ettekandepäev "Digiteemad rahvaraamatukogus"

Tänase Tartu linnaraamatukogu ettekandepäeva "Digiteemad rahvaraamatukogus" videoettekanded on kõik järelvaadatavad ja need leiab Tartu linnaraamatukogu youtube'i kanalilt:

Käesoleva aasta ettekandepäeva teema on ajendatud käimasolevast digikultuuriaastast ja kaks aastat tagasi läbiviidud elanikkonna küsitlusest, millest selgus, et Eesti inimesed ei ole eriti kursis sellega, mida raamatukogud neile digitaalkujul pakuvad. Uutmoodi aktualiseeris raamatukogude jaoks digiteemad koroonaviirusest tekkinud eriolukord, mis ongi olnud kõige enam aluseks praeguse ürituse esinejate kaasamisel. Rahvaraamatukogu iseteeninduse võludest ja valudest räägivad Rutt Rimmel Põltsamaa raamatukogust ja Annely Veevo Kärdla linnaraamatukogust. Triinu Seppam-Saar Tallinna Keskraamatukogust räägib sellest, mis seisud on e-raamatute laenutamisega. Ene Loddes Saku Vallaraamatukogust annab ülevaate kohaliku koduloo digiteerimise problemaatikast. Tiia Linnard ja kolleegid Jõhvi Keskraamatukogust tutvustavad, kuidas sündis eriolukorra ajal Raamatukogu TV. Tiina Sulg Tartu linnaraamatukogust räägib toimetamisrõõmudest ja -muredest linnaraamatukogu kirjandusveebi ja blogide näitel.

trükitult või elektrooniliselt? Eesti üliõpilaste formaadi eelistused akadeemilisel lugemisel

Varakevadel 2016 viisin Eesti üliõpilaste seas läbi uurimuse, et välja selgitada üliõpilaste eelistusi õppematerjali lugemisel - on selleks elektrooniline või paberile trükitud formaat.
Tutvustasin uurimuse tulemusi sel nädalal Prahas toimunud the European Conference on Information Literacy (ECIL) konverentsil ja kuna tulemused on kõnekad, siis jagan neid ka siin:

Print or Electronic? Estonian Students' Preferences in their Academic Readings from Mai Poldaas

Uurimus on osa rahvusvahelisest projektist Academic Reading Format International Study (ARFIS) ja selle raames on praeguseks kogutud andmeid rohkem kui 30 riigis üle maailma.
Pikemalt saab uuringust ja tulemustest lugeda ECILi ettekannete kogumikus, mis ilmub lähiajal Springeri Communications in Computer and Information Science (CCIS) sarjas.
Arvan, et teema on väga oluline ja nii kavatsen sel teemal talvel kirjutada ka eesti keeles.

ikka tuleviku raamatukogust!

Kus suunas areneb meedia ja teadmiste omandamise võimalused, sinna liiguvad ka raamatukogud, mis meile meedia kasutamist vahendavad. Põnev lugemine Business Insider'i artikli Libraries of the future are going to change in some unexpected ways vahendusel :)( lisan illustratsiooniks foto artikli juurest, kus atraktiivselt on võimalik liitreaalsus kuvatud)

e-raamatute võimalikkusest Eesti rahvaraamatukogudes

Tänases Sirbis on rohkem lugemist raamatukogude teemal, kuid viitan siinkohal Triinu Seppami sisukale artiklile problemaatikast e-raamatute kättesaadavaks tegemisel Eesti rahvaraamatukogude vahendusel - ehk ka raamatukogude võimalikkusest või selle puudumisest pakkuda kaasaegset raamatukoguteenust. Artikkel: Eesti võiks e-raamatute laenutamises haarata ohjad ja viide ka Tallinna Keskraamatukogu e-raamatu teenusele ELLU.

Eesti mäluasutuste ühine e-varamu

ELNET Konsortsium tähistab eile-täna oma 20. sünnipäeva visioonikonverentsiga. Selle raames toimub mitmeid põnevaid üritusi ja ettevõtmisi, muuhulgas kuulutati täna pidulikult avatuks Eesti mäluasutuste ühine portaal E-varamu.
Ometi see nüüd olemas! :) Pressiteadet ehk põgusat tutvustust saab lugeda ka eilsest Sirbist: Eesti e-mälu nüüd ühes E-varamu väravas. Esmamuljed on positiivsed.

reaalse ja virtuaalse teadmise sidumine näitustel

Järjest põnevamalt saab ära kasutada digikujule viidud teadmisi füüsiliste väljapanekute juures erinevates mäluasutustes. Üks näide liitreaalsuse kasutamisest Uus-Meremaal: Digital Archives of the Future: A Contemporary Conversation

Väärikus ei välista kaasaegsust

Sümpaatne tutvustus kaasaegsest ülikooliraamatukogust Oxfordi ülikooli Westoni raamatukogu näitel: How do you design the library of the future? Illustreeritud käsitlus sellest, mis on uus, muutunud või endine ühes vanas ülikoolis ja selle raamatukogus.

Lisan ka viite tutvustavale pressiteatele uue hoone avamisest ja võimalustest: University of Oxford's Weston Library opens 21 March as new model for research libraries worldwide and public showcase for Bodleian treasures.

tasulisest e-raamatute laenutusest Eestis

Väga kaua aega ei läinudki, kui Eestiski on hakanud tasapisi kommertsteenuseid tulema, mis e-raamatute tegemise ja müümise kõrval neid ka laenutama asuvad. Jutt käib Elisa Raamatust. Mis on sihiks ja kes on koostööpartnerid, saab lugeda pressiteatest: Elisa toob koostöös suurimate kirjastustega välja uue piiramatu lugemisvõimalusega e-raamatu äpi. Teenuse kasutamiskogemusest ilmus lugu ühelt rõõmsalt e-raamatu lugejalt tänases Postimehes: Digilugeja rõõm: tasuta digiraamatulaenutuse kõrvale ilmus kommertsteenus.

avatud juurdepääsu toetuseks

Eilses The New York Review of Books'is ilmus kultuuriajaloolase ja raamatukogudirektori Robert Darntoni artikkel A World Digital Library Is Coming True!
Tegemist on põhjaliku ja näitlikustatud ülevaatega olukorrast kirjastamismaailmas ning raamatukogude võimalustest, täpsemalt küll inimeste võrdsetest võimalustest teabele juurdepääsul. Kirjastuskorporatsioonide poolt väljaantav teaduskirjandus on juba nii kallis, et selle ostmisest peavad loobuma järjest rohkemad teadusraamatukogud. Kommertskirjastamise kõrvale on tekkinud alternatiivid, sh avatud juurdepääs. Ajale on tugevalt jalgu jäänud autoriõigusi käsitlev seadusandlus, mis kaitseb pigem ärihuve. Teadmised peaks aga olema levis ja kättesaadavad.
Prof. Darnton on väga hea eestkõneleja ja -vedaja, see artikkel on suurepärane toetus avatud juurdepääsu ideele ja olemusele.

raamatuta raamatukogu ehk taas raamatukogu tulevikust

Taas midagi Suure Vee tagant!
"In Snead’s era, a library without books was unthinkable. Now it seems almost inevitable. Like so many other time-honored institutions of intellectual and cultural life—publishing, journalism, and the university, to name a few—the library finds itself on a precipice at the dawn of a digital era. What are libraries for, if not storing and circulating books? With their hearts cut out, how can they survive?"
Intrigeerivat lugemist: What Will Become of the Library?

 Mis on pildilt puudu? Jah, raamatud!

kampaania: Õigus e-lugeda!

Kolmapäeval, 23. aprillil tähistatakse rahvusvahelist raamatu ja roosi päeva. Sel päeval tähistatakse ka autoriõiguse päeva ning Euroopas seotakse see päev seekord e-raamatute laenutamise teemaga - plaanis on korraldada üle-euroopaline kampaania õigus e-lugeda! Järgnevalt jagan üleskutset ERÜ vastava veebilehe vahendusel:

ÜLESKUTSE Õiguse eest e-lugeda!
Seadustades raamatukogudes e-raamatute laenutamise, antakse kasutajatele e-lugemise õigus
Ajal, mil tehnoloogia areng peaks laiendama juurdepääsu teadmistele, on raamatukogudel võimalus osta või laenutada e-raamatuid piiratud. See kahjustab raamatukogude võimalusi pakkuda pea sajale miljonile Euroopa kasutajale vaba juurdepääsu teadmistele. Tõusevad ka olulised küsimused demokraatiast, õppimisest ja teadustööst ning kõikide kodanike efektiivsest kaasamisest teadmistepõhisesse ühiskonda.
Seetõttu kutsuvad 65 000 raamatukogu ja nende 100 miljonit kasutajat Euroopa Liitu üles välja töötama selget autoriõiguse regulatsiooni, mis võimaldaks raamatukogudel täita oma 21. sajandi missiooni luua kõigile ELi kodanikele juurdepääs inimteadmiste rikkustele, kas raamatukogus või veebis.
Me soovime:
- pakkuda raamatukogu kasutajatele uusi e-raamatuid samaväärselt trükiraamatutega;
- osta e-raamatuid õiglase hinnaga ja mõistlikel tingimustel;
- võimaldada kõigile kodanikele – mitte ainult nendele, kel see on materiaalselt võimalik – vaba juurdepääsu e-raamatutele raamatukogudes;
- e-raamatute laenutamise eest autoritele õiglast hüvitist.
Me vajame üleeuroopalist autoriõiguse raamistikku, mis täidab oma eesmärki ja võimaldab raamatukogudel osta ja laenutada e-raamatuid.
Siinkohal kutsume Euroopa Komisjoni üles välja töötama autoriõiguse selget raamistikku, mis lubab raamatukogudel osta ja laenutada e-raamatuid ning tagab autoritele ja teistele autoriõiguse omajatele vastava tasu. Sarnaselt trükiraamatutega peaks autoriõiguse kaasajastatud regulatsioon võimaldama raamatukogudel jätkuvalt kõigi Euroopa kodanike hüvanguks teenuseid osutada!
Kutsume kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi üles tagama info vaba kättesaadavus kõigile kodanikele ja garanteerima õigus raamatukogudes e-lugeda!
Kutsume kõiki Euroopa kodanikke üles selle õiguse eest aktiivselt seisma!

EBLIDA The Right to E-read Campaign veebilehekülg ise.
Viitan siinjuures ka hiljuti valminud ALIA Elending Landscape Report 2014'le, kuskohalt saab väga hea ülevaate rahvusvahelise olukorra hetkeseisust.

raamatukoguhoidja 2.0

Selline tore leid aastate tagant:

Foto pärineb siit ja seda blogi tasub uudistama minna küll, seal on kõiksugu põnevat materjali raamatukoguhoidjatega seoses :)
Toredaid raamatukogupäevi kõigile!

e-raamatud Eesti rahvaraamatukogudes

Veel e-raamatute teemal. Juuni algul kaitsti taas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lõputöid. Üliõpilaste uurimused on kirjutatud kõik aktuaalsetel ja olulistel teemadel, kuid tooksin siinkohal välja Marite Lõokese lõputöö teemal "E-raamatute laenutamine rahvaraamatukogudes. Kasutajate hoiakud ja kogemused Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu näitel". Tegemist on esimese uurimusega, milles uuritakse e-raamatute kättesaadavaks tegemist ja laenutamist Eesti rahvaraamatukogudes. Üliõpilane ise kirjutab lõputöö kokkuvõttes mh järgmist:
"Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade erinevate riikide e-raamatute laenutamise mudelitest ning uurida Eesti raamatukogude lugejate suhtumist e-raamatutesse ja seniseid kogemusi e-raamatute laenutamisel.
Teoreetilises osas antakse ülevaate e-raamatutest, e-lugeritest, erinevatest e-raamatute laenutamismudelitest, samuti protsessis osalevate osapoolte seisukohtadest. Empiirilises osas analüüsitakse Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu Linnaraamatukogu kasutajate hulgas läbiviidud ankeetküsitlust, selgitatakse välja kasutajate hoiakud e-raamatute ning nende raamatukogudes olemasolu suhtes ning senised kogemused e-raamatute laenutamisel. Küsitlus viidi läbi perioodil 27. märts–10. aprill 2013. a. Kokku analüüsiti 70 ankeeti.
Küsitluse tulemused näitavad, et e-raamatuid laenutavad enim lugejad vanuses 20-39 aastat, ning enamasti tehakse seda harvemini kui kord kuus. E-raamatutesse suhtutakse pigem positiivselt, kuid eelistatakse endiselt paberraamatut. E-raamatut eelistatakse lugeda internetiühenduseta portatiivsel seadmel. E-raamatuna loetakse ajaviiteks nii eestikeelset kui ka võõrkeelset kirjandust.
Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonnaga ELLU ollakse üldjoontes rahul, kuid probleemina tuuakse välja järjehoidja funktsiooni mitte toimimist, aeglust ning ELLU kodulehe puuduliku infot. Küsitlusest selgus, et kasutajad soovivad laenutada e-raamatuid eelkõige allalaetavate failidena."
Huvitavat lugemist!

ameeriklastel rahvuslik e-raamatukogu olemas

DPLA ehk Digital Public Library of America
Kui teha tahtmine on suur, siis saabki tehtud! Ameeriklastel on palju erinevaid digikogusid, kuid seni ei olnud ühte, rahvuslikku! Robert Darnton arvas (vt näiteks), et ka ameeriklastel peaks oma rahvuslik digitaalraamatukogu olema ja värskes The New York Review of Books numbris ta annabki teada sellise käivitamisest: The National Digital Public Library Is Launched! Palju õnne!
Lisan ka ühe videointervjuu R. Darntoniga, kus ta räägib raamatust, e-raamatust, lugemisest, raamatukogust (sh DPLAst) jms:

e-raamatute laenutamisest rahvaraamatukogudes

Library Renewal avaldas eile materjali Struggling to Satisfy Demand, mis käsitleb ameeriklaste infokäitumist e-raamatute laenutamisel rahvaraamatukogudest. Välja tuuakse viie rahvaraamatukogu Overdrive'ile tuginev kasutusstatistka e-raamatute laenutamisel ning interpreteeritakse neid näitajaid ka võimalikus laiemas kontekstis. Teadupärast on rahvaraamatukogudel olnud raskusi läbirääkimiste pidamisel kirjastustega ja seetõttu ei saa raamatukogud neid ka niipalju vahendada, kui sooviks. E-raamatute laenutus moodustab kogu teavikute laenutusest vaid 3-4%.

IFLA ettekirjutused e-sisu laenutamiseks

IFLA on teemaga tegelenud ja kokku pannud printsiibid, millest raamatukogud saaksid lähtuda e-raamatute jm digitaalse materjali kättesaadavaks tegemisel, e-laenutamisel. Koostatud on spetsiaalne veebileht, kuhu siis info järjest koonduks: E-Lending for Libraries. Siin aga printsiibid ja põhimõtted ise: IFLA Principles for Library eLending.

raamatukogu tegevusalade ümberkujundamine

Kuidas ja mis suunas raamatukogusid arendada? Millised on need tegevuskontekstid, kus raamatukogud on ikka olulised ja vajalikud tänapäeva võrgustunud maailmas? Kuidas oma tööd korraldada, et pidevalt muutuvate oludega samas tempos püsida?
Siin üks kaasamõtlema ärgitav videoettekanne selle aasta algusest Lorcan Dempsey'lt:

lumevaring

Seekordne lugemissoovitus tuleb ulmekirjanduse valdkonnast! Ja selleks on Neal Stephensoni "Lumevaring", mis originaalis ilmus esmakordselt 1992 ja eesti keeles on ta ilmunud 2003. aastal.

Tegemist on tulevikumaailmaga, kus on põimunud reaalsus ja virtuaalsus. Ehk siis nö piirideta virtuaalmaailmas toimuv hakkab mõjutama ka reaalsuses juhtuvat. Loodud on arvutiviirus, mis nakatab lisaks arvutile ka arvutikasutajat reaalsuses..
Juhtumi lahendamisel on loos peategelasele üheks oluliseks abijõuks tehisintellektist Raamatukoguhoidja - see siis põhjuseks, miks raamatut siitkaudu soovitan :) Muuhulgas huvitava interpretatsiooni osaliseks saab siin sumerite maailm.

E-mõjust ja raamatukogu arengutest

Eelmisel nädalal toimus Hiiumaal rahvaraamatukogude suve-seminarlaager teemal "Informatsiooni digitaliseerumine ja muutused raamatukogus". Osalesin ka ühel päeval sel üritusel ja kuna oli huvilisi, siis jagan siinkohal oma ettekande slaide:

tulevikuta e-raamatukogu

Viimases ajakirja Searcher numbris arutleb Steve Coffman artiklis The Decline and Fall of the Library Empire raamatukogude panuse üle e-teenuste loomisel ja nende üritusest sammu pidada järjest uute tehniliste lahenduste ja võimalustega, mida kaasaeg on esitanud viimase 30 aasta jooksul.
Autori arvates on raamatukogud siin pidevalt olnud tagaajaja rollis ja võib-olla raamatukogudel ei olegi mõtet sellesse e-maailma pürgida, vaid õigem oleks jätkata reaalruumis ja keskenduda arengutele ning võimalustele selles vallas.
Igati kasulik lugemine ja kindlasti üks võimalus asju näha. Ameerika Ühendriikides on olukord e-raamatute tulles rahvaraamatukogude eksisteerimise senisel kujul suure küsimärgi alla pannud, kuna kirjastused ja paljud autorid ei ole huvitatud rahvaraamatukogust kui partnerist e-raamatuturul. Ise ma arvan, et kirjastamine senise ärimudeli järgi väga kaua kestma ei saa jääda. Samas kindlasti jah ka rahvaraamatukogudel seisavad ees suured muutused.