kolmapäev, 25. august 2021

Muutumises rahvaraamatukogud

Meid ümbritsevate asjade ja nähtuste muutumine on loomulik. Ühe nähtuse muutumine põhjustab muutusi selle nähtusega seonduvates valdkondades. Näiteks õppimise muutumisest on tingitud vajadus teistsuguste koolimajade järele võrreldes sellega, milline see veel paarkümmend aastat tagasi oli, ja see on loomulik. Loometegevuse muutumine ja kultuuri harrastamine, teadmiste ja info hankimise ning kasutamise muutumine tingivad aga selle, et täna vajame teistsuguseid ruumilisi lahendusi raamatukogudele, muuseumidele, kontserdisaalidele jt kultuuriasutustele. See meile sageli enam nii loomulik ei tundu, kuigi võiks.

Teadmised tekivad ja levivad väga erineval moel, mistõttu on tänaseks muutunud need viisid, kuidas inimesed õpivad, teadmisi ning oskusi omandavad. Kuna tänapäevased tehnilised lahendused võimaldavad inimestel paindlikult toimetada ja aega vastavalt kasutada, siis kaasaeg väärtustab loomingulist, koos ja aktiivset tegutsemist. Uusi teadmisi ja oskusi hangitakse sageli koos mängides, arutledes, meisterdades, õppides. Sellisteks olukordadeks on raamatukogud ühed ideaalsed paigad ja nad ongi neid võimalusi üha enam ära kasutamas. Kuid raamatukogud vajavad selleks senistest, nn kitsalt laenuraamatukogu aegsetest oludest erinevaid, teistsuguseid ruume ja võimalusi.

Eestis on suur e-vaimustus, sageli kuuleme kuidas tuleb järjekordne e-lahendus ja see kõik senised mured lahendab. Tegelikkuses asjad muidugi nii lihtsad ei ole ja paljud lubatud lahendused osutuvad pakkujale ülejõukäivaks, või lausa müütiliseks. Võtame näiteks e-raamatud, mida meile kord lahkelt lubatakse või teinekord nendega üleolevalt ähvardatakse. Et kes neid trükitud raamatuid enam loeb või füüsilist raamatukogu kasutab. Eesti noorte e-raamatutesse suhtumise teada saamiseks, sai viis aastat tagasi rahvusvahelise uuringu osana Eesti tudengite seas läbiviidud uuring1, mis tuvastas, et noored ei eelistagi ekraanilt lugemist. Nad on küll sageli sunnitud seda tegema, kuna trükitud kujul ei ole õppematerjale piisavalt saadaval. Kuid lugemiseks, süvenemiseks, materjali omandamiseks eelistavad nad paberile trükitud väljaandeid. Ja nii trükivad tudengid e-kujul kättesaadavaks tehtavad materjalid ise välja. Lisaks ütlevad üliõpilased, et ekraani ees olemist on niigi liiga palju ja nad sooviksid sellele vaheldust. Ekraaniväsimusest oleme nüüd, pärast koroonakevadeid kuulnud juba palju.

Siiski e-lahendusteta ei saa ja toimivaid e-lahendusi soovivad ka Eesti rahvaraamatukogud. Pakkuda lugejatele erinevaid e-väljaandeid ja avatud raamatukogu teenust. Sarnaselt võimalusele kasutada iseteenindust kaubanduses, võiks seda saada kasutada kohalikus raamatukogus. Koroonakevaded näitasid, kui olulised on kontaktivabad teenused. Avatud, iseteeninduslikus raamatukogus saab inimene end ise raamatukoguruumidesse sisse lubada ja teenuseid kasutada. Olgu selleks teenuseks väljaande kaasalaenutus, ruumi või arvuti kasutamine kohapeal, koosoleku või arutelu pidamine. Aga need lahendused vajavad investeeringuid, nii riigi kui kohalike omavalitsuste poolt. Ühest toredast näitest siin kontekstis saab sellest suvest ka Eestis rääkida – Kärdla linnaraamatukogust kui Eesti esimesest avatud rahvaraamatukogust.

Järjest aktuaalsem on säästev majandus ja taaskasutus. Raamatukoguteenus on ideaalne näide edukast taaskasutusest. Erinevate meediaväljaannete laenutamine ja rahvaraamatukogu olemus kui selline, on andnud idee asjade raamatukogu tekkeks. Asju, mida läheb vaid vahel vaja, ei ole tarvis endale kindlasti osta, vaid neid võib laenutada või rentida. Mitmel pool Eestigi rahvaraamatukogudes saab laenutada e-lugereid, sülearvuteid, mänge, muusikainstrumente, spordivahendeid, seemneid, õmblusmasinaid, prille, luupi jms. Nii on hästituntud biblioteegi juurde lähiminevikus tekkinud mediateek, fonoteek, digiteek, ludoteek jt. Mida kõike aga ühest asjade raamatukogust laenutada saab, võib lähemalt uurida Helsingi linnaraamatukogu lahendusest2.

Raamatutest rääkimine, kirjanduslike arutelude pidamine on rahvaraamatukogudes käivitanud klubilised tegevused. Ilukirjanduse juurest alguse saanud ettevõtmised on liikunud edasi erineva teadmiskirjanduse manu ja erinevate käsitööklubide kogunemine raamatukogudes on tänaseks väga tavapärane. Asjade raamatukogu ühendab klubiliste ettevõtmiste juurest alguse saanud ettevõtmised töö- ning tegevustubade pidamisega rahvaraamatukogudes. Rahvusvaheliste sotsiaalteadlaste hinnangul3 sobivad tegevustoad rahvaraamatukokku hästi, kuna rahvaraamatukogud on kaasaegses ühiskonnas ühed turvalisemad paigad millegi uudse, eksperimenteerivaga tegelemiseks. Ning selliseid paiku on avalikus ruumis, elukestva õppe ajastul vaja. Näiteks erinevalt koolist, raamatukogus ei hinnata õppimisprotsessi ja igaüks saab avastada ning õppida endale sobivas tempos ja mahus. Selliseid tegevusi võib raamatukogu pakkuda ise, kuid ta võib pakkuda ka vaid ruumi ja vahendeid, kus kogukond või sihtrühm ise saab endale sobivaid tegevusi läbi viia. Noored õpetavad eakatele digipädevusi, eakad jagavad noortele põnevaid nõuandeid tervisliku supi valmistamisel, jms. Tegevustoad toovad kokku huviliste kogukonnad ja toimub omavaheline vastastikku õpetamine ja õppimine, teadmiste ning kogemuste vahetamine.

Rahvaraamatukogu on kui kohtumispaik avalikus ruumis – siin on kõik ühtmoodi teretulnud ruumi ja teenuseid kasutama. Viimasest tulenevalt sobib raamatukoguruum hästi erinevateks kogunemisteks ja kogukondade kokkusaamiskohaks. Imetleme Põhjamaade heaoluühiskonda või Ameerika Ühendriikide demokraatiat, kuid oleme teadmatuses sellest, millist olulist rolli on sellises ühiskonna arengus mänginud nende maade rahvaraamatukogud. Hiljutisel Next Library konverentsil4 tõusetus taas rahvaraamatukogude olulisuse teema demokraatia arengu kontekstis, sest ühiskond ja kogukonnad vajavad jätkuvalt kohti, kus erapooletul pinnal kohtuda – omandada teadmisi ja kasutada võimalust faktikontrollitud info saamiseks ning vahendamiseks. Seda nii erinevate väljaannete kui ka inimeste näol. Meiegi hiljutine uuring5 näitas inimeste soovi raamatukogusid erinevatel põhjustel kasutada ja erinevate ürituste raames kohtuda.

Enamik Eesti rahvaraamatukogudest on rohkem või vähem ruumilises kitsikuses, sest 20. sajandi ruumilised lahendused ei vasta 21. sajandi raamatukoguteenuse vajadustele. Tänapäevaste rahvaraamatukogude teenuste mõte on pakkuda inimestele ennekõike meeldivat ja teda rohkem või vähem arendavaid ettevõtmisi. Nendeks tegevusteks on vajalikud mitmesugused ruumid ja/või ruumilised lahendused. Oluline on võimalus ruumi liigendada, mööblit kerge vaevaga ümber paigutada, kasutada erinevat sisustust. Kaasaegses rahvaraamatukogus on jätkuvalt olemas ruum(id) vaikseks lugemiseks ja töötamiseks, kuid seal on ka kohad rühmatööks ja arutelude pidamiseks; stuudiod muusika tegemiseks ja salvestamiseks, digiteerimiseks, 3D modelleerimiseks, jms. Olemas on ruumid kokanduseks,  õmblemiseks, robootikaks, jne. Sest robootikast ja 3D modelleerimisest huvituvad ka keskealised naised, need emad, kelle lapsed koolis vastavaid teadmisi ja oskusi omandavad – ning emadki soovivad selleks võimalust.

1 – Põldaas, M. (2016). Print or Electronic? Estonian Students' Preferences in Their Academic Readings. DOI: 10.1007/978-3-319-52162-6_23.

2 – vt https://www.helmet.fi/fi-FI/Kirjastot_ja_palvelut/Lainattavat_esineet

3 – vt näiteks Klinenberg, E. (2018). Palaces for the People: How Social Infrastructure Can Help Fight Inequality, Polarization, and the Decline of Civic Life. Crown Publishing Group.

4 – autori märkmed P. Macleodi (2021) ettekandest Democracy's Second Act: Creating the society we want with the publics we need. Next Library konverentsil http://www.nextlibrary.net/page/keynotes-2021

5 - Möller, G.; Runnel, P.; Põldaas, M. (2018). Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. EV Kultuuriministeerium, https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:392032/336233/page/1

neljapäev, 16. juuli 2020

pilte Viimsi raamatukogust

Talvel sai valmis uus Viimsi raamatukogu, mis kahtlematult on hetkel kaasaegseim raamatukogu oma ruumilahenduse poolest Eestis. Meenutuseks mõned veebruari algul tehtud pildid:
  
 
 
 
  
  
 

kolmapäev, 20. mai 2020

ettekandepäev "Digiteemad rahvaraamatukogus"

Tänase Tartu linnaraamatukogu ettekandepäeva "Digiteemad rahvaraamatukogus" videoettekanded on kõik järelvaadatavad ja need leiab Tartu linnaraamatukogu youtube'i kanalilt:

Käesoleva aasta ettekandepäeva teema on ajendatud käimasolevast digikultuuriaastast ja kaks aastat tagasi läbiviidud elanikkonna küsitlusest, millest selgus, et Eesti inimesed ei ole eriti kursis sellega, mida raamatukogud neile digitaalkujul pakuvad. Uutmoodi aktualiseeris raamatukogude jaoks digiteemad koroonaviirusest tekkinud eriolukord, mis ongi olnud kõige enam aluseks praeguse ürituse esinejate kaasamisel. Rahvaraamatukogu iseteeninduse võludest ja valudest räägivad Rutt Rimmel Põltsamaa raamatukogust ja Annely Veevo Kärdla linnaraamatukogust. Triinu Seppam-Saar Tallinna Keskraamatukogust räägib sellest, mis seisud on e-raamatute laenutamisega. Ene Loddes Saku Vallaraamatukogust annab ülevaate kohaliku koduloo digiteerimise problemaatikast. Tiia Linnard ja kolleegid Jõhvi Keskraamatukogust tutvustavad, kuidas sündis eriolukorra ajal Raamatukogu TV. Tiina Sulg Tartu linnaraamatukogust räägib toimetamisrõõmudest ja -muredest linnaraamatukogu kirjandusveebi ja blogide näitel.

neljapäev, 20. juuni 2019

sel aastal valmib uus raamatukogu Oslos

Põnev tutvustus sel aastal avatavast uuest raamatukogust Oslos, Deichmani raamatukogust. Tore on vaadata neid uute rahvaraamatukogude lahendusi, kuidas sama ideed ja põhimõtteid saab realiseerida nii erineval moel :)

reede, 7. juuni 2019

Oodi ajendab oode looma

Viimase aasta jooksul olen juhtunud juba kolmel korral Oodit külastama. Kui eelmise aasta juunis oli veel ehitus käimas, detsembris oli maja just avatud, siis nüüd teisipäeval (pool aastat pärast avamist) oli kõik saavutanud mingisuguse sisseelamise järgse tavarütmi. Vahva!
Hoone on arhitektuuriliselt põnev ja juba kiita saanud. Samuti on ta finalistide hulgas maailma 2019. aasta parimaks rahvaraamatukoguks kandideerimisel.
Kolmekordse hoone iga korrus on oma fookuse ja iseloomuga, ning nii on igaühel võimalus leida endale meelepärane keskkond toimetamiseks.
 Juunis 2018 kui käimas on hoogne ehitustöö
  2. korruse nn lebotamise ala veel valmimas ja juba valminuna

 3. korruse huvitav, voogav lagi

 Kolme korrust läbiv põnev keerdtrepp
Maja fassaad detsembris, kui see ei olnud veel päris valmis
Raamatukogu akupankasid ei laenuta, kuid rattaga sõites võib oma seadme akud täis laadida :)
 Stuudiod ja tööruumid 2. korrusel

Lisaks meeldivale paigale, võib ka kõige paremini sobiva asendi töö tegemiseks leida!

neljapäev, 6. juuni 2019

pilte Oblate raamatukogust Firenzes

Oblate raamatukogu on suhteliselt uus raamatukogu (rajatud 2007. aastal) Firenze vanalinnas, kohe Toomkiriku taga. Tegemist on kaasaegse raamatukoguga, mis on leidlikult rajatud nö vanasse keskkonda. Palju on õhku ja avatust! Silma jäi, et koht toimib muuhulgas hästi ka kokkusaamiskohana.








esmaspäev, 1. aprill 2019

digipädevuste edendamisest Leedus

Teadupärast on digiarenduste edenemisega lood Eesti raamatukogudes jätkuvalt nutused. Lähimaades on kõik kuulnud meie e-riigi lahendustest ja nii ollakse vägagi üllatunud kui selgub, et raamatukogud on sellesse edulukku väga vähe kaasatud!
Leedu ühiskonnas on riigi e-teenused Eestiga võrreldes vähem arenenud, kuid raamatukogudes pakutavad e-võimalused on küll meie omadest mitmekesisemad ja rohkemad. Seda siis just rahvaraamatukogude kontekstis, kuna sedapidi jõuab teenus avalikkuseni. Ning sealhulgas ka see, kuidas ühiskond näeb raamatukogusid kodanike digipädevuste arendamisele kaasa aitamas.
"Ühendatud Leedu" (Connected Lithuania) on ettevõtmine, mille raames tahetakse ühiskond kaasata digimaailma, e-teenuseid kasutama ja mille raames on läbi mõeldud ja põhjalikult ette valmistatud ka inimeste koolitamine. Peamiseks koolituspaigaks on rahvaraamatukogud üle maa. Koolitatakse raamatukoguhoidjaid, koostatakse õppematerjalid ja nii on raamatukogud omakorda ettevalmistatud koolitama kodanikke. Lähemalt saab vaadata Leedu e-kodaniku veebilehelt. (Meie e-kodaniku koolitaja koolitused selle ettevõtmisega eriti võrreldavad ei ole, kahjuks.)
Fotol on Utena raamatukogu digihub

Juba varasemalt on silma jäänud Leedu raamatukoguhoidjate aktiivsus erinevate projektide kaudu rahastuse hankimisel. Olles viimasel ajal mitu korda Leedu raamatukogudes käinud, saab tunnistada, et seda märgatakse ka ühiskonnas: raamatukogud üritavad ajaga kaasas käia raskustele vaatamata ning sedasi on nad arvestamist väärivad ja olulised institutsioonid ühiskonnas.
Eesti ei osale Euroopa Liidu digitšempioni programmis, Leedu aga küll (või ka näiteks Taani, Rootsi, Holland jpt). Digitšempioni ülesandeks on digiteemade ja -pädevuste tutvustamine oma riigis ning üheks oluliseks koostööpartneriks on talle raamatukogud.
Eesti ei löö kaasa ka üleeuroopalises ALL DIGITAL Week programmis, kus jälle rahvaraamatukogud saavad suureks abiks olla erinevate digivõimaluste tutvustamisel ja kasutamise toetamisel ning juhendamisel.
Kui me ise nähtavad ei ole ja ei osale, siis ei märka ega tea meid kaasata ka teised.

reede, 29. märts 2019

Utena linnaraamatukogu digihub

Utena raamatukogu algatusel neli naabermaakonna raamatukogu Leedust ja Lätist rajasid oma raamatukogudesse Interreg programmi toel digihub-id ehk perekondadele suunatud digitegevuste keskused (Family Digital Activities Center).
Keskuses on võimalik tegeleda robootikaga, 3D mudelduse, droonide jms-ga (fotod: Utena raamatukogu)
Võimalik on proovida ja enda osavust testida Kinect'i abil, kuid seigelda saab ka virtuaalprillide vahendusel
Rattasõiduga saab minna näiteks virtuaaltuurile kohalike ja/või naabrite vaatamisväärsustega tutvuma

Lisaks tehnikale telliti projekti raames ka spetsiaalset tarkvara, et oleks mida neid seadmeid kasutades kogeda. Väga põnev!

kolmapäev, 13. märts 2019

reede, 8. märts 2019

rahvusvaheline täiendkoolituse projekt digipädevuste õpetamisest eakatele

Selleks, et olla pädevad täiskasvanu hariduse korraldamisel ja pakkumisel, algatasin ning koostasin aasta tagasi projekti “Vanus ei tohi olla piiranguks: digipädevuste õpetamisest eakatele" (Age should not be a limit: teaching digital skills for elderly people), millele saime ka Nordplus Adult raames rahastuse. Septembris 2018 kogunesime, arutasime ja jagasime kogemusi Tartus ning Pärnus, detsembris 2018 Tamperes ja märtsis 2019 koguneme taas Vilniuses ning Utenas.
Projektis osalevate raamatukogude kogemused digipädevuste õpetamisel on erinevad. Põhjamaades rahvaraamatukogud toimivad riigi ja ühiskonna jaoks aktiivsete partneritena täienduskoolituste pakkumisel, sh elukestva õppe raames erinevate koolituste pakkujate, korraldajate ning vahendajana. Baltimaades hetkel rahvaraamatukogudel veel sellist selget staatust ei ole, kuigi projektis osalevatel raamatukogudel on juba mitmekesine koolitamiskogemus, mida jagada.

Fotol: osalejad tutvumas ja kogemusi vahetamas Tartu Linnaraamatukogu Karlova harukogus, vahetult enne Nutiakadeemia koolituse algust

Eesti inimesed on huvitatud rahvaraamatukogus erinevatel elukestva õppe üritustel ja koolitustel osalemisest, seda näitas ka Eesti inimeste hulgas hiljuti läbiviidud raamatukogude ja muuseumide külastajate ja mittekülastajate uuring – elanikkonnast 48% oleks neist võimalustest huvitatud. Leedu raamatukoguhoidjad on algatanud ulatusliku endapoolse ettevõtmise nn kolmanda põlve ülikooli (Third Age University), mille raames täiskasvanutele erinevates valdkondades koolitusi pakutakse.
Et eakate huvidest, vajadustest ning soovidest paremat ettekujutust saada, teeme koostööd ja külastame projekti raames ka hooldekodusid, päeva- ja tervisekeskusi. Muuhulgas on meil seetõttu üheks partneriks ka Tammiste hooldekodu Pärnust.

Fotol: külas Mukanetti-s Tamperes, kus eakad ise eakaid aitavad, nõustavad ja koolitavad