kultuuriakadeemias õppijad valivad eriala teadlikult

Ühiskonnas on palju juttu sellest, et meie noored valivad õpingute jätkamiseks eriala sageli juhuslikult, näiteks selle järgi, mis on parasjagu populaarne, kuhu sisse saadakse ning mitte väga selle alusel, mis tegelikult huvitab ja isikuomadustelt oleks kõige sobivam.
Sellele, et lood on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias õppijatega teisiti sain hiljuti kinnituse (lisaks oma isiklikele tähelepanekutele) meie kooli vilistlaste hulgas läbiviidud vilistlasuuringu tulemustest: ülekaalukalt domineerivad eriala valikukriteeriumidest huvi eriala vastu (97%), eneseteostusvõimaluse nägemine vastaval erialal (82%) ja enda vastavas valdkonnas tugevaks hindamine (75%).
Omamoodi filter on meie jaoks kooli asukoht Viljandis: noored tahavad ikka kodust eemale, suurde linna jms. Selliselt jäävad aga meile tulemata need, kellele on õpitavast olulisem kooli asukoht kui õpitav eriala jms. Vilistlasuuring näitab, et rahulolu valitud kooliga on 97% ja erialavalikuga 93%. (Ka meie viimaste aastate esmakursuslaste tagasiside küsitlused näitavad, et õppima on tahetud tulla just seda eriala sellesse kooli.)
Vilistlasuuringu viis läbi TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja uuringutulemuste raportiga saabki tutvuda nende veebilehe vahendusel (vt Viljandi Kultuuriakadeemia vilistlasuuring 1992-2009). Raportist leiab ka selgitused, kuidas on andmeid käsitletud ning liigendatud (näiteks erinevatel aegadel raamatukogunduse lõpetajad leiavad end infohariduse osakonna alt ja peamiselt viimase perioodi, 2006-2009 sees on lisandunud info- ja dokumendihalduse vilistlased).

kuidas raamat valmib?

Viide kõigile raamatusõpradele: How a Book is Made: AD 400 vs. 1947 vs. 1961 vs. 2011 - veebilehekülg, kuhu on koondatud neli videot, mis näitavad raamatu valmistamist erinevatel aegadel. Sealhulgas lugu käsikirjalise raamatu tegemisest, pärgamendi ettevalmistamisest jms :)

e-raamatud on maailmas järjest populaarsemad

Digital Book World vahendab artiklis World Catching Up to U.S. in E-Book Buying Habits, Study Says R.R. Bowker’s Global eBook Monitor uuringut, millest selgub, et tänaseks päevaks ollakse valmis ostma e-raamatut juba igalpool maailmas:

"Of survey respondents who indicated that they had never downloaded and purchased an e-book, only 16% of Brazilians and 11% of Indians said they would not try one.

Compare that with 66% of French and 72% of Japanese people who said they had not tried e-books and did not want to try them."

Lühiülevaadet lähemalt saab lugeda eelpool viidatud artiklist endast.
Täiendus: viide ka uuringu tegijate lehele: Bowker Releases Results of Global eBook Research

videod Super-Raamatukogutädi tegemistest

Humoorika lähenemisega tehtud õppefilmid raamatukogus käitumisest ja kasutamisest. Meie kaks vilistlast, kes Tallinnas Rocca al Mare kooli raamatukogus töötavad, on näinud vastavat vajadust - lool on juba kolm osa :)

Ja järgmised kaks leiab: 2. osa & 3. osa

infoplahvatusest, mis kaasnes trükkimise tulekuga

Huvitav artikkel Peter Burke'lt Coping with Gutenberg: the Information Explosion in Early Modern Europe, kus käsitletakse nähtusi ja muutusi Euroopas, mis kaasnesid trükikunsti leiutamise ning trükikodade tekke ja levikuga erinevates riikides 16. sajandil.
Väga aktuaalne lugemine ajal, mil e-raamatute tulek on muutmas meie arusaamist raamatust, selle kirjastamisest, lugemisest jne. Uuendustega käib paratamatult kaasas millegi senise lõppemine (näiteks prantsuse humanist Guillaume Fichet arvas, et trükikoja lubamine Pariisi on justkui Trooja hobuse lubamine linna..).
Tänasel päeval me teame, kui palju edasiviiv oli inimkonna jaoks trükikunsti leiutamine (me isegi ei kujuta ette, et see inimene on haritud, kes raamatut ei loe!), siis miks me nii väga kardame selle meediumi muutumist? Digitaalsena on infolevi võimalik veel ulatuslikumalt. Kuid muidugi, kannatavad ju paljud senised ärihuvid ja -mudelid, sest uued asjad sunnivad muutuma, nii mõndagi senisest asendama jne. Paljud senised harjumused ja tõekspidamised vajavad üle vaatamist ja ümber hindamist.
Näiteks üks väljavõte artiklist lugemise kohta:

"Writing in 1819, an English man of letters, Francis Jeffrey, expressed the fear that ‘if we continue to write and rhyme at the present rate for 200 years longer, there must be some new art of short-hand reading invented - or all reading will be given up in despair’. In an informal way, this was what had already been happening for centuries. There was a shift from ‘intensive’ to ‘extensive’ reading (or in Francis Bacon’s famous metaphor, from ‘swallowing’ to ‘tasting’ books). The later eighteenth century has been presented as a turning-point in this respect (though it should not be forgotten that early modern people, like ourselves, were capable of changing gear and shifting from one mode of reading to another when this was necessary). A new vocabulary came into use in the early modern period to describe this ‘reading revolution’, including words such as ‘referring’, ‘consulting’, ‘skimming’ and ‘skipping’. As Jonathan Swift commented with his usual pessimistic wit, ‘to enter the palace of learning at the great gate, requires an expense of time and forms; men of much haste and little ceremony are content to get in by the backdoor’. These were the literary equivalents of ‘surfing the net’."

Artiklist põhjalikumalt saab teema kohta lugeda Peter Burke' raamatutest ühise pealkirja all "A Social History of Knowledge".

juurdepääs avatud raamatukogust

Tasapisi järjest enam populaarsust koguv avatud juurdepääsu (open access) idee inspireerib maailmas üha huvitavamaid teenuseid looma ja pakkuma. Tekib küsimus, miks ta aga ei inspireeri meie kultuuriväljaannetega seonduvat - oleks igati edumeelne ja väga hästi sobiv lähenemine!? Eriti kui arvestada, et see nn liikumine just kirjastamiskontekstist oma alguse on saanudki. Ja teine ulatuslik kontekst on avatud repositooriumid (Eestis vt näiteks TÜRi oma), millest tuntuim kindlasti on Internet Archive ehk kohad internetis, kuhu materjal paigutada ja kust üles leida.
Internet Archive' üheks ettevõtmiseks on ka Avatud Raamatukogu teenus, millel väga üllas eesmärk: luua veebilehekülg igale raamatule, mis kunagi välja antud.

Eelpool toodu toimub e-keskkonnas, virtuaalruumis. Kuid nagu eelnevast näitestki näha, sobib lähenemise mõttelaad hästi kokku raamatukoguteenuse ideega - teha kättesaadavaks vajalik kirjandus võimalikult paljudele ja kasutajale sobival moel. Nüüd viide taanlaste tegemistele reaalses ruumis: läinud aasta viimases Scandinavian Public Library Quarterly-s tutvustab Jens Thorhauge nende A new ‘open library’ concept - avatud raamatukogu kontseptsiooni rahvaraamatukogudele. Et raamatukogud oleksid kasutaja-, kogukonnasõbralikumad. Sellega kaasneb pikem uste lahtiolek (sisenemine dokumendiga a la meie ID-kaart, mis meilgi paljudes raamatukogudes raamatukogukaardi rolli täidab), olemas on teavikulaenutuseks vajalikud automaadid ja nii saavad inimesed ise laenutada ja tagastada teavikuid ehk tegemist on suuresti iseteenindusraamatukogu kontseptsiooniga. Tegutseda võib muulgi moel: kasutada arvutit, korraldada üritusi jms - kui ruumid võimaldavad. Raamatukoguhoidja ei pruugi alati kohal ollagi ehk raamatukogu avatud olekuaeg on pikem kui raamatukoguhoidja tööpäev. Taanlased on seda lähenemist erinevates piirkondades katsetanud ja väidetavalt keegi veel väga pahatahtlikult ei olegi käitunud - kogukond hoiab ise asjadel silma peal!

veelkord olukorrast rahvaraamatukogudes

Arvamuste avaldamine rahvaraamatukogu ja tema kogude kohta jätkub. Meedia vahendusel saab lugeda ja kuulda-näha erinevaid arvamusi ja seisukohavõtte nn Langi nimekirjade kohta lausa igapäevaselt. Arvamusi avaldatakse, terad on sõkaldest eraldumas... kuid kultuuriminister käitub järjest arrogantsemalt. Asjaosalisi kokku ei kutsuta, arutelu ei korraldata, käib vaid üks lahmimine. Traagiline.
Tänases Sirbis ilmus Valle-Sten Maiste natuke süüvivam vaade olukorrale: Kultuuriajakirjandus piirab ise oma levikut ja esmaspäevases Postimehes Tauno Vahteri kirjastajate poolne vaade tekkinud olukorrale: nalja saab, aga kasu ei ole.

Neli aastat tagasi korraldasime oma Erialal aktuaalne seminaride sarjas kevadseminari teemal Raamatukogu ja raamatukoguhoidja rollid ning võtsime sealsed ettekanded ka videosse, mis on meie kodulehelt leitavad. Arvan, et need on täpselt sama aktuaalsed ka täna, kui olid siis: Raplamaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Katrin Niklus räägib tegemistest Raplamaal ja meie kaugõppija Urve Vakker sellest, mida tehakse Saaremaa raamatukogudes.

Üks viide ka sellele, et raamatukoguhoidjate järelkasv on mures küll selle pärast, et ikka loetaks ja häid asju loetaks. Nii asusid hiljuti 2 üliõpilast koostama lastekirjanduse blogi Raamatulaegas, kus tutvustada head lastekirjandust eesti keeles kaasaegsel moel.

Ehk ükspäev ikka mõistus võidab.

miks lugeda?

Aastavahetuse Postimehes ilmus huvitav arvamuslugu Mihkel Kunnuselt: loomuldasa Punamütsike ehk mida raamat inimesega teeb. Miks ikkagi võiks/peaks inimene ka lugema ja ei ole piisav vaid nö kiiremini tarbitavate meediumide kasutamine.

Head uut aastat!

multimeediumi vahendusel ammustesse aegadesse

Käisin eelmisel nädalal Berliinis ja vahendaksin siin natuke kahest muuseumist saadud suurepärast elamust. Seda Youtube' ülespandud videote vahendusel.
Pergamoni muuseum on tõeline maiuspala kõigile antiikaja huvilistele:

Siin aga antiikaja linna panoraam, mis on kokku konstrueeritud muuseumi kogudes oleva ja muu teadaoleva alusel:

Heli, valguse ja staatilise pildiga tekitatakse üsna ehe, igapäevaelus kohaloleku tunne :)

Berliini ajalugu jutustavas muuseumis The Story of Berlin on leidlikult kasutatud erinevaid multimeedilisi võimalusi - kogeda võib kõigi oma meeltega, kohati isegi haistmise läbi!

e-raamatust raamatukogus ja seonduvad kitsaskohad

Viimases ajakirja Searcher numbris ilmus ülevaatlik murelugu raamatu tulevikust e-raamatuna ja sellega seonduvatest vasturääkivustest raamatukogu kontekstis. Ebooks on Fire: Controversies Surrounding Ebooks in Libraries - autoriõiguse küsimused, teksti kaitse (ehk kui e-teksti on lihtne teha parandusi, siis milline on õige versioon?), arhiveerimine ja sellega seonduv (kirjastaja või kelle serveris?), konfidentsiaalsuse küsimused, ostmine vs laenutamine vs omamine, jt.
Tegelikult on siin sarnased küsimused, mis on kõne all olnud juba e-teadusajakirjanduse ja täistekstandmebaaside kontekstis arutamisel. Lihtsalt olukord on uuesti ja nö laiemalt päevakorral, sest kandepind on laienenud ja väga häid lahendusi seni leitud ei ole.

Artikli autor lõpetab mõttega, et e-raamatut praegusel kujul me ei vaja koos kõigi sellega kaasa tulevate kitsenduste, keeldude ja kontrolliga; vaja oleks revolutsiooni - et raamat oleks siis tõepoolest midagi uut ja kõigile rõõmu ning rahuldust pakkuvat! (olemuslikult, kujunduselt, ärimudel jne) Selleni jõuab aga vaid üheskoos - kokku peaks tulema nii loojad, kättesaadavaks tegijad kui alles hoidjad.