnaraamatukogust räägib toimetamisrõõmudest ja -muredest linnaraamatukogu kirjandusveebi ja blogide näitel.

trükitult või elektrooniliselt? Eesti üliõpilaste formaadi eelistused akadeemilisel lugemisel

Varakevadel 2016 viisin Eesti üliõpilaste seas läbi uurimuse, et välja selgitada üliõpilaste eelistusi õppematerjali lugemisel - on selleks elektrooniline või paberile trükitud formaat.
Tutvustasin uurimuse tulemusi sel nädalal Prahas toimunud the European Conference on Information Literacy (ECIL) konverentsil ja kuna tulemused on kõnekad, siis jagan neid ka siin:

Print or Electronic? Estonian Students' Preferences in their Academic Readings from Mai Poldaas

Uurimus on osa rahvusvahelisest projektist Academic Reading Format International Study (ARFIS) ja selle raames on praeguseks kogutud andmeid rohkem kui 30 riigis üle maailma.
Pikemalt saab uuringust ja tulemustest lugeda ECILi ettekannete kogumikus, mis ilmub lähiajal Springeri Communications in Computer and Information Science (CCIS) sarjas.
Arvan, et teema on väga oluline ja nii kavatsen sel teemal talvel kirjutada ka eesti keeles.

e-raamatute võimalikkusest Eesti rahvaraamatukogudes

Tänases Sirbis on rohkem lugemist raamatukogude teemal, kuid viitan siinkohal Triinu Seppami sisukale artiklile problemaatikast e-raamatute kättesaadavaks tegemisel Eesti rahvaraamatukogude vahendusel - ehk ka raamatukogude võimalikkusest või selle puudumisest pakkuda kaasaegset raamatukoguteenust. Artikkel: Eesti võiks e-raamatute laenutamises haarata ohjad ja viide ka Tallinna Keskraamatukogu e-raamatu teenusele ELLU.

muutuvad tehnoloogiad

Kena pühapäeva ja lugemiselamusi kõigile! :)

tasulisest e-raamatute laenutusest Eestis

Väga kaua aega ei läinudki, kui Eestiski on hakanud tasapisi kommertsteenuseid tulema, mis e-raamatute tegemise ja müümise kõrval neid ka laenutama asuvad. Jutt käib Elisa Raamatust. Mis on sihiks ja kes on koostööpartnerid, saab lugeda pressiteatest: Elisa toob koostöös suurimate kirjastustega välja uue piiramatu lugemisvõimalusega e-raamatu äpi. Teenuse kasutamiskogemusest ilmus lugu ühelt rõõmsalt e-raamatu lugejalt tänases Postimehes: Digilugeja rõõm: tasuta digiraamatulaenutuse kõrvale ilmus kommertsteenus.

avatud juurdepääsu toetuseks

Eilses The New York Review of Books'is ilmus kultuuriajaloolase ja raamatukogudirektori Robert Darntoni artikkel A World Digital Library Is Coming True!
Tegemist on põhjaliku ja näitlikustatud ülevaatega olukorrast kirjastamismaailmas ning raamatukogude võimalustest, täpsemalt küll inimeste võrdsetest võimalustest teabele juurdepääsul. Kirjastuskorporatsioonide poolt väljaantav teaduskirjandus on juba nii kallis, et selle ostmisest peavad loobuma järjest rohkemad teadusraamatukogud. Kommertskirjastamise kõrvale on tekkinud alternatiivid, sh avatud juurdepääs. Ajale on tugevalt jalgu jäänud autoriõigusi käsitlev seadusandlus, mis kaitseb pigem ärihuve. Teadmised peaks aga olema levis ja kättesaadavad.
Prof. Darnton on väga hea eestkõneleja ja -vedaja, see artikkel on suurepärane toetus avatud juurdepääsu ideele ja olemusele.

millal eelistada paberraamatut? Ka tulevikus

Seni on arvatud, et inimesed eelistavad paberraamatuid harjumusest. Kuid laste ja noorte lugemise uuringud näitavad, et põhjus võib peituda mujal..
Huvitav populaarne ülevaade Wired'i vahendusel: Why the Smart Reading Device of the Future May Be … Paper
Väike katke:

"When reading on paper, Ackerman’s students seemed to have a better sense of their own understanding. When reading on screen, they thought they absorbed information readily, but tests showed otherwise. Screens seemed to foster overconfidence. With practice, this could be corrected, said Ackerman, but “the natural learning process on paper is more thorough than on screen.”"

kampaania: Õigus e-lugeda!

Kolmapäeval, 23. aprillil tähistatakse rahvusvahelist raamatu ja roosi päeva. Sel päeval tähistatakse ka autoriõiguse päeva ning Euroopas seotakse see päev seekord e-raamatute laenutamise teemaga - plaanis on korraldada üle-euroopaline kampaania õigus e-lugeda! Järgnevalt jagan üleskutset ERÜ vastava veebilehe vahendusel:

ÜLESKUTSE Õiguse eest e-lugeda!
Seadustades raamatukogudes e-raamatute laenutamise, antakse kasutajatele e-lugemise õigus
Ajal, mil tehnoloogia areng peaks laiendama juurdepääsu teadmistele, on raamatukogudel võimalus osta või laenutada e-raamatuid piiratud. See kahjustab raamatukogude võimalusi pakkuda pea sajale miljonile Euroopa kasutajale vaba juurdepääsu teadmistele. Tõusevad ka olulised küsimused demokraatiast, õppimisest ja teadustööst ning kõikide kodanike efektiivsest kaasamisest teadmistepõhisesse ühiskonda.
Seetõttu kutsuvad 65 000 raamatukogu ja nende 100 miljonit kasutajat Euroopa Liitu üles välja töötama selget autoriõiguse regulatsiooni, mis võimaldaks raamatukogudel täita oma 21. sajandi missiooni luua kõigile ELi kodanikele juurdepääs inimteadmiste rikkustele, kas raamatukogus või veebis.
Me soovime:
- pakkuda raamatukogu kasutajatele uusi e-raamatuid samaväärselt trükiraamatutega;
- osta e-raamatuid õiglase hinnaga ja mõistlikel tingimustel;
- võimaldada kõigile kodanikele – mitte ainult nendele, kel see on materiaalselt võimalik – vaba juurdepääsu e-raamatutele raamatukogudes;
- e-raamatute laenutamise eest autoritele õiglast hüvitist.
Me vajame üleeuroopalist autoriõiguse raamistikku, mis täidab oma eesmärki ja võimaldab raamatukogudel osta ja laenutada e-raamatuid.
Siinkohal kutsume Euroopa Komisjoni üles välja töötama autoriõiguse selget raamistikku, mis lubab raamatukogudel osta ja laenutada e-raamatuid ning tagab autoritele ja teistele autoriõiguse omajatele vastava tasu. Sarnaselt trükiraamatutega peaks autoriõiguse kaasajastatud regulatsioon võimaldama raamatukogudel jätkuvalt kõigi Euroopa kodanike hüvanguks teenuseid osutada!
Kutsume kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi üles tagama info vaba kättesaadavus kõigile kodanikele ja garanteerima õigus raamatukogudes e-lugeda!
Kutsume kõiki Euroopa kodanikke üles selle õiguse eest aktiivselt seisma!

EBLIDA The Right to E-read Campaign veebilehekülg ise.
Viitan siinjuures ka hiljuti valminud ALIA Elending Landscape Report 2014'le, kuskohalt saab väga hea ülevaate rahvusvahelise olukorra hetkeseisust.

arengutest e-raamatutega seoses

Tehnilise lahenduse poolest uudse lugemiselamuse pakkumisel on e-raamatud teadupärast ikka alles oma arengutee alguses. Detsembri alguse The New York Times'i tehnikarubriigist saab lugeda ülevaadet e-raamatute ja e-lugerite tehniliste, äriliste jms lahenduste hetkeseisust: Out of Print, Maybe, but Not Out of Mind. Mida on katsetatud ja mis on pinnale jäänud?

Olgugi, et lugemiselamust e-raamatute vahendusel veel paberväljaandest põhimõtteliselt erinevat ei saa, siis inimeste lugemisharjumuste kohta saab e-väljaannete vahendusel juba uut teada küll. Näiteks mida armastavad teismelised lugedes alla joonida: Kindle readers make their mark. Või kes keda üldse loeb: As New Services Track Habits, the E-Books Are Reading You :) Privaatsusega seonduv on juba põhimõtteliselt muutunud.

e-raamatu problemaatikast

Goethe Instituudi Eesti esindus vahendab oma veebilehel eestikeelseid artikleid e-raamatute teemal. Lisaks saksa kogemustele vahendatakse ka eesti oma: näiteks Indrek Hargla selgitab oma vastumeelsust e-raamatutele ja miks e-raamatud ei ole kasulik ettevõtmine kirjaniku või lugeja seisukohalt; Marek Tamm aga kirjutab optimistlikult asjadele vaadates kirjastaja vaatevinklist.
Huvitav on lugeda sakslaste kogemust kirjastajate ja raamatukogude koostööst Saksamaal - midagi täiesti erinevat Eesti või ka Ameerika Ühendriikide omast. Sh näiteks:
F. Simon-Ritz: "Meil on praegu käimas diskussioon, mis meenutab 60ndate aastate vaidlust tasuta laenutuse üle avalikest raamatukogudest. Usuti kogu kirjastustööstuse kokkuvarisemist, kui raamatute laenutamisvõimaluse tõttu keegi enam raamatuid ostma ei hakka. Nii see aga ei läinud, vastupidi – raamatukogud innustavad inimesi rohkem lugema, mis omakorda viib tihti lemmikraamatu ostmiseni.
Igatahes on raamatukogude jaoks täiesti selge, et nad on moodsad ja ajastukohased vaid siis, kui nad saavad pakkuda ka digitaalseid andmekandjaid. Kui nad seda ei suuda, muutuvad nad raamatumuuseumideks."

Eesti kirjandus internetis

Eelmise aasta lõpus teavitati Kultuuriministeeriumi plaanist alustada Eesti kirjandusklassika ja lasteraamatute digiteerimisega ning nüüd ongi leitav ja kasutatav käesoleva aasta tegemiste tulemus: programmi veebilehekülg, millelt on võimalik leida, alla laadida, lugeda esimene valik väljaandeid.

Programmi raames digiteeritud raamatud on leitavad ja kätte saadavad ka Rahvusraamatukogu digiarhiivi Digar kaudu. Digar on saanud uue, kaasaegsema ning palju kasutajasõbralikuma kasutuskeskkonna, mille vahendusel nüüd kohe ka kõike varasemat sisu hoopis meeldivam on kasutada :) (Kõik materjalid küll jätkuvalt ei ole üle veebi vabalt kasutatavad.)

e-raamatud Eesti rahvaraamatukogudes

Veel e-raamatute teemal. Juuni algul kaitsti taas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lõputöid. Üliõpilaste uurimused on kirjutatud kõik aktuaalsetel ja olulistel teemadel, kuid tooksin siinkohal välja Marite Lõokese lõputöö teemal "E-raamatute laenutamine rahvaraamatukogudes. Kasutajate hoiakud ja kogemused Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu näitel". Tegemist on esimese uurimusega, milles uuritakse e-raamatute kättesaadavaks tegemist ja laenutamist Eesti rahvaraamatukogudes. Üliõpilane ise kirjutab lõputöö kokkuvõttes mh järgmist:
"Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade erinevate riikide e-raamatute laenutamise mudelitest ning uurida Eesti raamatukogude lugejate suhtumist e-raamatutesse ja seniseid kogemusi e-raamatute laenutamisel.
Teoreetilises osas antakse ülevaate e-raamatutest, e-lugeritest, erinevatest e-raamatute laenutamismudelitest, samuti protsessis osalevate osapoolte seisukohtadest. Empiirilises osas analüüsitakse Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu Linnaraamatukogu kasutajate hulgas läbiviidud ankeetküsitlust, selgitatakse välja kasutajate hoiakud e-raamatute ning nende raamatukogudes olemasolu suhtes ning senised kogemused e-raamatute laenutamisel. Küsitlus viidi läbi perioodil 27. märts–10. aprill 2013. a. Kokku analüüsiti 70 ankeeti.
Küsitluse tulemused näitavad, et e-raamatuid laenutavad enim lugejad vanuses 20-39 aastat, ning enamasti tehakse seda harvemini kui kord kuus. E-raamatutesse suhtutakse pigem positiivselt, kuid eelistatakse endiselt paberraamatut. E-raamatut eelistatakse lugeda internetiühenduseta portatiivsel seadmel. E-raamatuna loetakse ajaviiteks nii eestikeelset kui ka võõrkeelset kirjandust.
Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonnaga ELLU ollakse üldjoontes rahul, kuid probleemina tuuakse välja järjehoidja funktsiooni mitte toimimist, aeglust ning ELLU kodulehe puuduliku infot. Küsitlusest selgus, et kasutajad soovivad laenutada e-raamatuid eelkõige allalaetavate failidena."
Huvitavat lugemist!

arengutest e-raamatute vallas

Eilses Wired'is ilmus huvitav lugu arengutest, kirjastajate arvamustest ja täheldatavatest tendentsidest e-raamatute vallas suurtel turgudel: Why Big Publishers Think Genre Fiction Like Sci-Fi Is the Future of E-Books.
Tähelepanekud, mis kirjastamismaailmas enam ei toimi ja millised on uued võimalused digikirjastamisel.

e-raamatute laenutamisest rahvaraamatukogudes

Library Renewal avaldas eile materjali Struggling to Satisfy Demand, mis käsitleb ameeriklaste infokäitumist e-raamatute laenutamisel rahvaraamatukogudest. Välja tuuakse viie rahvaraamatukogu Overdrive'ile tuginev kasutusstatistka e-raamatute laenutamisel ning interpreteeritakse neid näitajaid ka võimalikus laiemas kontekstis. Teadupärast on rahvaraamatukogudel olnud raskusi läbirääkimiste pidamisel kirjastustega ja seetõttu ei saa raamatukogud neid ka niipalju vahendada, kui sooviks. E-raamatute laenutus moodustab kogu teavikute laenutusest vaid 3-4%.

kasutatud e-väljaanded uuesti müüki?

Publishers Weekly vahendab järgmist uudist: Sale of Used E-books Getting Closer. Olgugi, et digitaalne teavik ei kulu jms, siis tema autoriõigused ja selle pealt teenitav tasu võiks olla võimalikult palju sissetoov! Ehk siis kui raske on ikka senistest ärimudelitest loobumine.
Kaks väljavõtet:

"ReDigi uses a so-called “verification engine” to determine whether a given song, or soon an e-book, has been legally downloaded and can be resold. And it provides an “atomic transaction” that transfers content without copying it."

"In addition, what separates ReDigi not just from Amazon but from sellers of used physical books and CDs is that it pays artists and other copyright holders (and soon authors and publishers) when it sells pre-owned digital media."

IFLA ettekirjutused e-sisu laenutamiseks

IFLA on teemaga tegelenud ja kokku pannud printsiibid, millest raamatukogud saaksid lähtuda e-raamatute jm digitaalse materjali kättesaadavaks tegemisel, e-laenutamisel. Koostatud on spetsiaalne veebileht, kuhu siis info järjest koonduks: E-Lending for Libraries. Siin aga printsiibid ja põhimõtted ise: IFLA Principles for Library eLending.

e-raamatute lugemus kasvab, paberväljaannete lugemus väheneb

Pew Uurimiskeskus uurib Internet & American Life Project raames regulaarselt muuhulgas ameeriklaste lugemisharjumusi, nende muutumist e-raamatute tulles. Millised need täpsemalt on, saab lugeda järgmisest aruandest: E-book Reading Jumps; Print Book Reading Declines. 
Selgub, et olgugi tasapisi, siis e-raamatute lugemus raamatulugejate hulgas järjest kasvab ning trükitud raamatute lugemine väheneb. E-raamatuid loevad kõige rohkem haritumad, jõukamad, vanuses 30-49 eluaastat ameeriklased.

e-raamatud Ühendriikide ja Euroopa raamatukogudes

Jagan viiteid huvitavale lugemisele seoses e-raamatutega Ameerika Ühendriikide ja erinevate Euroopa maade raamatukogudes.
The Digital Shift vahendab e-raamatute kasutamise kohta tehtud uurimuste aruandeid, mis tehti eraldi nii rahva-, akadeemilistes, kui kooliraamatukogudes. Välja on toodud mitmed asjasse puutuvad kontekstid (pakkujad, seadmed jt) ning ka võrdlus näitajate osas 2011. ja 2010. aastaga. Muutused on tähelepanuväärsed.
Forbes kajastab samuti e-raamatute teemat; artiklis The Wrong War Over eBooks: Publishers Vs. Libraries. (Ja sama loo jätk rahvaraamatukogude koha üle ühiskonnas: Why Public Libraries Matter: And How They Can Do More, lisatud 17.01.2013)
Publishers Weekly kajastab hiljuti Haagis toimunud IFLA kohtumist teemal e-raamatud raamatukogus: You Have Two, Maybe Three Years...

e-raamatud Eestis

Häid uudiseid Eestist: tänane Postimees kirjutab, et "Tammsaare läheb internetti".
"Kultuuriministeerium plaanib 2013. aastal tellida 100–200 epub-formaadis e-raamatut, mida kõik huvilised saavad tasuta lugeritesse või mobiiltelefonidesse laadida. Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsleri Ragnar Siili sõnul muudetakse esmajoones tasuta kättesaadavaks teosed, mis on autoriõiguste alt väljas või mille suhtes võib autoritega kokkuleppe saavutada. Paariaastase projekti raames peaks riigi toel e-raamatu formaadis tasuta kättesaadavaks muutuma kuni 600 teost, eelkõige kooli kohustuslik kirjandus ja lastekirjandus."

kemplemised e-raamatute pärast

Huffington Posti artikkel The Mystery of the Missing E-Books annab põhjaliku ülevaate olukorrast ja võitlustest Ameerika Ühendriikides, mida peavad kirjastused ja raamatukogud e-raamatute kättesaadavaks tegemise pärast.

Ja siin viide Digital Book Worldi artiklile, mis tutvustab hiljuti tehtud uurimust e-raamatute kasutamise kohta: New Survey Supports That Ebook Borrowers Buy, Too. Välja tuuakse mitmeid huvitavaid arenguid ja tendentse.