e-raamatud Eestis

Häid uudiseid Eestist: tänane Postimees kirjutab, et "Tammsaare läheb internetti".
"Kultuuriministeerium plaanib 2013. aastal tellida 100–200 epub-formaadis e-raamatut, mida kõik huvilised saavad tasuta lugeritesse või mobiiltelefonidesse laadida. Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsleri Ragnar Siili sõnul muudetakse esmajoones tasuta kättesaadavaks teosed, mis on autoriõiguste alt väljas või mille suhtes võib autoritega kokkuleppe saavutada. Paariaastase projekti raames peaks riigi toel e-raamatu formaadis tasuta kättesaadavaks muutuma kuni 600 teost, eelkõige kooli kohustuslik kirjandus ja lastekirjandus."

kemplemised e-raamatute pärast

Huffington Posti artikkel The Mystery of the Missing E-Books annab põhjaliku ülevaate olukorrast ja võitlustest Ameerika Ühendriikides, mida peavad kirjastused ja raamatukogud e-raamatute kättesaadavaks tegemise pärast.

Ja siin viide Digital Book Worldi artiklile, mis tutvustab hiljuti tehtud uurimust e-raamatute kasutamise kohta: New Survey Supports That Ebook Borrowers Buy, Too. Välja tuuakse mitmeid huvitavaid arenguid ja tendentse.

raamatukogu tegevusalade ümberkujundamine

Kuidas ja mis suunas raamatukogusid arendada? Millised on need tegevuskontekstid, kus raamatukogud on ikka olulised ja vajalikud tänapäeva võrgustunud maailmas? Kuidas oma tööd korraldada, et pidevalt muutuvate oludega samas tempos püsida?
Siin üks kaasamõtlema ärgitav videoettekanne selle aasta algusest Lorcan Dempsey'lt:

raamatukogu- ja infotöötajate koolitamisest

Sel nädalal toimub meil mitmeid suuri üritusi, nagu näiteks iga-aastased raamatukogupäevad. Või juba ka Eestis on traditsiooniks saanud rahvusvahelise Avatud Juurdepääsu Nädala tähistamine.. Kuid sel nädalal on ka üldhariduskoolides koolivaheaeg ja paljud kõrgkoolid korraldavad lahtiste uste päevi oma õppekavade tutvustamiseks, et kevadistel koolilõpetajatel oleks kergem oma edasiõppimise plaane teha!
Üks kindlasti tulevikku vaatav eriala, mida omandada, on infotöötaja oma! Tartu Ülikoolis toimub kindlasti ka 2013. aasta sügisel vastuvõtt raamatukogundus ja infokeskkonnad ning info- ja dokumendihaldus õppekavadele rakenduskõrghariduse ehk kõrghariduse tasemeõppe 1. astmes. Vastu võetakse nii päevaõppesse, kui Avatud Ülikooli ehk kaugõppesse - kõikjale riigieelarvelistele kohtadele. Edaspidi senisest erinev saab olema linn, kus õpitakse (Viljandi asemel Tartu) ja lüheneb ka õppeaeg - 4 aasta asemel 3 aastat (senisega võrreldes väheneb üld- ja valikainete osakaal). Organisatsiooni infotöö magistriõpe kestab 2 aastat, vastu võetakse päevaõppesse, õppekaval on riigieelarvelised kohad. Õpe toimub tsükliõppe vormis ja sobib tööl käivale inimesele.

Kas või miks raamatukogu- ja infotööd õppida? Ehk mida ta endas tänapäeval sisaldab - see on hästi lahti kirjutatud viimases Scandinavian Library Quarterly numbris, mis on pühendatud Põhjamaade raamatukogu- ja infotöötajate erialaharidusele. Näiteks on üheks oluliseks muutuseks viimastel aastakümnetel erialahariduse üleminek kutsehariduselt kõrgharidusele, sest vähemast enam tänapäevases inforuumis ei piisa!

 Haridusse tasub igal ajal investeerida :)

ise kirjastamine järjest populaarsem

Kuulsat Books In Print andmebaasi koostav ja kirjastamist ning raamatuturgu jälgiv ja uuriv firma Bowker teavitab oma uuringutulemustest ise kirjastamise valdkonnas: Self-Publishing Sees Triple-Digit Growth in Just Five Years, Says Bowker® 

Võrreldes 2006. aastaga on ise kirjastamine kasvanud 287% - Ühendriikides ilmub selliselt juba rohkem kui 235 tuhat nimetust raamatuid, sh e-raamatud. E-raamatute kasv võrreldes 2006. aastaga on 129%. 2011. aastal 43% ilmunud trükitud raamatutest ilmus juba sellise ärimudeli järgi!

väljasurev nähtus?

... või on kuulutused surmast siiski enneaegsed? :)
Blogida või mitte - selles on küsimus! Eelmise nädala TIME avaldas 25 Best Blogs 2012 - huvitav valik.

"Pundits keep predicting that blogging will die off, a victim of Facebook, Twitter and other simpler methods of self-expression. But the blog is still thriving; it’s just evolving. Today’s blogs offer everything from serious investigative journalism to silly photos, and they’re created by everyone from talented amateurs to staffers at some of the world’s largest media companies. We picked 25 gems, focusing on ones that aren’t yet household names."

sügisene lugemissoovitus

Hariv ja kasulik lugemine igale infotöötajale: Marek Tamme hiljuti Loomingu Raamatukogus ilmunud esseekogumik Monumentaalne ajalugu (LR 28-30/ 2012).
"Vaatluse all on eestlaste suhted oma minevikuga: kuidas rahvuslikku ajalugu on mitte üksnes kirjutatud, vaid ka avalikult etendatud, kivisse raiutud või seadustega põlistatud; kuidas ajalugu on Eestis elatud. Raamatu kümmet esseed liidab küsimus, miks mäletatakse Eesti ajaloost teatud sündmusi ja nähtusi ning miks on unustusse vajunud paljud teised, ehk teisisõnu – milline loogika on kujundanud eesti kultuurimälu."
Toimetajana maailma humanitaarteaduste vallast palju väärt tekste Eesti lugejale vahendanud Marek Tamme enda käsitlused Eesti ajaloost ja kultuurimälust. Sümpaatne!

kultuuriakadeemia tulevikust jm seonduvast

Eesti kultuuri- ja haridusmaastikul puhuvad räsivad tuuled. Alles see oli, kui kõike tuli kasvatada, juurde luua, laieneda! Kultuuriakadeemia pidas kevadel ümmargust sünnipäeva ja rõõmustas, kuidas ta on kasvanud (seda igas mõttes!). Nüüd aga on tulnud sügis teadetega kärpimisest, vähendamisest ja lõpetamisest - üleöö on selgunud, et polegi vajadust ega vahendeid! Kevadel oli raha ja osteti uus hoonegi, silmas pidades kasvamist! Nüüd aga see osakond (etenduskunstid) hoopis reorganiseeritakse ja õppekavad pillatakse laiali teistesse allüksustesse, keda silmas pidades see maja üldse hangiti. Niipalju siis pikalt ja perspektiivselt kavandamisest meie ülikoolis!

Meie erialavaldkond (infoharidus) liigub järgmisest õppeaastast Viljandist ära Tartu. Mõte meid liita ülikooli sees lähedasse allüksusse ja korrastada valdkondlikku paiknemist - see võib olla hea plaan. Nii saab palju kergem ja tulemuslikum olla igasugune arendus-, koostöö jm vajalik valdkondlik tegevus. Oleme sellist liikumisvõimalust osakonnas ise mitmelgi korral arutanud, kuna vahel tundub, et meie valdkonnas oleks Tartu võimalusi kaasates lihtsam areneda, kui siin Viljandis oma (nii mitmeski kontekstis justkui tuuleveskitega) võitlusi pidades. Kõikjal on omad eelised ja ohud - eks elame ja näeme! Ning aeg annab arutust, nagu öeldakse.

lugeja jõudmine raamatuni on järjest keerulisem

Raamatuid on viimasel ajal justkui väga palju, aga kui midagi konkreetset otsid, siis ei pruugi selle kätte saamine väga lihtsalt minna. Või kuidas üldse millestki uuest ilmunust teada saada? Seni harjumuspäraste viiside kõrvale on tekkinud (või asemele tulnud) mitmed uued võimalused.

Kuidas inimesed jõuavad neid huvitavate raamatuteni? Digital Book World vahendab Bowkeri hiljuti tehtud uurimust vastaval teemal: Book Discovery Landscape Becomes More Complicated as Reader Behavior Fractures.

Uuringu järgi muutsid oma senist käitumist raamatute soetamisel 2011. aastal ligi pooled kliendid (sh 12% ütleb, et laenutab ostmise asemel rohkem raamatukogust; vaid 5% ütleb, et eelistab e-raamatuid). Selgub, et 39% raamatutest müüakse e-teel, 26% raamatukauplustes ja ülejäänu kümnel muul moel (sh vaid 1% supermarketites). Inimesed saavad uutest raamatutest teada 44 erineval moel! Kõige enam aga siiski siiani isiklike soovituste läbi. 

e-raamatu ärimudelid rahvaraamatukogudele

Ameerika Raamatukogude Assotsiatsioon (ALA) koostas ja avaldas augustis soovitused rahvaraamatukogudele, kuidas ja mida pidada silmas läbirääkimistel kirjastustega e-raamatute osas. Uudise leiab: ALA Releases “Ebook Business Models for Public Libraries” ja materjal ise pdf-ina: Ebook Business Models for Public Libraries.

Kuna kõik on pidevas muutumises, siis ühest ja selget soovitust anda ei saa. Oluline on olla läbirääkimistel paindlik, kuid mõelda ja lähtuda ikkagi sellest, mis ja milleks on rahvaraamatukogud, nende avaliku teenuse pakkumise ja kättesaadavaks tegemise funktsioon ning põhimõtted.

Viitan siin ka American Libraries kevadise numbri e-sisule pühendatud eriväljaandele: E-Content Digital Supplement.