Tegemist on juba 76. korda toimuva üritusega, mina osalen teist korda (esimene kord oli aasta tagasi Milaanos). IFLAle sattusin, kuna osutusin valituks Eestit esindama IFLA Hariduse ja koolituse sektsioonis selle alalise komitee liikmena.
Tore on olnud leida-mõista-kogeda, et tegemist ongi nii toreda organisatsiooniga, kui oma tutvustuses öeldakse ja väljaütlemistes taodeldakse. Kongressil osaleb ligi 4000 delegaati rohkem kui 100 riigist. Vaateid ja arusaamu, rõõme ja muresid on nii sarnaseid, kui väga erinevaid. Põnev on kohata kolleege ka neist paigust, kellega muidu võib-olla palju konverentsidel jms kokku ei juhtu ja tegemistest päris igapäevaselt ei tea.
Esmapilgul võib mõelda ja tundubki, et nn arenenud riikide ja arengumaade probleemid on väga erinevad, kui neid aga süvenenumalt vaadata, siis kas ikka ongi: Eestiski on parasjagu käimas Lugemisaasta projekt, kuna oleme mures inimeste (eriti laste ja noorte) lugemisoskuse pärast. Selline ettevõtmine on varem aset leidnud näiteks Suurbritannias ja on peagi tulemas Austraalias - lugemise tähtsust on oluline rõhutada (taas ka) nn arenenud maailmas! Ehk siis kirjaoskus ja selle arengule kaasaaitamine on ikka jätkuvalt ühtmoodi aktuaalne meie kõigi jaoks :)
Tänahommikune plenaaristungi esineja oli kirjanik Henning Mankel, kes lihtsalt ja liigutavalt rääkis oma Mosambiigi kogemustele tuginedes sellest, mis on oluline: isikutunnistus, eneseväärikus, lugemis- ja kirjutamisoskus ehk haridus. (Ja kui oluline roll on siin rahvaraamatukogudel.) Vaadates viimasel ajal arenguid Eestis ja kui kiiresti meil tõuseb vaid põhiharidusega inimeste osakaal ühiskonnas, siis olen ennast mitmelgi korral tabanud mõtlemast - huvitav kuhu see tendents meid peagi välja viib?! (Ning siinjuures ka meie raamatukogude rahastamisprobleemid, muidugi!)
Göteborgis on parasjagu käimas iga-aastane kultuurifestival - kõikjal keegi esineb ja kõik on vaatajale-kuulajale tasuta!
Tore on olnud leida-mõista-kogeda, et tegemist ongi nii toreda organisatsiooniga, kui oma tutvustuses öeldakse ja väljaütlemistes taodeldakse. Kongressil osaleb ligi 4000 delegaati rohkem kui 100 riigist. Vaateid ja arusaamu, rõõme ja muresid on nii sarnaseid, kui väga erinevaid. Põnev on kohata kolleege ka neist paigust, kellega muidu võib-olla palju konverentsidel jms kokku ei juhtu ja tegemistest päris igapäevaselt ei tea.
Esmapilgul võib mõelda ja tundubki, et nn arenenud riikide ja arengumaade probleemid on väga erinevad, kui neid aga süvenenumalt vaadata, siis kas ikka ongi: Eestiski on parasjagu käimas Lugemisaasta projekt, kuna oleme mures inimeste (eriti laste ja noorte) lugemisoskuse pärast. Selline ettevõtmine on varem aset leidnud näiteks Suurbritannias ja on peagi tulemas Austraalias - lugemise tähtsust on oluline rõhutada (taas ka) nn arenenud maailmas! Ehk siis kirjaoskus ja selle arengule kaasaaitamine on ikka jätkuvalt ühtmoodi aktuaalne meie kõigi jaoks :)
Tänahommikune plenaaristungi esineja oli kirjanik Henning Mankel, kes lihtsalt ja liigutavalt rääkis oma Mosambiigi kogemustele tuginedes sellest, mis on oluline: isikutunnistus, eneseväärikus, lugemis- ja kirjutamisoskus ehk haridus. (Ja kui oluline roll on siin rahvaraamatukogudel.) Vaadates viimasel ajal arenguid Eestis ja kui kiiresti meil tõuseb vaid põhiharidusega inimeste osakaal ühiskonnas, siis olen ennast mitmelgi korral tabanud mõtlemast - huvitav kuhu see tendents meid peagi välja viib?! (Ning siinjuures ka meie raamatukogude rahastamisprobleemid, muidugi!)
Göteborgis on parasjagu käimas iga-aastane kultuurifestival - kõikjal keegi esineb ja kõik on vaatajale-kuulajale tasuta!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar