infoökoloogiast

Infoökoloogia kui süsteem, mis koosneb inimestest, tegevuspraktikatest, väärtustest ja tehnoloogiatest mingis kindlas keskkonnas. Infoökoloogia puhul ei ole rõhk tehnoloogial, vaid inimtegevustel, mida toetab tehnoloogia.
Raamatukogu on infoökoloogiline süsteem. See on koht, kus asuvad raamatud, ajakirjad, salvestatud muusika, filmid.. ja raamatukoguhoidjad, kes aitavad raamatukogus vajalikku leida ning kasutada. Raamatukogus võivad olla arvutid, nii nagu seal on muinasjututunnid põnnidele või kohad, kus teismelistel on võimalus teha kodutöid ja uurijatel uurimusi. Raamatukogu tegevuse üheks põhiväärtuseks on võimaldada infole juurdepääsu kõigile oma klientidele-külastajatele. See tuumväärtus paneb paika selle, kuidas raamatukoguteenused on korraldatud, sealhulgas selle, mis puudutab tehnoloogiat. Raamatukogu on koht, kus inimesed ja tehnoloogia kohtuvad kummalegi omasel loomupärasel moel, mille määravad raamatukogu vajadused ja väärtused.
Eelnev on refereeritud B. A. Nardi ja V. L. O'Day kirjutisest "Information Ecologies: Using Technology with Heart", mis käsitleb infoökoloogia olemust.
Infoökoloogia tuleb kõneks näiteks kontekstides, kus aetakse segamini prioriteedid ja tähtsustatakse üle tehnoloogiat, mis kunagi ei ole asi iseeneses vaid vahend asjade tegemiseks.

Mäluasutuste, just muuseumide kontekstis on infoökoloogiast eesti keeles kirjutanud põhjaliku ülevaate bioloog ja infoteadlane Kurmo Konsa: "Muuseum infoökoloogilisest vaatekohast" Viljandi Muuseumi aastaraamatus.