Sotsiaalse meedia kasutusvõimalused
View more presentations from Mai Poldaas.
esmaspäev, 22. veebruar 2010
Sotsiaalse meedia võimalused raamatukogudele
Toon siin ära oma koolituse Sotsiaalse meedia võimalused raamatukogudele slaidid, et huvilistel oleks võimalus kasutada!
pühapäev, 7. veebruar 2010
veebikajastusest
Veebikajastuse üks rollidest on teadupärast oma tegevusest teada andmine, tutvustamine; sh oma tegevuse turundamine.
Viimase poole aasta jooksul saab täheldada eestlaste hoogsat registreerumist sotsiaalsesse võrgustikku Facebook. See on hetkel suurim sellelaadne rahvusvaheline suhtluskeskkond, mis tähistas just oma kuuendat sünnipäeva. Facebook võimaldab kasutajail aega veeta järjest mitmekülgsemalt; keskkonnaga liituvad järjest enam ka asutused jt, kelle potentsiaalsed kliendid Facebookis aega veedavad.
Eestlaste "Facebooki-avastusega" võiks kaasa minna ka raamatukogud jt info- ning mäluasutused, oldaks konkurentidega meelelahutus-, vaba aja sisustamise jms konkurentsis samal stardipositsioonil. (Loe innustuseks näiteks Eesti internetiturundus paterdab Facebookis alles lapsekingades.)
Facebookis on esindatud näiteks Lugemisaasta, osalusveeb, Teater NO99, Forum Cinemas Kinoklubi jpt. Siin on gruppe ja lehekülgi igasugu huvidest ja harrastustest lähtuvalt (reisimine, kokkamine, lemmikautorid, -muusikud, -filmid jpm) - tegemist on juba nagu omaette universumiga. Ka paar meie raamatukogu ja muuseumi on esindatud, kuid võiks olla rohkem :)
Registreerudes on asutusele parem lahendus fännilehekülg, kui grupp. Eeliseks rohkemad infoesitusvõimalused ja kindlasti ka võimalus oma kasutajaid (ehk fänne) teavitada uudisvoo vahendusel - kasutaja ei pea minema sündmusi otsima, vaid need tuuakse talle kätte.
Viimase poole aasta jooksul saab täheldada eestlaste hoogsat registreerumist sotsiaalsesse võrgustikku Facebook. See on hetkel suurim sellelaadne rahvusvaheline suhtluskeskkond, mis tähistas just oma kuuendat sünnipäeva. Facebook võimaldab kasutajail aega veeta järjest mitmekülgsemalt; keskkonnaga liituvad järjest enam ka asutused jt, kelle potentsiaalsed kliendid Facebookis aega veedavad.
Eestlaste "Facebooki-avastusega" võiks kaasa minna ka raamatukogud jt info- ning mäluasutused, oldaks konkurentidega meelelahutus-, vaba aja sisustamise jms konkurentsis samal stardipositsioonil. (Loe innustuseks näiteks Eesti internetiturundus paterdab Facebookis alles lapsekingades.)
Facebookis on esindatud näiteks Lugemisaasta, osalusveeb, Teater NO99, Forum Cinemas Kinoklubi jpt. Siin on gruppe ja lehekülgi igasugu huvidest ja harrastustest lähtuvalt (reisimine, kokkamine, lemmikautorid, -muusikud, -filmid jpm) - tegemist on juba nagu omaette universumiga. Ka paar meie raamatukogu ja muuseumi on esindatud, kuid võiks olla rohkem :)
Registreerudes on asutusele parem lahendus fännilehekülg, kui grupp. Eeliseks rohkemad infoesitusvõimalused ja kindlasti ka võimalus oma kasutajaid (ehk fänne) teavitada uudisvoo vahendusel - kasutaja ei pea minema sündmusi otsima, vaid need tuuakse talle kätte.
teisipäev, 26. jaanuar 2010
esimesed e-raamatud tulemas ka Eestis
Tänasest Eesti Päevalehest saab lugeda, et Eesti raamatuturule saabuvad e-raamatud ehk siis ka meie kirjastajad plaanivad järjest enam e-kirjastamist. Tore uudis!
Viide ka Digitarga ülevaatele e-raamatu lugerist: Kas e-lugejad hakkavad paberraamatuid välja sööma?
Viide ka Digitarga ülevaatele e-raamatu lugerist: Kas e-lugejad hakkavad paberraamatuid välja sööma?
pühapäev, 3. jaanuar 2010
e-raamatute müük ületab esmakordselt tavaraamatute müügi
Juba selle aastakümne algul prognoositud, kuid nüüd siis kätte jõudnud sündmus: e-raamatute müük ületab tavaraamatute müügi. Seda Amazonis jõulumüügi käigus ja tänu nende suhteliselt kasutajasõbralikule lugerile Kindle.
Üks suuremaid takistusi siiani on olnud erinevad seadmed ja nende ühildamatus (ehk siis ühtse standardi puudumine) ning paljuski ka vähene kasutajasõbralikkus. Nüüd paistab jää olema hakanud liikuma, Kindle'sse sobivad ühilduvad ka näiteks iPodi ja iPhone' ning saadaval juba ka 390 000 nimetust.
Eestikeelne uudis: E-raamatud esmakordselt Amazonis tavaraamatutest populaarsemad ja inglise keeles pikemalt: Kindle Milestone: Amazon Sold More Kindle Books Than Physical Books On Xmas või Amazon e-book sales overtake print for first time.
Üks suuremaid takistusi siiani on olnud erinevad seadmed ja nende ühildamatus (ehk siis ühtse standardi puudumine) ning paljuski ka vähene kasutajasõbralikkus. Nüüd paistab jää olema hakanud liikuma, Kindle'sse sobivad ühilduvad ka näiteks iPodi ja iPhone' ning saadaval juba ka 390 000 nimetust.
Eestikeelne uudis: E-raamatud esmakordselt Amazonis tavaraamatutest populaarsemad ja inglise keeles pikemalt: Kindle Milestone: Amazon Sold More Kindle Books Than Physical Books On Xmas või Amazon e-book sales overtake print for first time.
esmaspäev, 21. detsember 2009
teisipäev, 15. detsember 2009
meie raamatukogudest
Käesoleva postituse ajendas tänase Päevalehe artikkel Säästuaeg rapib raamatukogusid. Ei ole siin eriti meie nn päevapoliitilistel teemadel sõna võtnud, aga seekord siis teisiti.
Meie raamatukogud on meie kasutajate nägu. Üks ei eksisteeri teiseta, raamatukogud ei ole asjad iseeneses. Kuni meie kasutajad (ehk rahvaraamatukogu kontekstis avalikkus) ei ütle, millist raamatukogu ta tahab (läbi kasutamise, poliitika, seadusandluse jms) - ta seda ka ei saa. Kui ühiskond esitab nõudmise, siis on seda põhjust ka täita - muidu aga võib olla nii või naa või kuidas juhtub (kui traditsiooniline, tädistunud, automatiseeritud jms).
Meile nii meeldib end raamaturahvaks pidada, aga kui aus olla ja meie raamatukogudele vaadata - siis mina küll aru ei saa, millele see baseerub?! (vaid sellele, et kunagi üks meie suurmees ütles nii?)
Meile meeldib end haritud ja kultuurrahvaks pidada - kuid millele tuginedes? Millest näiteks algab üks kool? Aga mis seisus on meie paljud kooliraamatukogud? (rääkimata kontekstist, kust saab noor ilmakodanik oma esimese raamatukogu kogemuse!)
Kui kohalikus omavalitsuses töötavad inimesed ise raamatukoguteenuseid ei kasuta, siis nad ei mõista kohaliku raamatukogu tähtsust. Kui näiteks kohalikes töötutes ja teistes elu hammasrataste vahele jäänutes nähakse vaid tüütut koormat oma rahakotile ning kuidagi ei olda kursis sellega, mil moel üks kaasaegne raamatukogu võiks aidata neid probleeme lahendada - siis paremat pole meil oodata.
Paljudes valdkondades on praegu kitsas, aga seda paremini tulekski mõelda, kuskohalt kärpida. Nii mõnigi kord võivad uisapäisa tehtud otsused meile hiljem väga kalliks maksma minna, ega näiteid pole vaja ju kaugelt otsima minna.
Meie raamatukogud on meie kasutajate nägu. Üks ei eksisteeri teiseta, raamatukogud ei ole asjad iseeneses. Kuni meie kasutajad (ehk rahvaraamatukogu kontekstis avalikkus) ei ütle, millist raamatukogu ta tahab (läbi kasutamise, poliitika, seadusandluse jms) - ta seda ka ei saa. Kui ühiskond esitab nõudmise, siis on seda põhjust ka täita - muidu aga võib olla nii või naa või kuidas juhtub (kui traditsiooniline, tädistunud, automatiseeritud jms).
Meile nii meeldib end raamaturahvaks pidada, aga kui aus olla ja meie raamatukogudele vaadata - siis mina küll aru ei saa, millele see baseerub?! (vaid sellele, et kunagi üks meie suurmees ütles nii?)
Meile meeldib end haritud ja kultuurrahvaks pidada - kuid millele tuginedes? Millest näiteks algab üks kool? Aga mis seisus on meie paljud kooliraamatukogud? (rääkimata kontekstist, kust saab noor ilmakodanik oma esimese raamatukogu kogemuse!)
Kui kohalikus omavalitsuses töötavad inimesed ise raamatukoguteenuseid ei kasuta, siis nad ei mõista kohaliku raamatukogu tähtsust. Kui näiteks kohalikes töötutes ja teistes elu hammasrataste vahele jäänutes nähakse vaid tüütut koormat oma rahakotile ning kuidagi ei olda kursis sellega, mil moel üks kaasaegne raamatukogu võiks aidata neid probleeme lahendada - siis paremat pole meil oodata.
Paljudes valdkondades on praegu kitsas, aga seda paremini tulekski mõelda, kuskohalt kärpida. Nii mõnigi kord võivad uisapäisa tehtud otsused meile hiljem väga kalliks maksma minna, ega näiteid pole vaja ju kaugelt otsima minna.
esmaspäev, 14. detsember 2009
Google' huvitavad arengud
Just siis, kui tundub, et kas ometi mõni konkurent (bing?) hakkab kandadele astuma, tulevad Google'lt taas uudised, mis kahtlused pühivad!
Google' otsingud saavad toimuma reaalajas - lähemalt saab lugeda: Google Sharpens Search With Real-Time Results, Android Photo Finder, kust saab lugeda, et "Google has introduced new technologies to pump up its search abilities. A new real-time search tool updates the user's query results with recent news, blog postings and social network updates on the topic shortly after they're published. With Google Goggles, Android users can perform searches using an image of an object taken with a cellphone camera."
Reaalaja otsingutest ja muudestki arengutest saab lugeda ka artiklist Google Search Goes Real Time vahendusel. (Search is changing at Google, with new real-time, voice-driven translation, and image recognition capabilities.)
Google plaanib ka oma mobiiltelefoni? Lähemalt saab lugeda: Does 'X' Mark the Spot for Google's Nexus One? Artikli sissejuhatus selgitab: "Some Google employees are chowing down on the company's new flavor of dogfood: a so-called mobile lab that may be a strong iPhone competitor if it hits the market in 2010 as rumored. Google acknowledged the existence of the project in a blog post following the appearance of photos online, but it has offered no details. The name "Nexus One" showed up on an FCC document uncovered by Engadget."
Ja siis kogub järjest hoogu kevadel tutvustatud Google Wave, mis väga põnev tundub!
Google' otsingud saavad toimuma reaalajas - lähemalt saab lugeda: Google Sharpens Search With Real-Time Results, Android Photo Finder, kust saab lugeda, et "Google has introduced new technologies to pump up its search abilities. A new real-time search tool updates the user's query results with recent news, blog postings and social network updates on the topic shortly after they're published. With Google Goggles, Android users can perform searches using an image of an object taken with a cellphone camera."
Reaalaja otsingutest ja muudestki arengutest saab lugeda ka artiklist Google Search Goes Real Time vahendusel. (Search is changing at Google, with new real-time, voice-driven translation, and image recognition capabilities.)
Google plaanib ka oma mobiiltelefoni? Lähemalt saab lugeda: Does 'X' Mark the Spot for Google's Nexus One? Artikli sissejuhatus selgitab: "Some Google employees are chowing down on the company's new flavor of dogfood: a so-called mobile lab that may be a strong iPhone competitor if it hits the market in 2010 as rumored. Google acknowledged the existence of the project in a blog post following the appearance of photos online, but it has offered no details. The name "Nexus One" showed up on an FCC document uncovered by Engadget."
Ja siis kogub järjest hoogu kevadel tutvustatud Google Wave, mis väga põnev tundub!
neljapäev, 3. detsember 2009
raamatust ja raamatukogust
ResourceShelf on kogunud Robert Darntoni (tunnustatud raamatuteadlane ja Harvardi Ülikooli raamatukogu direktor) viimasel ajal avaldatud huvitavaid kirjatöid raamatu ja raamatukogu arengu ning tuleviku kohta: Google & the Future of Books The New York Review of Books's ("...Now Google Book Search promises to create the largest library and the largest book business that have ever existed."), The Library in the New Age samas väljaandes ("...As a citadel of learning and as a platform for adventure on the Internet, the research library still deserves to stand at the center of the campus, preserving the past and accumulating energy for the future.") ja seal päris värskelt ka Google and the New Digital Future, mis käsitleb kohtuasja Google Book Search'i ümber ja väljavaateid õigusele olla informeeritud.
Lisaks lühike arvamusavaldus In defense of books, kus ta on kindel, et vorm jääb püsima! "...How’s that for staying power? And, of course, there’s that child wizard. “Publishers have learned from Harry Potter that there is a public out there, eager to devour a well-told tale.”" :)
Lisaks lühike arvamusavaldus In defense of books, kus ta on kindel, et vorm jääb püsima! "...How’s that for staying power? And, of course, there’s that child wizard. “Publishers have learned from Harry Potter that there is a public out there, eager to devour a well-told tale.”" :)
esmaspäev, 5. oktoober 2009
Raamatute kirjastamisest tänapäeval
Aasta alguse Time's ilmus artikkel viimase aja arengutest kirjastamistegevuses: Books Gone Wild: The Digital Age Reshapes Literature. Võimalused ise kirjastada, fänne ja nende toetust koguda, muudab kirjastustegevuse senist olemust. Artikli kokkuvõte kõlab:
"... None of this is good or bad; it just is. The books of the future may not meet all the conventional criteria for literary value that we have today, or any of them. But if that sounds alarming or tragic, go back and sample the righteous zeal with which people despised novels when they first arose. They thought novels were vulgar and immoral. And in a way they were, and that was what was great about them: they shocked and seduced people into new ways of thinking. These books will too. Somewhere out there is the self-publishing world's answer to Defoe, and he's probably selling books out of his trunk. But he won't be for long."
"... None of this is good or bad; it just is. The books of the future may not meet all the conventional criteria for literary value that we have today, or any of them. But if that sounds alarming or tragic, go back and sample the righteous zeal with which people despised novels when they first arose. They thought novels were vulgar and immoral. And in a way they were, and that was what was great about them: they shocked and seduced people into new ways of thinking. These books will too. Somewhere out there is the self-publishing world's answer to Defoe, and he's probably selling books out of his trunk. But he won't be for long."
reede, 2. oktoober 2009
Vikipeediast
Hiljutises Time's ilmus artikkel Vikipeediast - Is Wikipedia a Victim of Its Own Success? Väidetavalt on põhiteemad kirja saanud ja uute kaastöötajate lisandumine aeglustunud. Võib-olla on see nii inglise keeles artiklitega, aga kindlasti mitte teiste keeltega :) Meilgi veel palju kirjutada ja nii lisandub ka sel sügisel Vikipeedia eestikeelsesse versiooni artikleid TÜ VKA infohariduse osakonna tudengitelt (näiteks raamatukogu kataloogist, lasteraamatukogundusest, ajaveebist, Friedrich Puksoost, Raplamaa raamatukogudest jt). Vahva ettevõtmine veebiarengutes (ja just sisuga panustamises!) ning ei maksaks pessimistlik olla edasiste arenguvõimaluste nägemisel.
Tellimine:
Postitused (Atom)