raamatukogu tulevikust

Huvitav tähelepanek ajakirja Forbes poolt USA teadusraamatukogude kohta: Libraries Are Showing the Way for Everyone. Association of Research Libraries (ARL) koostas tulevikustsenaariumi ARL 2030 Scenarios: A User's Guide for Research Libraries, milles üritatakse välja pakkuda toimetamisjuhiseid, kuid neis ei olda kindlad, et sel ajal teenust pakkuv organisatsioon just kindlapeale on raamatukogu.

"In fact, all kinds of organizations and businesses can use the study in this way: inserting themselves into the stories and asking themselves: do “we” still work? That is, is our value proposition, our business model, our resource or alliance base, still valid? Do our success recipes still apply? If not, what are the necessary new ways to be valuable and to engage with consumers and stakeholders? What would we need to do—how would we need to innovate to transform our organization such that it creates value for future users—given the overwhelmingly powerful external dynamics redefining our operating environment?"

e-uudiseid :)

Nagu eelmise postituse loostki lugeda saab, siis ameeriklasi rahamured teavikute digiteerimisel niiviisi ei kummita kui Euroopas. Näiteks eile digiteeriti Kalifornia Digitaalraamatukogu teavikute massdigiteerimise käigus kolme miljones köide! Ümmarguse numbri tähistamiseks tehti ka spetsiaalne väljavõte oma lemmikväljaannetest nende 3 miljoni hulgas.

Robert Darntoni hiljutisi mõtteid Ühendriikide ühise digitaalraamatukogu loomisest A Library Without Walls The New York Review of Books blogi vahendusel.

"At Harvard, we have conducted a preliminary survey of the projects underway in other nations. We have even located an incipient NDL in Mongolia. The Dutch are now digitizing every Dutch book, pamphlet, and newspaper produced from 1470 to the present. President Sarkozy of France announced last November that he would make €750 million available to digitize the nation’s cultural “patrimony.” And the Japanese Diet voted for a two-year, 12.6 billion yen crash program to digitize their entire national library. If the Netherlands, France, and Japan can do it, why can’t the United States?"

Põnev info kultuurilooliste fotode kättesaadavaks tegemise vallast: Fotopeedia teeb kättesaadavaks Fotopedia Heritage kogu, mis kujutab endast koostööd fotohuviliste ja UNESCO World Heritage Centre vahel. Lisaks veebikeskkonnale tehakse 25 tuhandest UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja kuuluvast kohast pildid vabalt juurdepääsetavaks ka iPad, iPhone ja iPod Touch' kasutajatele.

ResourceShelf kirjutas mõned päevad tagasi peagi saabuvast võimalusest e-raamatute laenutamise kohta: Coming to the Kindle Before End of 2010: Lend Books to Others (With Restrictions of Course). Kindle'i omajad saavad hakata e-raamatuid ka müüjalt laenutama. Samuti plaanitakse oma raamatuid hakata kättesaadavaks tegema teistegi seadmete vahendusel, mitte vaid 'oma' Kindle'ga! Laenutamist plaanib ka Barnes & Noble enda Nook'i vahendusel.

Veebimaterjalide arhiveerimisest

Hea kolleeg Karin TLÜst tutvus käesoleva blogiga ja arvas, et järgnev materjal võiks siia sobida: eelmise nädala The Economist'ist pärinev artikkel National libraries start to preserve the web, but cannot save everything.

"[...]Adam Farquhar, in charge of digital projects for the British Library, points out that the world has in some ways a better record of the beginning of the 20th century than of the beginning of the 21st."

"[...]In 2003 eleven national libraries and the Internet Archive launched a project to preserve “born-digital” information: the kind that has never existed as anything but digitally. Called the International Internet Preservation Consortium (IIPC), it now includes 39 large institutional libraries. But the task is impossible. One reason is the sheer amount of data on the web. The groups have already collected several petabytes of data (a petabyte can hold roughly 10 trillion copies of this article)."

"[...]The daily death of countless websites has brought a new sense of urgency—and forced libraries to adapt culturally as well. Past practice was to tag every new document as it arrived. Now precision must be sacrificed to scale and speed. The task started before standards, goals or budgets are set. And they may yet change. Just like many websites, libraries will be stuck in what is known as “permanent beta”.

Tekst on ise kõnekas ja artikli järel olevad kommentaarid ka täiendavad seda. Niipalju vaid lisaks veel omalt poolt, et artikli pealkiri on natuke desinformeeriv, kuna rahvusraamatukogud on juba ammu veebiressursside talletamisega alustanud (sh Eesti Rahvusraamatukogu), iseasi - mis mahus. Kuna kõike talletada ei saa (ja kas peakski?), raha ei ole jms.

Google avaldab Surnumere kirjarullid

Põnev uudis Novaatori vahendusel: Google avaldab Surnumere kirjarullid.
"Surnumere kirjarullid on maailma ühed kõige tähtsamad, salapärasemad ja äärmiselt piiratud ligipääsuga muistsed tekstid, kuid varsti saab igaüks neid guugeldada."

Hea näide sellest, kus küsimusele digiteerida või mitte, pole kahtlustki jaatavas vastuses :)

Raamatukogupäevad algamas

20.-30. oktoober toimuvad Eestis iga-aastased raamatukogupäevad. Kooskõlas selleaastase Lugemisaastaga on päevade teemaks "Jah lugemisele!" - ürituste lähema kavaga on võimalik tutvuda ERÜ kodulehe vahendusel.

8.-14. novembril toimub aga Põhjamaade raamatukogunädal "Maagiline Põhjala", mille raames toimub üritusi ka Eesti raamatukogudes ja mille kohta lähemalt saab lugeda ettevõtmise kodulehelt.

Turundamine sotsiaalse meedia vahendusel

Tänasest Postimehest saab lugeda uuringutulemustest, mille järgi 78 protsenti firmadest kasutab turunduses sotsiaalmeediat. "Internetiturunduse agentuur DreamGrow korraldas augustis läbi sotsiaalse meedia uuringu, millest selgus, et üllatavalt paljud tegelevad lisaks tavakanalites turundamisele veel ka sotsiaalses meedias." - Tea, kas see ikka on üllatav, kui panna tähele, palju sellest meedias või eravestlusteski juttu tehakse :) Iseasi on omamoodi Facebooki buum Eestis sel aastal! (Mille juures omakorda on tore, et see ka Eesti suuremad raamatukogud jt mäluasutusedki on kaasanud :))

"Harry Potter"i raamatukogu

Eelmisel suvel Oxfordis käies olin esialgu natuke üllatunud, kui panin tähele läbi mille ülikool end reklaamib: tuntud kirjandusteosed ja filmid. Need, mille tegevus toimub Oxfordis ja/või mis on seal kirjutatud ja/või filmitud. Tundub mõistlik, miks siis üllatav? Aga sellepärast, et kas tõesti "Harry Potter"i abil peab reklaamima nii soliidset ja kuulsat asutust kui Oxfordi ülikool!? Kuid järele mõeldes - miks mitte, kui see toob huvilisi ja kuulsust juurde!

Fotol on "kuulsaks saanud" Christ Church College Hall, kus filmiti "Harry Potter"it.

Läinud nädalal kohtasin sarnast fenomeni Uppsalas, kui nii ülikooliraamatukogu kui Toomkiriku muuseumi giid tõid ise jutu sees välja, kuidas lapsed tunnevad neil koha (või asja) ära kui millegi tuttava "Harry Potter"i filmidest.

Ülemisel pildil on nn Harry Potteri raamatukogu ehk siis Uppsala Ülikooli raamatukogu vanade ja haruldaste raamatute kogu ja alumisel üks lugemissaalidest.

Uppsalas ei ole "Harry Potter"it küll filmitud, aga sarnaselt Oxfordile ei pane nad pahaks, et uus põlvkond nendega sedapidi tutvust teeb - võtab omaks populaarse raamatu/filmi järgi.
(Toomkiriku muuseumis on eksponeeritud mh vaimulike rüüd, mis kõik ei olegi kaetud pühade stseenidega piiblist vms, vaid neil võib leida draakoneid ja greifegi! :)

Uppsala Ülikooli raamatukogu vana kogu puhul torkas eraldi silma ka nende avatus kasutajatele ehk siis Põhjamaadele omane juurdepääs kõigile. Igaüks (olemata ülikooliga seotud, Rootsiga seotud, ekstra loata jne) võib minna ja sealsete vanade raamatutega tutvust teha.

jutustame internetti ümber

... ehk mõningaid tähelepanekuid neljapäeval rahvusraamatukogus toimunud VI Infopoliitika foorumilt.
Varasemalt on olnud tegemist huvitavate üritustega, vahepeal ei ole üritus mitmel aastal toimunud ja kui nüüd hea teema "Mitu väravat on kombeks? Kultuuriportaalid Eestis" välja kuulutati, oli huvi taas minna. Kahjuks tuli aga pettuda. Juba ürituse kavaga tutvudes võis selle tihedusest ja vormist näha, et arutelusid ning diskussioone oodata ei ole - ehk siis foorumit selle olemuslikus tähenduses ei toimu. Jäi siiski lootus, et räägitakse teemast ehk infopoliitikast lähtuvalt ja konkreetse ürituse teemagi järgi ju püstitatakse küsimus: mitu väravat on kombeks? Ehk milline on siin meie poliitika?
Millega üritusel valdavalt tegeleti, oli oma teenuse lihtlabane tutvustus ehk jutustati ümber seda, mida igaüks ise veebivahenduselgi tähele panna võib. Tekkis ootamatu paralleel ~15 aasta taha, kui graafiline veebibrauser oli tulnud ja järjest kodulehekülgi tegema hakati ning neist siis vaimustunult teistele räägiti. Ja paralleel on seda kõnekam, et palju tutvustatavast on ka selle aja tasemel - ikka veel veebi 1. põlvkonna võimalustest lähtuvad lahendused, kui juba ootaks ikka tänapäevaseid asju! (Sotsiaalse veebi ehk veeb 2.0 ja semantilise veebi ehk veeb 3.0 võimalused, samuti elementaarne ressursside leitavus Google jt üldlevinud otsisüsteemide vahendusel.)
Jahmatav oli ka kolleegi (TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudist) paralleel interneti ja raamatukogu omavahelise suhte metafoorist, mis samuti 15 või rohkema aasta tagune. Sellest ajast on palju muutunud: nii interneti kui raamatukogu olemuslikus arengus :)
Pole midagi halba oma teenuse-toote tutvustamises, küsimus on lihtsalt vormis ja kontekstis. Üritusel sai ülevaate, mida meie mäluasutustes parasjagu tehakse. Näha sai ka, et igaüks jätkuvalt ajab oma rida (ja hädaldab, et raha ei ole) - kuid milline võiks siis olla meie infopoliitika selles kontekstis - seda see üritus ei käsitlenud.

kirjandusblogisid

Eilses Sirbis on juttu ja ära toodud loetelu Eesti kirjandusblogidest, mõtlesin selle ka siia postitada: Kadri Tüüri artikkel Kirjandusest ja blogidest - raamatukogude tegevust on märgatud, mingisuguse kriitilise piiri oleme ületanud :)
Lingid: Kadri Tüüri valik eesti kirjandusblogidest ning lisaks ka mõningaid ringkonna esindajate arvamusi nähtuse kohta: KUIDAS SUHTUTE EESTI KIRJANDUSBLOGIDESSE?

erialahariduse väärtustamine

Kohe-kohe algab kool ja nii on hariduse teema (taas) päevakorral. Tõusetuvad jutud hariduse tähtsusest, välja tuuakse koolide ja erialade pingeread, käsil on haridusreform, tekivad küsimused, kas õppida Eestis või välismaal jpm.
Olles ise igapäevaselt osaline Eesti kõrgharidussüsteemis ja nähes meil toimuvat nö jooksvalt ja vahetult, siis minule tunduvad need jutud sageli jutud jutu pärast, kui midagi tegelikult parandada ja paremini teha soovivad. Praktikute hulgas on kirumine väga levinud, nagu ka arvamus, et küll mujal on asjad ikka paremini kui meil endil - me oleme uskumatult ebakindlad ja vähese eneseusuga rahvas! Kõik aga, kel võimalust olnud asju näha ja kogeda nii siin kui seal, teavad et on head ja halba nii siin kui seal ja see ongi normaalne asjade käik :)
Mulle tundub, et meile küll meeldib ja me räägime, et haridus on tähtis.. kuid me väga ei käitu selle järgi tegelikkuses! Eestis saab väga paljudel juhtudel läbi tegelikult nö formaalset haridust omades. Ja pole siis ime, et me nii ebakindlad oleme! Kui olla asi ise õppinud, mingi lühikursuse läbinud vms - siis selle läbi ei saa kindlust, et ma sellest asjast ikka kõike tean ja oskan. Ise õppimine on väga oluline, kuid ta on vaid komponent suuremas hariduse omandamise süsteemis. Ja kui jääb omandamata pilt suuremast tervikust, siis on väga keeruline sellesse täisväärtuslikult panustada, seda arendada ja maailmatasemel hoida.
Kui vaadata raamatukogu- ja infoteaduste (sh kõik mäluasutused!) valdkonda, siis maailmas esirinnas on kindlasti need, kus erialaringkonnad väärtustavad erialaharidust!