raamatukogu võimalikud arengusuunad

Kevadel ilmus MIT Pressi väljaandel R. David Lankes'i raamat The Atlas of New Librarianship. Raamatule on autor koostanud ka raamatut ja selles sisalduvaid ideid ning materjale tutvustava veebilehe.
Milles seisneb tänapäeva raamatukogu(hoidja) töö ja tegemised; millised on ühiskonna ootused ja vajadused; väljakutsed, põhioskused, missioon - kaardistused ja tausta avavad veebimaterjalid on leitavad raamatut tutvustavalt veebilehelt.
Igati põnev tutvumine!

Amazoni plaanid uue e-raamatu teenusega tekitavad spekulatsioone

Teisipäeval toimus Tartus, ülikooli raamatukogus seminar eestikeelse e-raamatu teemadel. Kohal olid erinevad osapooled ja teemaga tegelejad ning osalejad said asjaliku ülevaate hetkeseisudest. Asjast huvitatuid kutsuti osalema ELNET Konsortsiumi vastavasse ümarlauda.

Laias maailmas tekitavad aga elevust ja erinevaid spekulatsioone e-raamatu kättesaadavaks tegemise vallas Amazoni plaanid. Teemale natuke sügavamat pilku püütakse heita järgmises Wired'i artiklis: Book Publishers Should Be Wary of Amazon’s Subscription Plans.

"So far, though, neither libraries nor Google nor anyone else have managed to pull off 24/7 delivery of a gigantic category of digital books to nearly every device the way that Amazon has for e-book purchase or Netflix has for subscription video. If they could, we wouldn’t be having this conversation. Neither would Amazon and book publishers be having theirs."

Peagi saab siis näha!

sotsiaalmeedia mõjust relevantsele infootsingule

Laupäevases Mashable's ilmus asjalik ülevaade How Social Media Affects Content Relevance in Search, kus lühidalt selgitatakse, kuidas relevantsuse seadmine veel hiljuti toimis ja kuidas see on kaasajal muutumas tänu sotsiaalmeedia tähtsusele. Järgnevalt kaks lõiku artiklist:

"In a white paper called New Signals To Search Engines, Search Engine Strategies Advisory Board chair Mike Grehan says, “End users who previously couldn’t vote for content via links from web pages are now able to vote for content with their clicks, bookmarks, tags and ratings. These are very strong signals to search engines, and best of all, they don’t rely on the elitism of one website owner linking to another or the often mediocre crawl of a dumb bot.”"

Lihtne! Või kuidas? :)

"When we go to a search engine, we want to find what we’re looking for, immediately and hassle-free. It’s clear that social media is helping search engines deliver more immediacy and more relevant results. In the long run, this will help SEO-directed businesses focus on what they should be doing: creating content people love."

veel e-raamatust ja Amazoni plaanidest sellega

Digital Trends'i artiklis Saving cash on college textbooks: E-book rental services compared antakse ülevaade neist teenustest, mille vahendusel on võimalus endale e-õpikuid rentida. Kui suur on andmebaas, millised on tehnilised andmed, teenuse head ja halvad küljed.
Sama väljaande artiklis Amazon planning to launch e-book subscription service tutvustatakse Amazoni plaani e-raamatu teenuste arendamise vallast. Ka Amazonil on plaan hakata raamatuid laenutama, lahtine on veel kuidas täpselt ja keeruline on ka ennustada, kui edukas see saab olema..

e-raamatute laenutamisest

Ühest juunikuust pärinevast artiklist The state of the e-book lending market saab põgusalt lugeda hetkel populaarsematest e-raamatuid laenutavatest teenustest. Lahendused saab laias laastus jagada kaheks: pakkujate poolt otse tarbijatele suunatud lahendused ja võimalused raamatukogude jaoks. Siin tutvustatakse lähemalt esimest varianti ehk milliseid laenutusvõimalusi on olemas tavakasutajatele, raamatulugejatele otse müüjatelt ja vahendajatelt.
Kui nö otse lugejale on häid lahendusi olemas, siis raamatukogude jaoks veel head ärimudelit olemas ei ole, seda alles otsitakse.

mis takistab innovatsiooni?

Viimases NextSpace'i numbris on huvitav ülevaateartikkel "Innovation Gaps: What’s keeping you from inventing the future?" põhjustest. Üritatakse leida vastust küsimusele, miks on raske olla innovaatiline?
Takistustena pakutakse enesega rahulolu, ressursside nappust, inertsi mõju, keskendumisraskust kõige olulisemale, võimetust rääkida omaenda isikupärast lugu.
Usutav lugu ja mulle tundub, et väga kehtiv ka Eesti raamatukogude, mäluasutuste kohta. Iga punkti juures jagatakse siin ka nõuandeid, mida võiks teha takistuse ületamiseks!

riskantne ettevõtmine!

Mõtteid seoses teadmistepäevaga.
Raamatukogusid ja raamatukogundust peetakse väga stressivabaks ja turvaliseks valdkonnaks ning alaks. Kuid on see ikka nii? Tegemist on viimasel ajal väga palju ja kiirelt muutuva valdkonnaga: hetkel veel on harjumuspärane, nö tavaruumis toimiv olemas ja justkui turvaliselt ning rahulikult edasi tiksuv keskkond alles - kuid kui kauaks? Elektroonilised raamatud on nüüdseks selge reaalsus, virtuaalsed keskkonnad meie igapäevase elu osa - nii on muutumas ka meie harjumuspärane raamatukogu tavaruum. Väga tahaks, et keegi ütleks - milline ta siis olema saab? Aga ei ütle, sest keegi ei tea :) Muutus toimub tasapisi, järk-järgult.. kuni ühel päeval on ta olemas! Ja nii ongi põnev.

IFLAl eriala hariduse kontekstis oli arutluse all näiteks meie lähedaste alade raamatukogundus, arhiivindus, muuseumitöö ja infotöö kontekst - kas tegemist on järjest enam ikkagi sama erialavaldkonnaga või on igal juhul midagi erinevat käsitlemisel? Nii üht kui teist, sest infotöö ja elektrooniline kontekst on neid valdkondi kindlasti lähendanud ja kõrvaltvaataja jaoks tunduvad nad tõesti üsna sarnased (kui mitte samad) - siis tegelikkuses on neis kontekstides ikka ka igaühel jätkuvalt omad eripärad olemas ehk siis: raamatukogul, muuseumil, arhiivil igaühel on midagi teisest erinevat, isikupärast ka lisaks sarnasele ja ühendavale infotöö kontekstile.
Teema, millest Eestis veel eriti juttu meie eriala arengute kontekstis ei ole olnud on virtuaalsed praktikad. Tänapäeva maailmas on võimalik õppida virtuaalõppes ja töötada mobiilselt, virtuaalses ruumis - nii peaks õpingute ajal olema võimalus ka erialast praktikat sooritada virtuaalsel kujul. (Usun, see meeldiks nii mõnelegi kaugõppijale :)

Järgmisel, 2012. aastal toimub IFLA Helsingis. Nii lähedale see üritus vaevalt meile enam tuleb ja nii soovitaks kõigil, kel vähegi võimalik IFLAle minna! See on väärt kogemus, millest osa saada - ja just rahvaraamatukogude töötajad võiks sellel osaleda, kolleegidega kohtuda ning muljeid vahetada. Mitmed satelliitüritused saavad toimuma ka Eestis.

kuidas siis ikkagi on selle rahastamisega?

Kõik me teame Bill Gates'i ja tema panust arvutite vallas. Aga kas teame sama hästi ka tema panust raamatukogundusse? Ega vist!
Bill & Melinda Gates foundation toetab erinevate stipendiumite läbi raamatukogusid nii arenenud kui arengumaades. Kus ka näiteks Eesti raamatukogud oma heale ideele rahastust võiks leida on nende Access to Learning Award kontekst.
Olen nüüd kahel IFLAl käinud kuulamas neid tutvustusi, kus näidatakse, mida saadud raha eest on tehtud ja see on väga vahva! 1 miljoni dollari eest saab nii mõndagi korda saata :) Ja mida me sellest programmist saadud raha eest tehtust oma silmagagi kaenud olla võime on Helsingi (Raamatukogu 10 oma esialgsel kujul) ja Aarhusi linnaraamatukogude innovatiivsed ettevõtmised.
Ka lätlased on sellelt fondilt rahastust saanud, miks siis mitte ka mõni Eesti raamatukogu?!

Muljeid IFLAlt Puerto Ricos 2011

Mõningaid tähelepanekuid eile ametlikult alanud IFLA World Library and Information Congress'ilt.

Minu jaoks on see kolmas kord sellel vahval üleilmsel raamatukogu- ja infotöötajate aasta suurüritusel osaleda. Kongressi asukoht on võrratu: eksootiline lõunamaa kogu oma ilus ja võlus! Ürituse enda algus oli aga väikene pettumus: avamine oli väga igav ja hall - ei midagi ärgitavat, inspireerivat, üllatust (erinevalt varasematest kongressidest). Kuid kui algasid sisulised sessioonid, siis olukord muutus ja asjad läksid käima kohe sisukalt: IFLA Marketil ühes kontekstis oli võimalus saada ülevaade sellest, kuidas raamatukogud tulevad toime peale hiljuti toimunud suuri loodusõnnetusi (Uus-Meremaal, Tšiilis, Jaapanis ja Haitil). Näiteks Uus-Meremaal võib tõenäoliselt veel oodata selliseid maavärinaid ja nii tuleb rahvusraamatukogu paiknemine (just erinevate hoidlate asukohad) tervikuna ringi vaadata, sest praegu ei ole ka need kuidagi turvalistes paikades, mis seni kannatada ei ole saanud. Või midagi e-teenuste olulisusest: kui raamatukokku füüsiliselt ei olnud võimalik minna, sest hoone oli katki, raamatud rikutud jne - siis e-teenuseid ja digikogu oli võimalik hoida töös ja kasutada.
Marketile järgnes sama põnev FAIFE sessioon: How to fix the world, kus tehti ülevaateid hiljutistest konfliktidest maailma eri paigus ja milline on/ võiks olla raamatukogu roll sellistes olukordades. Sõnavabadusest ja inimõigustest nii (justkui) demokraatlikes Põhjamaades, kui piiratud võimalustega arengumaades. Väga muljet avaldavad olid Egiptuse kolleegide ettekanded sellest, mis Egiptuses toimumas ja mõtlema panev näiteks juhtum Aleksandriast. Seal muuhulgas on tegeletud oma nö uuel eluajal (8 aastat) laste ja noortega - selle tulemuseks on, et noored moodustasid raamatukogu kaitseks (mis on väga moderne ja avatud hoone) inimketi, et see rahutuste ajal viga ei saaks.. samas kui läheduses paiknevat valitsushoonet ei läinud kaitsma keegi! Raamatukogu jäi terveks, valitsushoone aga...

suvine lugemissoovitus!

Suvel on rohkem mahti lugeda ja nii mõtlesingi siin üht head raamatut soovitada! Seda enam, et raamat on ilmunud eesti keeleski: Peter F. Drucker "Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks" (originaalis 1999, eesti keeles 2003).
Pealkiri otseselt meie erialadele ei viita, kuid kui nimetada märksõnu nagu infotöö, infoajastu, infojuhtimine, teadmustöötaja, inforevolutsioon - siis seosed tekivad ja neist ongi palju siin ka juttu. Raamat räägib ühiskonna tulevikust, lähiajal ees ootavatest väljakutsetest.
Termini teadmustöötaja võttis esimesena kasutusele P. Drucker oma 1969. aastal ilmunud raamatus The Age of Discontinuity. Tema järgi on nendeks vaimutöötegijad, kes teenivad elatist teadmisi arendades või kasutades. Neiks on infotehnoloogia valdkonnas töötajad, teadlased, juristid, õpetajad, üliõpilased jt; sh ka raamatukoguhoidjad.
Raamatu sisukord: sissejuhatus: homse päeva "kuumad" teemad; 1. ptk: juhtimise uued paradigmad; 2. ptk: strateegia - uued tõsiasjad; 3. ptk: muutusliider; 4. ptk: informatsiooni väljakutsed; 5. ptk: teadmustöötaja produktiivsus ja 6. ptk: kuidas ennast juhtida.
Natuke kirjutaksin siia veel ka raamatust, selle eelviimaselt leheküljelt:

"...Iseenese juhtimine tähendab aga revolutsiooni inimest puudutavates küsimustes. See nõuab inimeselt, eriti teadmustöötajalt uusi ja enneolematuid asju. Tegelikult nõuab see, et iga teadmustöötaja mõtleks ja käituks nagu ettevõtte tegevjuht. Samuti nõuab see teadmustöötajate mõtete ja tegude peaaegu 180kraadist ärapööramist sellest, mida enamik meist, isegi noorema generatsiooni liikmetest, endastmõistetavaks mõtlemise ja tegutsemise viisiks peab. Tekkis ju märkimisväärne hulk teadmustöötajaid lõppude lõpuks alles põlvkond tagasi.
Tõsise väljakutse sotsiaalsele struktuurile esitab ka rõhuasetuse nihkumine füüsilise töö tegijatelt - kes käituvad nii, nagu tööülesanne või ülemus neil seda teha käsib - teadmustöötajatele, kes peavad juhtima iseennast. Iga olemasolev ühiskond, isegi kõige individualistlikum, peab vähemasti alateadlikult kahte asja iseenesestmõistetavaks: organisatsioonid elavad töötajatest kauem ning enamik inimesi püsib paigal. Iseenese jutimine põhineb täpselt vastupidistel realiteetidel: töötajad elavad tõenäoliselt organisatsioonist kauem ning teadmustöötaja on mobiilne.
USAs on mobiilsus nähtusena omaks võetud. Kuid isegi USAs kujutavad organisatsioonidest kauem elavad töötajad - ning koos sellega ka vajadus olla valmis elu teiseks ehk esimesest erinevaks pooleks - endast revolutsiooni, milleks õigupoolest mitte keegi pole valmistunud. Selleks pole valmis mitte ükski olemasolev institutsioon, kasvõi praegune pensionisüsteem. Ülejäänud arenenud maailmas on aga oodatud ja aktsepteeritud paigalpüsimine. Seda kutsutakse stabiilsuseks..."

Põnevat lugemist!