mõned näited Poola raamatukogudest

Ogrest edasi sõitsime Poola. Sealt on tähelepanek, et neid kogusid, kust saab laenutada erinevas vormingus meediaväljaandeid, nad nimetavad multimeedia raamatukogudeks. Kogudes on neil päris palju audioraamatuid, kuid iseteeninduse lahendusi veel rahvaraamatukogudel ei ole.

Gdanski linnaraamatukogu peamajas:

Poolakatel on palju meiega sarnaseid rõõme ja muresid, fotol õhupuhastaja lugemissaalis.

Gdanski vanalinnas on harukogu, mis on pühendatud Gdanskile. Siin leidub kõik Gdanskiga seonduv kirjandus jms, ning korraldatakse igasugu seonduvaid sündmusi.

Poolaski avatakse harukogusid kaubanduskeskustes. Gdanskis nad ütlesid, et kõige külastatavam kogu neil ongi Manhattan kaubanduskeskuses olev filiaal. Seda ei külastanud, kuid käisime Sopoti keskuses olevas Sopotekas:

Silma jäi, et kõikjal pöörati tähelepanu prügi sorteerimisele. Viimasel pildil olev prügikast on tore ja ka kompaktne lahendus - selliseid oli selles väikeses harukogus mitu!

Tartus oleme hädas sildimajandusega, siis siin jäi silma, kui hästi on kohad viidatud, jms.

Torunis oli meie linnas olemise päeval mitmeid pidustusi, sh linnaraamatukogu peamajas kaks festivali, ja nii suunati meid 12. harukogusse. See on hiljuti renoveeritud ruumidega multimeedia raamatukogu:

Muuhulgas oli leidlik lahendus toolide hoiustamiseks (sama nägime ka Kaunases) ja taimekasvatuseks :)

pilte meie Astu raamidest välja! nädalast

11.-17. september korraldasime Tartu Linnaraamatukogus erinevaid sündmusi rahvusvaheliste raamatukogupäevade Astu raamidest välja! raames. Mis masin on 3D-printer või x-cut masin? Mis omad nipid overlok-õmblemisega kaasas käivad? Meiega koos sai meisterdada ja mängida, raamatutäikal kaubelda ja rohevahetust teha. Jälle läks käima võimalus koerale ette lugeda jm toredad ettevõtmised :)

taim raamatu vastu

rohevahetusest saadud raamatud

Kuidas kujundada lugemisharjumust?

Suured kirjandusfestivalid (Prima Vista, HeadRead) on tulemas ja palju toredat lugemist on tutvustamisel, aga kui ei ole aega ega harjumust, siis kuidas saada lugejaks?
QUARTZ vahendab Harvardi uuringute tulemusi lugemisharjumuste teemal, kus muuhulgas jagatakse ka lihtsaid nippe. Vt lähemalt: Reading books is a major key to success. Here's how you make it a habit.
Toredaid lugemiselamusi!

uue ja vana kombinatsioon

Head sõbrapäeva sellise toreda raamaturiiuli näol. Olgu ta näiteks sõbralikust kooseksisteerimisest uue ja vana vahel :)

trükitult või elektrooniliselt? Eesti üliõpilaste formaadi eelistused akadeemilisel lugemisel

Varakevadel 2016 viisin Eesti üliõpilaste seas läbi uurimuse, et välja selgitada üliõpilaste eelistusi õppematerjali lugemisel - on selleks elektrooniline või paberile trükitud formaat.
Tutvustasin uurimuse tulemusi sel nädalal Prahas toimunud the European Conference on Information Literacy (ECIL) konverentsil ja kuna tulemused on kõnekad, siis jagan neid ka siin:

Print or Electronic? Estonian Students' Preferences in their Academic Readings from Mai Poldaas

Uurimus on osa rahvusvahelisest projektist Academic Reading Format International Study (ARFIS) ja selle raames on praeguseks kogutud andmeid rohkem kui 30 riigis üle maailma.
Pikemalt saab uuringust ja tulemustest lugeda ECILi ettekannete kogumikus, mis ilmub lähiajal Springeri Communications in Computer and Information Science (CCIS) sarjas.
Arvan, et teema on väga oluline ja nii kavatsen sel teemal talvel kirjutada ka eesti keeles.

uurimus omaalgatuslikest raamatukogudest Eestis

Sel nädalal toimus Tartus juba üheksandat korda toimuv CEECOM konverents, mille seekordseks teemaks oli: Meedia- ja kommunikatsiooniuuringud, mis loovad silda erinevate distsipliinide ja riikide vahele.
Tutvustasin konverentsil enda värske uurimuse tulemusi omaalgatuslikest raamatukogudest ja jagan slaide siingi:

The library-like civic institutions: new Renaissance of a book in Estonia from Mai Poldaas

Uurimuse artikliks vormimisega läheb veel aega, kuid muuhulgas käsitlen tulemusi ka juuni lõpus rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemias.

muutuvad tehnoloogiad

Kena pühapäeva ja lugemiselamusi kõigile! :)

ikkagi, raamatuta raamatukogu tulekul?

Pew Research Center avaldas eile uurimuse tulemused, milles uuriti ameeriklastelt nende suhtumist rahvaraamatukogudesse jms. Kuigi raamatukogusid peetakse jätkuvalt oluliseks ja vajalikuks, siis tegelik külastamine on hiljuti vähenenud. Ameeriklaste suhe rahvaraamatukogudesse erineb paljude teiste riikide omast (üks usaldusväärsemaid avalikku teenust pakkuvaid institutsioone riigis). Rahvaraamatukogude panus demokraatliku ühiskonna loomisel ja kujundamisel on olnud väga oluline. Jätkuvalt arvatakse, et kogukonna jaoks on rahvaraamatukogud olulised, kuid oodatakse uusi, rohkem kaasaja nõudmisele vastavaid teenuseid.
Uuringu aruandega jms saab lähemalt tutvuda: Libraries at the Crossroads. 
Ja natuke populaarsemal kujul kommentaar uuringutulemustele The Atlantic'u vahendusel: Keep the Library, Lose the Books.

avatud juurdepääsu toetuseks

Eilses The New York Review of Books'is ilmus kultuuriajaloolase ja raamatukogudirektori Robert Darntoni artikkel A World Digital Library Is Coming True!
Tegemist on põhjaliku ja näitlikustatud ülevaatega olukorrast kirjastamismaailmas ning raamatukogude võimalustest, täpsemalt küll inimeste võrdsetest võimalustest teabele juurdepääsul. Kirjastuskorporatsioonide poolt väljaantav teaduskirjandus on juba nii kallis, et selle ostmisest peavad loobuma järjest rohkemad teadusraamatukogud. Kommertskirjastamise kõrvale on tekkinud alternatiivid, sh avatud juurdepääs. Ajale on tugevalt jalgu jäänud autoriõigusi käsitlev seadusandlus, mis kaitseb pigem ärihuve. Teadmised peaks aga olema levis ja kättesaadavad.
Prof. Darnton on väga hea eestkõneleja ja -vedaja, see artikkel on suurepärane toetus avatud juurdepääsu ideele ja olemusele.

millal eelistada paberraamatut? Ka tulevikus

Seni on arvatud, et inimesed eelistavad paberraamatuid harjumusest. Kuid laste ja noorte lugemise uuringud näitavad, et põhjus võib peituda mujal..
Huvitav populaarne ülevaade Wired'i vahendusel: Why the Smart Reading Device of the Future May Be … Paper
Väike katke:

"When reading on paper, Ackerman’s students seemed to have a better sense of their own understanding. When reading on screen, they thought they absorbed information readily, but tests showed otherwise. Screens seemed to foster overconfidence. With practice, this could be corrected, said Ackerman, but “the natural learning process on paper is more thorough than on screen.”"

kampaania: Õigus e-lugeda!

Kolmapäeval, 23. aprillil tähistatakse rahvusvahelist raamatu ja roosi päeva. Sel päeval tähistatakse ka autoriõiguse päeva ning Euroopas seotakse see päev seekord e-raamatute laenutamise teemaga - plaanis on korraldada üle-euroopaline kampaania õigus e-lugeda! Järgnevalt jagan üleskutset ERÜ vastava veebilehe vahendusel:

ÜLESKUTSE Õiguse eest e-lugeda!
Seadustades raamatukogudes e-raamatute laenutamise, antakse kasutajatele e-lugemise õigus
Ajal, mil tehnoloogia areng peaks laiendama juurdepääsu teadmistele, on raamatukogudel võimalus osta või laenutada e-raamatuid piiratud. See kahjustab raamatukogude võimalusi pakkuda pea sajale miljonile Euroopa kasutajale vaba juurdepääsu teadmistele. Tõusevad ka olulised küsimused demokraatiast, õppimisest ja teadustööst ning kõikide kodanike efektiivsest kaasamisest teadmistepõhisesse ühiskonda.
Seetõttu kutsuvad 65 000 raamatukogu ja nende 100 miljonit kasutajat Euroopa Liitu üles välja töötama selget autoriõiguse regulatsiooni, mis võimaldaks raamatukogudel täita oma 21. sajandi missiooni luua kõigile ELi kodanikele juurdepääs inimteadmiste rikkustele, kas raamatukogus või veebis.
Me soovime:
- pakkuda raamatukogu kasutajatele uusi e-raamatuid samaväärselt trükiraamatutega;
- osta e-raamatuid õiglase hinnaga ja mõistlikel tingimustel;
- võimaldada kõigile kodanikele – mitte ainult nendele, kel see on materiaalselt võimalik – vaba juurdepääsu e-raamatutele raamatukogudes;
- e-raamatute laenutamise eest autoritele õiglast hüvitist.
Me vajame üleeuroopalist autoriõiguse raamistikku, mis täidab oma eesmärki ja võimaldab raamatukogudel osta ja laenutada e-raamatuid.
Siinkohal kutsume Euroopa Komisjoni üles välja töötama autoriõiguse selget raamistikku, mis lubab raamatukogudel osta ja laenutada e-raamatuid ning tagab autoritele ja teistele autoriõiguse omajatele vastava tasu. Sarnaselt trükiraamatutega peaks autoriõiguse kaasajastatud regulatsioon võimaldama raamatukogudel jätkuvalt kõigi Euroopa kodanike hüvanguks teenuseid osutada!
Kutsume kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi üles tagama info vaba kättesaadavus kõigile kodanikele ja garanteerima õigus raamatukogudes e-lugeda!
Kutsume kõiki Euroopa kodanikke üles selle õiguse eest aktiivselt seisma!

EBLIDA The Right to E-read Campaign veebilehekülg ise.
Viitan siinjuures ka hiljuti valminud ALIA Elending Landscape Report 2014'le, kuskohalt saab väga hea ülevaate rahvusvahelise olukorra hetkeseisust.

arengutest e-raamatutega seoses

Tehnilise lahenduse poolest uudse lugemiselamuse pakkumisel on e-raamatud teadupärast ikka alles oma arengutee alguses. Detsembri alguse The New York Times'i tehnikarubriigist saab lugeda ülevaadet e-raamatute ja e-lugerite tehniliste, äriliste jms lahenduste hetkeseisust: Out of Print, Maybe, but Not Out of Mind. Mida on katsetatud ja mis on pinnale jäänud?

Olgugi, et lugemiselamust e-raamatute vahendusel veel paberväljaandest põhimõtteliselt erinevat ei saa, siis inimeste lugemisharjumuste kohta saab e-väljaannete vahendusel juba uut teada küll. Näiteks mida armastavad teismelised lugedes alla joonida: Kindle readers make their mark. Või kes keda üldse loeb: As New Services Track Habits, the E-Books Are Reading You :) Privaatsusega seonduv on juba põhimõtteliselt muutunud.

e-raamatu problemaatikast

Goethe Instituudi Eesti esindus vahendab oma veebilehel eestikeelseid artikleid e-raamatute teemal. Lisaks saksa kogemustele vahendatakse ka eesti oma: näiteks Indrek Hargla selgitab oma vastumeelsust e-raamatutele ja miks e-raamatud ei ole kasulik ettevõtmine kirjaniku või lugeja seisukohalt; Marek Tamm aga kirjutab optimistlikult asjadele vaadates kirjastaja vaatevinklist.
Huvitav on lugeda sakslaste kogemust kirjastajate ja raamatukogude koostööst Saksamaal - midagi täiesti erinevat Eesti või ka Ameerika Ühendriikide omast. Sh näiteks:
F. Simon-Ritz: "Meil on praegu käimas diskussioon, mis meenutab 60ndate aastate vaidlust tasuta laenutuse üle avalikest raamatukogudest. Usuti kogu kirjastustööstuse kokkuvarisemist, kui raamatute laenutamisvõimaluse tõttu keegi enam raamatuid ostma ei hakka. Nii see aga ei läinud, vastupidi – raamatukogud innustavad inimesi rohkem lugema, mis omakorda viib tihti lemmikraamatu ostmiseni.
Igatahes on raamatukogude jaoks täiesti selge, et nad on moodsad ja ajastukohased vaid siis, kui nad saavad pakkuda ka digitaalseid andmekandjaid. Kui nad seda ei suuda, muutuvad nad raamatumuuseumideks."

arengutest e-raamatute vallas

Eilses Wired'is ilmus huvitav lugu arengutest, kirjastajate arvamustest ja täheldatavatest tendentsidest e-raamatute vallas suurtel turgudel: Why Big Publishers Think Genre Fiction Like Sci-Fi Is the Future of E-Books.
Tähelepanekud, mis kirjastamismaailmas enam ei toimi ja millised on uued võimalused digikirjastamisel.

raamatu ja roosi päev

Rõõmsat raamatu ja roosi päeva!

kevadine lugemissoovitus!

Viimasel ajal olen siin postitanud lugemisega seotud teemadel ja seetõttu mõtlesin ka seekordse lugemissoovituse teha lugemisest lähtuva. Selleks on Daniel Pennaci "Nagu romaan", mis ilmus eesti keeles 2010, kuid on kirjutatud juba üle kahekümne aasta tagasi. Mure lugemise pärast on vana teema.
Kirjandusõpetaja ja kirjanik arutleb, miks on lugemine muutunud ebapopulaarseks ja kuidas olukorda parandada. Lugemine ei tohi olla sunnitud tegevus, vaid rõõmu ja naudingut pakkuv. Näiteks käsitleb autor lugeja õiguste teemat. Ta manitseb manitsejaid, et ka algajal lugejal on õigus sellele, mida iga kogenud lugeja teeb:
1. Õigus mitte lugeda.
2. Õigus lehekülgi vahele jätta.
3. Õigus raamat pooleli jätta.
4. Õigus üle lugeda.
5. Õigus lugeda mida iganes.
6. Õigus bovarismile.
7. Õigus lugeda kus iganes.
8. Õigus sirvida.
9. Õigus lugeda valjusti.
10. Õigus vaikida.

Olgugi sisult tõsine, on raamat kirjutatud löövalt ja vaimukalt. Raamatu näol on tegemist nii lugemisõpetuse kui kiitusega lugemise vajalikkusele. Lugema! :)

Lugemise Suursaadik

Kirjaoskamatus arenenud maailmas kasvab. Viimased uuringud näitavad, et näiteks Rootsis juba iga neljas(!) teismeline noormees ei oska lugeda. Või et õpetajadki enam ei loe ilukirjandust ega ajaviiteks - viimasest tulenevalt ei soovita ega propageeri tegevust ka oma õpilaste hulgas. Paljud lapsevanemad ammu enam ei loe ega näita lastele selle tegevusega ka mingit eeskuju kodus.
Reedel toimus Rahvusraamatukogus Tallinna Raamatumessi raames Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum teemal Rahvuskirjandus 21. sajandil: sisse- ja väljavaated. Tegemist oli asjaliku üritusega, kus sai ülevaate kirjanduse, raamatuturu ja lugemise olukorrast erinevates Põhja- ja Baltimaades. Kõige enam intrigeeris mind Rootsi kirjaniku, illustraatori ja Rootsi Lugemise Suursaadiku Johan Unenge sõnavõtt, kes rääkis oma tegevusest lugemise suursaadikuna. Minu arvates oleks ka meil Eestis sellist tegelast vaja - seda kindlasti mitte ühekordse kampaaniana, aga läbimõeldud ja rahastatud institutsioonina. Ta rääkis, et ta on Rootsis esimene katsetus (tegevusaeg 2011-2013), kuid ettevõtmine on end õigustanud ja nad kavatsevad jätkata.
Sellised nö ametlikud saadikud ei ole maailmas veel väga levinud nähtus, kuid neid leiab ingliskeelsetest maadest, vt näiteks võimalusi Austraalia, Ameerika, Suurbritannia lugemise suursaadikute kohta.
Klassikalised lugemise saadikud on kindlasti õpetajad ja raamatukoguhoidjad, kuid neil läheb tänapäeval abiväge vaja - selleks siis sellised spetsiaalsed ettevõtmised.

laste ja noorte ajaviiteks lugemine

Digital Book World vahendab Bowkeri uurimust noorte ameeriklaste lugemisharjumuste kohta. Kuidas lapsed ja noored jõuavad ajaviitekirjanduseni, mida nad loevad? Millisel kohal ja kui populaarne üldse on raamatu lugemine võrreldes muu meedia tarbimisega? Lähemalt saab lugeda: Where Do Kids Find the Books They Read for Pleasure? Libraries, Amazon
Jah, selgub, et see koht on ikka jätkuvalt kõigepealt rahvaraamatukogu, kust lugemiseks soovitud raamat kätte saadakse! Aga lugemissoovituste saamise osas on esikohal sõbrad ja perekond, edasi raamatukauplus ning raamatukogu on jäänud kolmandale kohale.
Käesolev uuring ei tuvastanud ka laste vähenevat huvi raamatute vastu; väljendatakse, et raamatud on sama olulised kui kõik muu meedia.

e-raamatute lugemus kasvab, paberväljaannete lugemus väheneb

Pew Uurimiskeskus uurib Internet & American Life Project raames regulaarselt muuhulgas ameeriklaste lugemisharjumusi, nende muutumist e-raamatute tulles. Millised need täpsemalt on, saab lugeda järgmisest aruandest: E-book Reading Jumps; Print Book Reading Declines. 
Selgub, et olgugi tasapisi, siis e-raamatute lugemus raamatulugejate hulgas järjest kasvab ning trükitud raamatute lugemine väheneb. E-raamatuid loevad kõige rohkem haritumad, jõukamad, vanuses 30-49 eluaastat ameeriklased.

e-raamatud Ühendriikide ja Euroopa raamatukogudes

Jagan viiteid huvitavale lugemisele seoses e-raamatutega Ameerika Ühendriikide ja erinevate Euroopa maade raamatukogudes.
The Digital Shift vahendab e-raamatute kasutamise kohta tehtud uurimuste aruandeid, mis tehti eraldi nii rahva-, akadeemilistes, kui kooliraamatukogudes. Välja on toodud mitmed asjasse puutuvad kontekstid (pakkujad, seadmed jt) ning ka võrdlus näitajate osas 2011. ja 2010. aastaga. Muutused on tähelepanuväärsed.
Forbes kajastab samuti e-raamatute teemat; artiklis The Wrong War Over eBooks: Publishers Vs. Libraries. (Ja sama loo jätk rahvaraamatukogude koha üle ühiskonnas: Why Public Libraries Matter: And How They Can Do More, lisatud 17.01.2013)
Publishers Weekly kajastab hiljuti Haagis toimunud IFLA kohtumist teemal e-raamatud raamatukogus: You Have Two, Maybe Three Years...