Kui inimesed on õppinud tähed selgeks ja neid lugema ning kirjutama - on nad justkui kirjaoskajateks saanud, teame. Kui inimene on õppinud arvutit kasutama - on ta õppinud veel teise kirjaoskuse, öeldakse - ning peakski nagu tänapäeval väga hästi hakkama saama. Aga... tänane maailm ja elu-olu internetiajastul on hoopis keerulisem, vaja on veel mitmeid teisigi kirjaoskusi, siin kontekstis on olulisemad infokirjaoskus (information literacy) ja meediakirjaoskus (media literacy). Ei piisa arvuti kasutamisoskustest (kuigi arvamus, et arvutioskus on piisav, on väga levinud) selleks, et hästi hakkama saada kogu selle tohutu informatsiooniga, mis meile kättesaadav interneti vahendusel; kuidas teda kasutada, leida, hinnata jpm.
Infokirjaoskus on teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. Ta koosneb järgmistest teadmistest ja oskustest:
- infovajaduse äratundmine
- sobilike infoallikate määratlemine
- edukate infootsingu strateegiate kasutamine
- infoallikate leidmine ja valik
- informatsiooni ja infoallikate hindamine
- leitud informatsiooni korrastamine
- informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks
TLÜs on koostatud ka interaktiivne kursus esmaste infokirjaoskuse alaste oskuste omandamiseks iseseisvalt võrgu vahendusel juba 2003. aastal.
Infokirjaoskuse olemusest, standarditest jm seonduvast on võimalik lähemat tutvust teha lehel Information Literacy: Standards and statements.
Meediakirjaoskuse kohta leiab täpsemat teavet näiteks Center for Media Literacy lehelt. Meediaõpetus meil küll osades koolides õppekavades sisaldub, aga arenguruumi jagub....
Jah, vaja harida ja teada. Ning infokirjaoskuse osas aitavad kindlasti infotöötajad, kelle igapäevatööst on see üks oluline osa: kas aidata infot leida, valida ja hinnata.. või infokirjaoskuse osas koolitada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar