pilte Delfti DOKist

Täna õhtul käisin tutvumas Delfti linnaraamatukogu DOK/OPEN majaga. Tegemist on ühe esimese tänapäevase, 21. sajandi raamatukoguga, mis on inspireerinud paljusid pärast neid.

Peasissepääs

Maja on pikalt avatud, kuid oli ootamatult tühi õhtul kella kuue ajal...

Esmalt satub kohvikusse

Lanutus ja tagastus

Peateeninduslett. Siin majas on palju lähtutud taaskasutusest

Üks maja mitmest lavast

Erineval moel sisustatud mõnusa olemise paiku on mitmeid

Valik muusikainstrumente

Väljaandeid on erinevas formaadis ja kandjatel

Stuudioid on mitmeid ja sisuliselt igasuguseks loominguliseks tegevuseks

Osa lastealast

🎭🎮🎸📚📺

pilte Rotterdami linnaraamatukogu peamajast

Täna päeval külastasin Rotterdami linnaraamatukogu peamaja. Suur maja keset linna, mis on toredasti kaasajastatud ja samas on alles ka klassika (kõige rahvarohkem oli vaikselt töötamise ala maja kõige ülemisel, kuuendal korrusel! Kuid rahvast oli kõikjal ja igaüks paistis mahtuma end sisse seadma just seal, kus kõige meelepärasem).

Peasissepääs

Fuajees

Jagatav reklaam ja teavitus on kenasti süstematiseeritud ja selge. Reklaamitakse palju, kuid see on läbimõeldud ja ei häiri

Näitusi on erinevaid ja erineval moel sobitatud erinevatesse paikadesse

Siin majas on ilmselgelt male populaarne ja mängitakse erinevates kohtades aktiivselt

Tegevus- ja töötubade ala

Sümpaatsed riiulid

Nagu eespool öeldud, reklaamitakse palju, kuid see on viisakas ja läbimõeldud

Igal korrusel on oma nn infopunkt, kus saab teha otsinguid, printida-paljundada, jms. Silma jäi, kuidas ruumikujunduses on kasutatud mujal avalikus ruumis (sh tänavapildis) tuttavat kujundust

Laste tundide ruum

Väravad, mis lubavad väikelaste teenindusalasse (ruum ise jäi pildistamata, sest oli väga rahvarohke)

Erasmusele pühendatud info- ja tegevusala (interaktiivne ekspositsioon ja mängud)

Filmivaatamise saal ja olemas on ka privaatsed ruumid klaveri mängimiseks jms

Filmid on samade teematiliste märgistustega, mis raamatudki (vt eelmine postitus ühest linna harukogust). Mängufilmid on omaette sektsioonis, kuid näiteks dokfilmid on samas, kus sel teemal raamatudki jms

Raamatukogust jäi väga sümpaatne mulje - justkui kõik 21. sajandi rahvaraamatukogule iseloomulik on olemas. Sama paistavad arvama ka linlased, sest rahvast oli majas kenasti 😎

juttu ja pilte Ogre keskraamatukogust

Neljapäeval viimaks jõudsin ka seda ägedat raamatukogu Ogresse oma silmaga kaema!

Jagan esmalt Aija ettekannet meie eelmise kevade ettekandepäevalt, mis oli pühendatud säästva arengu teemadele raamatukogudes.

Ja nüüd mõned enda tehtud fotod:

Tasub minna, vaadata, mõelda. Et üks väikelinn suutis endale sellise raamatukogu ehitada ja arhitektile oli see kooli lõputöö! Elagu lätlased!

säästva arengu teemad raamatukogudes

Säästvast arengust räägitakse praegu palju. Iga tegevusvaldkond üritab selles enda kohta leida ja nägemust paika sobitada. Rahvusvaheliselt on ÜRO raames kokku lepitud 17 säästva arengu eesmärki, mille raamesse enda tegevusi paigutatakse. Raamatukogudes on tegevusi, mis sobituvad neisse eesmärkidesse justkui iseenesest (laenutamine kui taaskasutamine, näiteks) ja ettevõtmisi, millega peaks tegelema, kuid kust otsast alustada?

Jagan siin viidet Põhjamaade esimesele ühisele raamatukogude aastakonverentsile säästva arengu teemadel, mis toimus novembris 2020 ja siin saab kuulata-vaadata mitmeid videoettekandeid, millega Põhjamaades tegeletakse ning kuidas nähtusi enda jaoks mõtestatakse.

Proovitakse nii ühte kui teist, kuid selgub ka, et vaja oleks ühiseid eesmärke ja arusaamu. Näiteks on üheks võtmeküsimuseks säästva arengu eesmärkide saavutamise mõõtmine. Selleks peaks selge olema see, mida me mõõdame kui ka see, kuidas mõõdame - vaja on indikaatoreid, et oleks ühtmoodi arusaamine ja mõistmine.

ettekandepäev "Digiteemad rahvaraamatukogus"

Tänase Tartu linnaraamatukogu ettekandepäeva "Digiteemad rahvaraamatukogus" videoettekanded on kõik järelvaadatavad ja need leiab Tartu linnaraamatukogu youtube'i kanalilt:

Käesoleva aasta ettekandepäeva teema on ajendatud käimasolevast digikultuuriaastast ja kaks aastat tagasi läbiviidud elanikkonna küsitlusest, millest selgus, et Eesti inimesed ei ole eriti kursis sellega, mida raamatukogud neile digitaalkujul pakuvad. Uutmoodi aktualiseeris raamatukogude jaoks digiteemad koroonaviirusest tekkinud eriolukord, mis ongi olnud kõige enam aluseks praeguse ürituse esinejate kaasamisel. Rahvaraamatukogu iseteeninduse võludest ja valudest räägivad Rutt Rimmel Põltsamaa raamatukogust ja Annely Veevo Kärdla linnaraamatukogust. Triinu Seppam-Saar Tallinna Keskraamatukogust räägib sellest, mis seisud on e-raamatute laenutamisega. Ene Loddes Saku Vallaraamatukogust annab ülevaate kohaliku koduloo digiteerimise problemaatikast. Tiia Linnard ja kolleegid Jõhvi Keskraamatukogust tutvustavad, kuidas sündis eriolukorra ajal Raamatukogu TV. Tiina Sulg Tartu linnaraamatukogust räägib toimetamisrõõmudest ja -muredest linnaraamatukogu kirjandusveebi ja blogide näitel.

Oodi ajendab oode looma

Viimase aasta jooksul olen juhtunud juba kolmel korral Oodit külastama. Kui eelmise aasta juunis oli veel ehitus käimas, detsembris oli maja just avatud, siis nüüd teisipäeval (pool aastat pärast avamist) oli kõik saavutanud mingisuguse sisseelamise järgse tavarütmi. Vahva!
Hoone on arhitektuuriliselt põnev ja juba kiita saanud. Samuti on ta finalistide hulgas maailma 2019. aasta parimaks rahvaraamatukoguks kandideerimisel.
Kolmekordse hoone iga korrus on oma fookuse ja iseloomuga, ning nii on igaühel võimalus leida endale meelepärane keskkond toimetamiseks.

 Juunis 2018 kui käimas on hoogne ehitustöö

  2. korruse nn lebotamise ala veel valmimas ja juba valminuna

 3. korruse huvitav, voogav lagi

 Kolme korrust läbiv põnev keerdtrepp

Maja fassaad detsembris, kui see ei olnud veel päris valmis

Raamatukogu akupankasid ei laenuta, kuid rattaga sõites võib oma seadme akud täis laadida :)

 Stuudiod ja tööruumid 2. korrusel

Lisaks meeldivale paigale, võib ka kõige paremini sobiva asendi töö tegemiseks leida!