Mõningaid tähelepanekuid eile ametlikult alanud IFLA World Library and Information Congress'ilt.
Minu jaoks on see kolmas kord sellel vahval üleilmsel raamatukogu- ja infotöötajate aasta suurüritusel osaleda. Kongressi asukoht on võrratu: eksootiline lõunamaa kogu oma ilus ja võlus! Ürituse enda algus oli aga väikene pettumus: avamine oli väga igav ja hall - ei midagi ärgitavat, inspireerivat, üllatust (erinevalt varasematest kongressidest). Kuid kui algasid sisulised sessioonid, siis olukord muutus ja asjad läksid käima kohe sisukalt: IFLA Marketil ühes kontekstis oli võimalus saada ülevaade sellest, kuidas raamatukogud tulevad toime peale hiljuti toimunud suuri loodusõnnetusi (Uus-Meremaal, Tšiilis, Jaapanis ja Haitil). Näiteks Uus-Meremaal võib tõenäoliselt veel oodata selliseid maavärinaid ja nii tuleb rahvusraamatukogu paiknemine (just erinevate hoidlate asukohad) tervikuna ringi vaadata, sest praegu ei ole ka need kuidagi turvalistes paikades, mis seni kannatada ei ole saanud. Või midagi e-teenuste olulisusest: kui raamatukokku füüsiliselt ei olnud võimalik minna, sest hoone oli katki, raamatud rikutud jne - siis e-teenuseid ja digikogu oli võimalik hoida töös ja kasutada.
Marketile järgnes sama põnev FAIFE sessioon: How to fix the world, kus tehti ülevaateid hiljutistest konfliktidest maailma eri paigus ja milline on/ võiks olla raamatukogu roll sellistes olukordades. Sõnavabadusest ja inimõigustest nii (justkui) demokraatlikes Põhjamaades, kui piiratud võimalustega arengumaades. Väga muljet avaldavad olid Egiptuse kolleegide ettekanded sellest, mis Egiptuses toimumas ja mõtlema panev näiteks juhtum Aleksandriast. Seal muuhulgas on tegeletud oma nö uuel eluajal (8 aastat) laste ja noortega - selle tulemuseks on, et noored moodustasid raamatukogu kaitseks (mis on väga moderne ja avatud hoone) inimketi, et see rahutuste ajal viga ei saaks.. samas kui läheduses paiknevat valitsushoonet ei läinud kaitsma keegi! Raamatukogu jäi terveks, valitsushoone aga...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar