uued mõisted, kas alati ka uus sisu?

Ajad ja olud muutuvad ning ühes nendega ka asjade ja nähtuste selgitamiseks kasutusel olevad mõisted, terminoloogia, sõnavara üldse.

Mõned aastad tagasi olid meil raamatukogundusringkonnas suured vaidlused selle üle, kas raamatukogu lugejate kohta on ikka sobilik kasutada äriringkondadest käibele tulnud üldmõistet klient. Rahulikumalt on toimunud infotöö ühe põhitegevuse - bibliografeerimine - asendumine metaandmete koostamisega. Teame, et kumbki mõiste ei ole käibelt kadumas, tänasel päeval me rahulikult aktsepteerime erinevaid mõisteid kõrvuti ja probleeme ei ole.
Uusi (ja kohati segadusse ajavaid mõisteid) on aga lähiajalgi lisandumas. Näiteks avatud juurdepääsuga raamatukogu, arukas raamatukogu; või kuidas üldse eesti keelde kõige paremini tõlkida knowledge librarian? Muidugi saavad need olla ka nö ülemineku aja terminid, kasutusel seni, kuni uus sisu saab nähtusele omaseks ja siis võib kohmakad täiendused ära jätta.

Ideetutvustusi ajakirja KMWorld Magazine rubriigi The Future of the Future vahendusel: Why smart cities need smart libraries: Stories from the Alaskan frontier, Rise of the knowledge librarian, The continuing saga of the knowledge librarian jt.