Erialaringkondades tekitab segadust ja kõhedust kõrvaltvaatajate (aga sageli ka otsustajate) soov panna seni küllaltki eraldi tegutsenud raamatukogud ja arhiivid kokku. Seda ajendab infotöö olemus ja ka palju justkui sarnast sellest, mida e-keskkondades tehakse.
Gillian Oliver Uus-Meremaalt kutsub oma hiljutises kirjatöös Transcending silos, developing synergies: libraries and archives üles enne mõtlema ja olukorda uurima-analüüsima, kui kohe tegutsema. Võib-olla hoitakse küll liitmise teel raha kuskilt kokku, aga kas võidetakse ka kliendi rahulolus; saab ta tõesti parema teenuse osaliseks? Senised eritüübliste raamatukogude liitmised sellele ei viita, nagu ka arhiiviteenuste kasutajate mitmekesistumine näiteks sugupuu-uurijate näitel.
Kuni meil ei ole olemas üheselt aktsepteeritud arusaama ega käsitlust infohaldusest (mis muuhulgas kaasaks seni eraldi tegutsenud professionaalid, nagu raamatukoguhoidjad, arhivaarid, dokumendihaldurid), arvab Gillian Oliver, et ei ole mõistlik ka seni olemasolevaid struktuure lõhkuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar