Kirjaoskamatus arenenud maailmas kasvab. Viimased uuringud näitavad, et näiteks Rootsis juba iga neljas(!) teismeline noormees ei oska lugeda. Või et õpetajadki enam ei loe ilukirjandust ega ajaviiteks - viimasest tulenevalt ei soovita ega propageeri tegevust ka oma õpilaste hulgas. Paljud lapsevanemad ammu enam ei loe ega näita lastele selle tegevusega ka mingit eeskuju kodus.
Reedel toimus Rahvusraamatukogus Tallinna Raamatumessi raames Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum teemal Rahvuskirjandus 21. sajandil: sisse- ja väljavaated. Tegemist oli asjaliku üritusega, kus sai ülevaate kirjanduse, raamatuturu ja lugemise olukorrast erinevates Põhja- ja Baltimaades. Kõige enam intrigeeris mind Rootsi kirjaniku, illustraatori ja Rootsi Lugemise Suursaadiku Johan Unenge sõnavõtt, kes rääkis oma tegevusest lugemise suursaadikuna. Minu arvates oleks ka meil Eestis sellist tegelast vaja - seda kindlasti mitte ühekordse kampaaniana, aga läbimõeldud ja rahastatud institutsioonina. Ta rääkis, et ta on Rootsis esimene katsetus (tegevusaeg 2011-2013), kuid ettevõtmine on end õigustanud ja nad kavatsevad jätkata.
Sellised nö ametlikud saadikud ei ole maailmas veel väga levinud nähtus, kuid neid leiab ingliskeelsetest maadest, vt näiteks võimalusi Austraalia, Ameerika, Suurbritannia lugemise suursaadikute kohta.
Klassikalised lugemise saadikud on kindlasti õpetajad ja raamatukoguhoidjad, kuid neil läheb tänapäeval abiväge vaja - selleks siis sellised spetsiaalsed ettevõtmised.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar