raamatukogud ja sotsiaalne kapital

Avalikes raamatukogudes nähakse head võimalust erinevate kogukondade kokkutoomiseks. Ühiskond on paratamatult kihistunud ja killustunud: erineva sissetulekuga, erinevad vanuserühmad, erinevad huvid ja subkultuurid, erinevad rahvused ja rassid jpm, kes ei pruugi omavahel eriti lävida või see võib olla problemaatiline. Raamatukogus aga nähakse institutsiooni ja kohta, kus need grupid võivad nö probleemivabalt kohtuda/ suhelda või siis sellele toeks olla.

Uuritakse raamatukogude võimalikku panust ühiskonna sotsiaalsesse kapitali ja siinkohal viide uurimistulemuste ülevaatele Norras: Public libraries, social capital, and low intensive meeting places.
Viide ka eelneva uurimusega seonduvale, kuid rahvusvahelisele ja pikemale kirjutisele: Do libraries matter? On the creation of social capital.
Siinkohal ka aspektid, mis on raamatukogust kui kohast lähtuvalt olulised:

1. Raamatukogu kui avalik ruum ja madala lävega sotsiaalne kohtumispaik - koht juhuslikeks kohtumisteks ja vestlusteks, sh võimalus sõlmida kokkuleppeid millegi muu (koos) tegemiseks.
2. Kohtumispaik kohtumispaikade vahel ehk koht, kust võib leida informatsiooni huvipakkuva kogukonna kohta või juurde vms.
3. Avalik kokkusaamiskoht, kus tutvustatakse ja arutletakse erinevate poliitiliste vaadete ja kultuuriliste lähenemiste üle.
4. Koht, kust saab hankida informatsiooni ja teadmist selleks, et olla aktiivne ja ühiskonda kaasatud kodanik.
5. Koht, kus elatakse välja oma professionaalset või isiklikku seotust kolleegide või sõpradega.
6. Koht virtuaalseteks kohtumisteks veebis.