Rotterdamis algas IFLA kongress ja pilte Zuidpleini harukogust

Üle mitme aasta, on mul sel aastal võimalus osaleda jälle IFLA kongressil. Rõõm! Kongress toimub seekord Hollandis Rotterdamis ja teemaks on Let's work together, lets's library!

Räägitakse raamatukogutöö igapäevastel teemadel ja sellest, mis on ühiskonnas laiemalt aktuaalne. Sest aktuaalne puutub ju ka raamatukogudesse. Nii on sel aastal märgata kahe teema domineerimist: ChatGPT ehk sellest ajendatud tehisintellekti teemad ja SDG ehk kestliku arengu teemad raamatukogudega seoses.

Kongress toimub Rotterdam Ahoy-s, mis asub Zuidpleini linnaosas. Konverentsi toimumispaigast üle tee asub linnaraamatukogu uutes ruumides harukogu. Kuna konverents alles algas ja muljeid veel vähe, jagan alustuseks mõned pildid sellest toredast raamatukogust.

Vaade sissepääsu suunas. Raamatukogu paikneb Theater Zuidpleini hoones ehk samas majas asub ka teater ja korraldatakse mitmesuguseid üritusi.

Mõnus ja õdus vaade avaneb, kui raamatukokku sisse astuda

Selline elutoas olemise tunne tekkis küll..

Lasteala

Riiulid on hästi juurdepääsetavad ja hõlpsalt liigutatavad

Raamatud on toredasti piltidega märgistatud, et teemat jms eristada

Erinevate ürituste korraldamise ala (raamatukogu teenindusalaga ühtegi seina eraldamas ei ole, liigutatava mööbliga on erinevad piirkonnad markeeritud)

IFLA seisukoht teksti- ja andmekaevanduse osas

Järjest enam räägivad kõik suurandmetest, mh on eriti trendikas praegu öelda, et elame andmete ajastul. Üheks viisiks suurandmetega ümberkäimisel - nende leidmisel, uurimisel, käsitlemisel jms on andmekaevandus. Milline on rahvusvaheline raamatukogundusringkondade seisukoht vastaval teemal, selle kohta avaldas IFLA täna oma seisukoha, millele ka siinkohal viitan: IFLA Statement on Text and Data Mining (2013) - soovitan tutvuda!

IFLA ettekirjutused e-sisu laenutamiseks

IFLA on teemaga tegelenud ja kokku pannud printsiibid, millest raamatukogud saaksid lähtuda e-raamatute jm digitaalse materjali kättesaadavaks tegemisel, e-laenutamisel. Koostatud on spetsiaalne veebileht, kuhu siis info järjest koonduks: E-Lending for Libraries. Siin aga printsiibid ja põhimõtted ise: IFLA Principles for Library eLending.

andmehaldusest ja arengutest teadusraamatukogudes

Teisipäevast tahaksin jagada varahommikust plenaarsessiooni ettekannet Yrjö Engeströmilt Towards knotworking: Designing a new concept of work in an academic library, mis tutvustab lähiaja muutusi ja plaane Helsingi Ülikooli raamatukogus:

Ja sama teemat laiendab Teadus- ja tehnikaraamatukogude sessioon teemal The role of libraries in data curation, access and preservation: an international perspective - käsitlused sellest, mil moel ja kuidas on raamatukogud jätkuvalt toeks ülikoolile ja selles tehtavale.

Noppeid IFLAlt Helsingis

Mõtlesin siin jagada üht eile kuuldud ettekannet, milles juttu raamatukogu teenuste pakkumisest mittestandardsel kujul ja moel. Siin ei ole kõik sugugi uus, mitmekülgsed on oldud läbi aegade, kuid kindlasti on kasulik ja vajalik mõelda ja katsetada vahel ehk ootamatuidki lahendusi. Tegemist on Sara Wingate Gray ettekandega Reference Librarianship On The Fly: Taking the Librarian Out of the Library.

Kongressil juhtub palju põnevat, kuid suure nördimusega tuleb täheldada, et Eesti raamatukogundusringkondi ei paista aasta olulisemal erialaüritusel toimuv eriti huvitavat. Sündmused võivad peaaegu koju kätte tulla, kohale siiski ei vaevuta minema (kongressil on üle 4000 osaleja, soomlasi ~800, Eestist ~20). Ega siis olegi imestada, et asjad ja juhtumised on meil täpselt sellised, nagu nad parasjagu on.

Soome raamatukogud ja raamatukogunduse pidu

Nädalavahetusel algab järjekordne IFLA aastakonverents ja sel aastal toimub see Helsingis, Soomes. Paistab tulema suur raamatukogunduse pidu ja sellele valdkonnale omase väljatoomine ning tähistamine selle parimas tähenduses!
Soome raamatukogud on ühed maailma parimad ja see plaanitakse kõik parimal moel suurel üritusel välja tuua. Veebilehelt Finnish Libraries Now! saab lugeda, vaadata ja kuulata erinevat teavet Soome raamatukogude olemuse ja tegemiste kohta ja seda nii tegijate endi kui ka kasutajate vaatevinklist.
Kes osalema ei jõua, sel soovitan tutvuda veebi vahendusel - sel aastal on juba palju reaalajas ja/või tagantjärgi leitav, loetav ja jälgitav!

riskantne ettevõtmine!

Mõtteid seoses teadmistepäevaga.
Raamatukogusid ja raamatukogundust peetakse väga stressivabaks ja turvaliseks valdkonnaks ning alaks. Kuid on see ikka nii? Tegemist on viimasel ajal väga palju ja kiirelt muutuva valdkonnaga: hetkel veel on harjumuspärane, nö tavaruumis toimiv olemas ja justkui turvaliselt ning rahulikult edasi tiksuv keskkond alles - kuid kui kauaks? Elektroonilised raamatud on nüüdseks selge reaalsus, virtuaalsed keskkonnad meie igapäevase elu osa - nii on muutumas ka meie harjumuspärane raamatukogu tavaruum. Väga tahaks, et keegi ütleks - milline ta siis olema saab? Aga ei ütle, sest keegi ei tea :) Muutus toimub tasapisi, järk-järgult.. kuni ühel päeval on ta olemas! Ja nii ongi põnev.

IFLAl eriala hariduse kontekstis oli arutluse all näiteks meie lähedaste alade raamatukogundus, arhiivindus, muuseumitöö ja infotöö kontekst - kas tegemist on järjest enam ikkagi sama erialavaldkonnaga või on igal juhul midagi erinevat käsitlemisel? Nii üht kui teist, sest infotöö ja elektrooniline kontekst on neid valdkondi kindlasti lähendanud ja kõrvaltvaataja jaoks tunduvad nad tõesti üsna sarnased (kui mitte samad) - siis tegelikkuses on neis kontekstides ikka ka igaühel jätkuvalt omad eripärad olemas ehk siis: raamatukogul, muuseumil, arhiivil igaühel on midagi teisest erinevat, isikupärast ka lisaks sarnasele ja ühendavale infotöö kontekstile.
Teema, millest Eestis veel eriti juttu meie eriala arengute kontekstis ei ole olnud on virtuaalsed praktikad. Tänapäeva maailmas on võimalik õppida virtuaalõppes ja töötada mobiilselt, virtuaalses ruumis - nii peaks õpingute ajal olema võimalus ka erialast praktikat sooritada virtuaalsel kujul. (Usun, see meeldiks nii mõnelegi kaugõppijale :)

Järgmisel, 2012. aastal toimub IFLA Helsingis. Nii lähedale see üritus vaevalt meile enam tuleb ja nii soovitaks kõigil, kel vähegi võimalik IFLAle minna! See on väärt kogemus, millest osa saada - ja just rahvaraamatukogude töötajad võiks sellel osaleda, kolleegidega kohtuda ning muljeid vahetada. Mitmed satelliitüritused saavad toimuma ka Eestis.

kuidas siis ikkagi on selle rahastamisega?

Kõik me teame Bill Gates'i ja tema panust arvutite vallas. Aga kas teame sama hästi ka tema panust raamatukogundusse? Ega vist!
Bill & Melinda Gates foundation toetab erinevate stipendiumite läbi raamatukogusid nii arenenud kui arengumaades. Kus ka näiteks Eesti raamatukogud oma heale ideele rahastust võiks leida on nende Access to Learning Award kontekst.
Olen nüüd kahel IFLAl käinud kuulamas neid tutvustusi, kus näidatakse, mida saadud raha eest on tehtud ja see on väga vahva! 1 miljoni dollari eest saab nii mõndagi korda saata :) Ja mida me sellest programmist saadud raha eest tehtust oma silmagagi kaenud olla võime on Helsingi (Raamatukogu 10 oma esialgsel kujul) ja Aarhusi linnaraamatukogude innovatiivsed ettevõtmised.
Ka lätlased on sellelt fondilt rahastust saanud, miks siis mitte ka mõni Eesti raamatukogu?!

Muljeid IFLAlt Puerto Ricos 2011

Mõningaid tähelepanekuid eile ametlikult alanud IFLA World Library and Information Congress'ilt.

Minu jaoks on see kolmas kord sellel vahval üleilmsel raamatukogu- ja infotöötajate aasta suurüritusel osaleda. Kongressi asukoht on võrratu: eksootiline lõunamaa kogu oma ilus ja võlus! Ürituse enda algus oli aga väikene pettumus: avamine oli väga igav ja hall - ei midagi ärgitavat, inspireerivat, üllatust (erinevalt varasematest kongressidest). Kuid kui algasid sisulised sessioonid, siis olukord muutus ja asjad läksid käima kohe sisukalt: IFLA Marketil ühes kontekstis oli võimalus saada ülevaade sellest, kuidas raamatukogud tulevad toime peale hiljuti toimunud suuri loodusõnnetusi (Uus-Meremaal, Tšiilis, Jaapanis ja Haitil). Näiteks Uus-Meremaal võib tõenäoliselt veel oodata selliseid maavärinaid ja nii tuleb rahvusraamatukogu paiknemine (just erinevate hoidlate asukohad) tervikuna ringi vaadata, sest praegu ei ole ka need kuidagi turvalistes paikades, mis seni kannatada ei ole saanud. Või midagi e-teenuste olulisusest: kui raamatukokku füüsiliselt ei olnud võimalik minna, sest hoone oli katki, raamatud rikutud jne - siis e-teenuseid ja digikogu oli võimalik hoida töös ja kasutada.
Marketile järgnes sama põnev FAIFE sessioon: How to fix the world, kus tehti ülevaateid hiljutistest konfliktidest maailma eri paigus ja milline on/ võiks olla raamatukogu roll sellistes olukordades. Sõnavabadusest ja inimõigustest nii (justkui) demokraatlikes Põhjamaades, kui piiratud võimalustega arengumaades. Väga muljet avaldavad olid Egiptuse kolleegide ettekanded sellest, mis Egiptuses toimumas ja mõtlema panev näiteks juhtum Aleksandriast. Seal muuhulgas on tegeletud oma nö uuel eluajal (8 aastat) laste ja noortega - selle tulemuseks on, et noored moodustasid raamatukogu kaitseks (mis on väga moderne ja avatud hoone) inimketi, et see rahutuste ajal viga ei saaks.. samas kui läheduses paiknevat valitsushoonet ei läinud kaitsma keegi! Raamatukogu jäi terveks, valitsushoone aga...

minu IFLA highlight!

Ühte asja ootasin ma sellelt ürituselt kindla peale: reedel oli plenaaristungi esinejaks Hans Rosling!
Mina sain temaga nö tuttavaks TED-ettekannete kaudu ja seetõttu ootasin vahetut ülesastumist huviga! Ning ei pidanud ka pettuma :) Huvilised saavad hr Roslingi ettekandeid video vahendusel vaadata-kuulata tema veebilehel.

Väga meeldis mulle ka rootslaste promokampaania raamatukogudele: Library Lovers.
Nagu nii pildilt, kui ka viidatud veebilehelt näha saab, on kujundus väga silmatorkav! Ja kui linnas sõidavad trammid, mis on roosade südametega kaetud, siis ei saa tähelepanu tulemata jääda! Rootsis ei ole rahvuslikku raamatukogu poliitikat - selle saavutamine on kampaania peamine eesmärk.

raamatukogu ideest

Vähe on tegelikult üllama missiooniga ettevõtmisi (kui üldse!) kui seda on raamatukogu! Teha kättesaadavaks teave - inimkonna teadmised, oskused, kogemused, avastused jms. Rahvaraamatukogu idee on veel laiem - teha informatsioon kättesaadavaks kõigile ühtmoodi võrdselt. Tagada vaba, avatud juurdepääs inimest huvitavale teabele! ...ja see tundub nii lihtsana: istun arvuti ette, toksin otsisõna brauseri/google' otsiaknasse ja saangi vastuse, soovitud otsitulemuse! Kuid asjad ei pruugi nii lihtsad olla: kui ei ole juurdepääsu internetiühendusega arvutile, vastavale andmebaasile või infokogule - kes, mis siis aitab? Kus see juurdepääs saada? Ikka raamatukogus :)
Viimastel aastatel on informatsioonile juurdepääsu võimaldamisel aktuaalne avatud juurdepääsu (open access) kontseptsioon. See on alternatiiv kommertskirjastamisele ja võimalus oma materjale/teavet internetis arhiveerida (avalikud repositooriumid) ning kõigile leitavaks-kasutatavaks teha. Kuid nähtust võib vaadata ka laiemalt ja nii ongi ka raamatukogud seda ideed propageerima hakanud, kuna on ju (avalikud ehk rahva)raamatukogud algusest peale sellest ideest lähtuvalt toiminud: pakkuda avatud juurdepääsu, seda nii oma kogudele kui kõigele sellele, mis neis leida.
Avatus aga laiemaski mõttes: raamatukogu ruum on osa avalikust, avatud ruumist. Raamatukogu on kohtumispaik, töö- ja õppimispaik, meeldiv koht vaba aja veetmiseks ja hobidega tegelemiseks ning palju muudki.
Meeldiv on külastada kohta, kuhu võib vabalt sisse jalutada, materjale sirvida, kohvi juua, suhelda jpm. Kus on kaasaegne ja spetsiaalselt kujundatud keskkond, õdus atmosfäär :)
(Kirjutise ajendas täna lõppenud IFLA kongress ja selle ajal külastatud Rootsi raamatukogud.)

Esmamuljeid IFLAlt Göteborgis 2010

Osalen parasjagu IFLA kongressil Göteborgis ja mõtlesin, et kirjutan siia seekord oma mõningaid tähelepanekuid.

Tegemist on juba 76. korda toimuva üritusega, mina osalen teist korda (esimene kord oli aasta tagasi Milaanos). IFLAle sattusin, kuna osutusin valituks Eestit esindama IFLA Hariduse ja koolituse sektsioonis selle alalise komitee liikmena.
Tore on olnud leida-mõista-kogeda, et tegemist ongi nii toreda organisatsiooniga, kui oma tutvustuses öeldakse ja väljaütlemistes taodeldakse. Kongressil osaleb ligi 4000 delegaati rohkem kui 100 riigist. Vaateid ja arusaamu, rõõme ja muresid on nii sarnaseid, kui väga erinevaid. Põnev on kohata kolleege ka neist paigust, kellega muidu võib-olla palju konverentsidel jms kokku ei juhtu ja tegemistest päris igapäevaselt ei tea.
Esmapilgul võib mõelda ja tundubki, et nn arenenud riikide ja arengumaade probleemid on väga erinevad, kui neid aga süvenenumalt vaadata, siis kas ikka ongi: Eestiski on parasjagu käimas Lugemisaasta projekt, kuna oleme mures inimeste (eriti laste ja noorte) lugemisoskuse pärast. Selline ettevõtmine on varem aset leidnud näiteks Suurbritannias ja on peagi tulemas Austraalias - lugemise tähtsust on oluline rõhutada (taas ka) nn arenenud maailmas! Ehk siis kirjaoskus ja selle arengule kaasaaitamine on ikka jätkuvalt ühtmoodi aktuaalne meie kõigi jaoks :)
Tänahommikune plenaaristungi esineja oli kirjanik Henning Mankel, kes lihtsalt ja liigutavalt rääkis oma Mosambiigi kogemustele tuginedes sellest, mis on oluline: isikutunnistus, eneseväärikus, lugemis- ja kirjutamisoskus ehk haridus. (Ja kui oluline roll on siin rahvaraamatukogudel.) Vaadates viimasel ajal arenguid Eestis ja kui kiiresti meil tõuseb vaid põhiharidusega inimeste osakaal ühiskonnas, siis olen ennast mitmelgi korral tabanud mõtlemast - huvitav kuhu see tendents meid peagi välja viib?! (Ning siinjuures ka meie raamatukogude rahastamisprobleemid, muidugi!)

Göteborgis on parasjagu käimas iga-aastane kultuurifestival - kõikjal keegi esineb ja kõik on vaatajale-kuulajale tasuta!