veeb ja sõnavabadus

Tänases Postimehes on pikem artikkel Kristjan Korjuselt "Sõda sõnavabaduse üle", mis käsitleb Wikileaksi tegevust ja seonduvat.
"... 29. oktoobril ilmus Ameerika ajalehes Chicago Tribune artikkel «Miks on Julian Assange ikka elus?», kus avaldatakse pahameelt, et Ameerika ei käitu oma vaenlasega piisavalt konkreetselt. Selline suhtumine on saanud normiks. Lisaks on propagandasse kaasatud kuulsaid inimesi. Näiteks Hillary Clinton on korduvalt rõhutanud, et Ameerika kodanike huvides on vaja Wikileaks hävitada. Seesugused väljaütlemised levivad kiirelt üle kogu läänemaailma."
"... Seaduse põhieesmärk on internetipiraatluse tõkestamine, kuid uus raamistik nõuab ka rahvusvahelise sõltumatu organisatsiooni loomist, kellel oleks vajadusel (näiteks terrorismi või piraatluse tõkestamiseks) ligipääs kõikidele turvaprotokollidele, mis tähendab, et tahetakse luua silma, mille eest ei jääks saladusse mitte miski – ei e-kirjad ega pangatehingud. Seejuures on näiteks «terrorismi» mõistet võimalik riigivõimule sobivalt või laialt defineerida."

Samal teemal veel lisaks 2. detsembri Eesti Ekspressist Andrei Hvostovi "Wikileaksi terroristlik löök".
Arutelud on pinevad :)

Sotsiaalse meedia võimalused raamatukogudele

Toon siin ära oma koolituse Sotsiaalse meedia võimalused raamatukogudele slaidid, et huvilistel oleks võimalus kasutada!

Sotsiaalse meedia kasutusvõimalused

View more presentations from Mai Poldaas.

Vikipeediast

Hiljutises Time's ilmus artikkel Vikipeediast - Is Wikipedia a Victim of Its Own Success? Väidetavalt on põhiteemad kirja saanud ja uute kaastöötajate lisandumine aeglustunud. Võib-olla on see nii inglise keeles artiklitega, aga kindlasti mitte teiste keeltega :) Meilgi veel palju kirjutada ja nii lisandub ka sel sügisel Vikipeedia eestikeelsesse versiooni artikleid TÜ VKA infohariduse osakonna tudengitelt (näiteks raamatukogu kataloogist, lasteraamatukogundusest, ajaveebist, Friedrich Puksoost, Raplamaa raamatukogudest jt). Vahva ettevõtmine veebiarengutes (ja just sisuga panustamises!) ning ei maksaks pessimistlik olla edasiste arenguvõimaluste nägemisel.

WikiAnswers

Minu lemmik küsimuste-vastuste teenus veebis on Yahoo! Answers. Lihtne, selge, kasutuses.
Vikipeedia rajaja Jimmy Wales tuli aga hiljuti välja uue sarnase teenusega WikiAnswers, kus küsimused-vastused esitatakse vikina. Ega selliseid häid teenuseid veebis palju ei ole ja kas neid ongi palju vaja, kui on hea ja toimiv lahendus olemas?! Näis kuidas teenusel minema hakkab, siin üks kriitiline arvamus Jimmy Wales Quietly Launches Wikianswers Washington Post'i tehnikarubriigist.
Enne Yahoo teenust tuli sellise teenusega välja näiteks Google, kuid tema teenus oli tasuline: palju oled nõus vastuse eest maksma, nii hea vastuse ka saad. See teenus kaua ei elanud, kuna Yahoo teenus on tasuta :)

entsüklopeedia Britannica avab end kasutajatele

Vikipeedia on kasutajate hulgas palju populaarsem kui Britannica ja nii ei jäägi viimasel muud üle kui end muuta, kasutajaile avada.
Uudis Britannica blogis, kus värsketest muutustest, uuest saidist teada antakse. Teatmeteose koostamisel saavad osaleda rohkemad eksperdid ja lugejad, plaanitakse luua oma kogukond jms. Arvata võib, et tuleb siis lisaks selline alternatiivsete artiklitega versioon. Huvitav.

Uudist kommenteerib ka The Chronicle of Higher Education: Encyclopaedia Britannica Goes -- Gasp! -- Wiki :)

Näis, mis sellest saab. Seni on mulle tasuline Britannica rohkem meeldinud, kui selle tasuta leviv versioon.

vikipeediast

Loe-ja-kirjuta veebist võib arvata mitmeti, minule isiklikult meeldib ta väga.
Järgnevalt viide artiklile viimases Online's "What to Do With Wikipedia", kus infokirjaoskuse rubriigis Vikipeedia olemust-tõsiseltvõetavust lahatakse.
Millest siis ikkagi tuleb, et professionaalid on sealse info kvaliteedi pärast ahastuses, kasutajatele aga sealt saadav teave on täiesti piisav (kasutatavus järjest tõuseb).?

Toon siin ka viite artiklis viidatud videole satiirik Stephen Colbert'i naljast Vikipeedia tõsiseltvõetavuse kohta Comedy Centrali vahendusel. Lõbus lugu!

Täiendame Vikipeediat

Vikipeedia on üks vahva ja asjalik ettevõtmine tänapäeva infomaailmas. Ta on vaba entsüklopeedia, mis on kõigile vabalt kasutatav ja igaühe poolt täiendatav ning parandatav.

Veeb 2.0 võimalusi nö reaalsetes oludes katsetades (sest e-õppe keskkonnas saab ju õppetöö kontekstis ka wikisid tehtud) täiendavad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia infoteaduste üliõpilased Vikipeediat, kirjutades sinna oma erialavaldkondi puudutavaid artikleid. Artiklid on juba lisatud või kohe tulemas järgmistel teemadel: teavik, dokument, akt, protokoll, käskkiri, andmebaas, infovajadus, infootsing, infoteadus, raamatukogundus, raamatukogude ajalugu, bibliograafia, dokumendihaldus, arhiiv, arhivaal, arhivaar, asjaajamine, infojuhtimine, e-raamat, virtuaalraamatukogu, UDK, Tartu Ülikooli Raamatukogu, säilitamine, digitaalne dokumendihaldus, sisekommunikatsioon, infoühiskond.

Et Vikipeediast praktiliselt puudusid materjalid, mis meie eriala tegemisi puudutavad, siis oli üliõpilastel küllaltki vaba voli, millest kirjutada. Väga paljudest teemadest me aga veel ei jõua kirjutada, mistõttu kutsume kolleege oma ettevõtmist järgima! Vikipeedia on hea võimalus tutvustada valdkonda, millega tegeled. Igast asjast räägivad ikka kõige paremini need, kes asjaga ise tegelevad.