lumevaring

Seekordne lugemissoovitus tuleb ulmekirjanduse valdkonnast! Ja selleks on Neal Stephensoni "Lumevaring", mis originaalis ilmus esmakordselt 1992 ja eesti keeles on ta ilmunud 2003. aastal.

Tegemist on tulevikumaailmaga, kus on põimunud reaalsus ja virtuaalsus. Ehk siis nö piirideta virtuaalmaailmas toimuv hakkab mõjutama ka reaalsuses juhtuvat. Loodud on arvutiviirus, mis nakatab lisaks arvutile ka arvutikasutajat reaalsuses..
Juhtumi lahendamisel on loos peategelasele üheks oluliseks abijõuks tehisintellektist Raamatukoguhoidja - see siis põhjuseks, miks raamatut siitkaudu soovitan :) Muuhulgas huvitava interpretatsiooni osaliseks saab siin sumerite maailm.

rahvaraamatukogude rahastamisest USAs

Ameeriklased on joonistanud ilmekad infograafikud näitamaks rahvaraamatukogude teenuste kasutamise kasvu viimastel aastatel. Samal ajal on paljudes kohtades raamatukogude eelarvet kärbitud. Rohkem teavet leiab U.S. Public Libraries Weather the Storm.

lugemisest, stereotüüpidest jms

Juuni lõpus Tartus toimunud Euroopa teadusraamatukogude aastakonverentsil LIBER oli üheks kutsutud esinejaks prof. David Nicholas, uurimisgrupi CIBER direktor Inglismaalt, kes oma ettekandes rääkis tuginedes CIBERi aastate jooksul tehtud erinevatele teadlaste infokäitumist puudutavatele uuringutele, teadlaste infokäitumisest ja lugemisest virtuaalses ruumis - vt slaide.
Kaasajal on kombeks kiruda ja viriseda, et tänapäeva noored enam/üldse ei loe. Eelnevast aga nähtub, et ega eriti ei loe ka need, kellest seda ikka oodatakse - usutakse lugevat. Ja nagu prof. Nicholas oma küllaltki emotsionaalses ja iroonilises ettekandes ka välja tõi - digitaalses käitumises jäävad jäljed. Rääkida võib mõndagi, aga mida näitab su käitumine, tegutsemine - see ei pruugi jutuga sugugi kooskõlas olla.

Lisaks: hiljutine uurimus Ameerika Ühendriikides näitab, et nn Y-generatsiooni (sündinud ajavahemikus 1979-1989) saab pidada kõige enam raamatut armastavaks põlvkonnaks elusolevate põlvkondade hulgast! Vt Gen Y: the most book-loving generation alive?

avaldamisest ja lugemisest arenevas veebis

Üleeilses ReadWriteWebi uudiskirjas on põgusad ülevaateartiklid viimase aja arengutest veebis avaldamise, lugemise, suhtlemise jms teemadel. Kuhu suunas liigub blogimine jt seesugused tegevused (nagu Medium, Branch, Svbtle ja App.net) ning mis võiks olla põhjusteks?

Artiklid on järgmised: 5 Reasons Why Web Publishing is Changing (Again) ja How Online Reading Is Changing - And How to Cope!

Peamised põhjused artikli autori arvates on selles, et avaldamine on järjest sundimatum tegevus, veeb liigub rohkem lehekülgede jälgimiselt voogude jälgimisele, informatsiooni on võimalik sisuliselt organiseerida, voogude abil on võimalik tagada sisu paremat kvaliteeti ja hetkel populaarsed igasugu startup ettevõtmised otsivad lahendusi ärimudelitele, mis oleks reklaamivabad.

Mõned pildid Pasila raamatukogust Helsingis

Jagan mõned fotod Pasila raamatukogust. IFLA toimumiskohast Messukeskusest üle tee asuv haruraamatukogu. Taas üks sümpaatne koht, eriti meeldib see purskkaev keset aatriumi! :)

80% Soome elanikkonnast on aktiivsed raamatukogu kasutajad!

andmehaldusest ja arengutest teadusraamatukogudes

Teisipäevast tahaksin jagada varahommikust plenaarsessiooni ettekannet Yrjö Engeströmilt Towards knotworking: Designing a new concept of work in an academic library, mis tutvustab lähiaja muutusi ja plaane Helsingi Ülikooli raamatukogus:

Ja sama teemat laiendab Teadus- ja tehnikaraamatukogude sessioon teemal The role of libraries in data curation, access and preservation: an international perspective - käsitlused sellest, mil moel ja kuidas on raamatukogud jätkuvalt toeks ülikoolile ja selles tehtavale.

Noppeid IFLAlt Helsingis

Mõtlesin siin jagada üht eile kuuldud ettekannet, milles juttu raamatukogu teenuste pakkumisest mittestandardsel kujul ja moel. Siin ei ole kõik sugugi uus, mitmekülgsed on oldud läbi aegade, kuid kindlasti on kasulik ja vajalik mõelda ja katsetada vahel ehk ootamatuidki lahendusi. Tegemist on Sara Wingate Gray ettekandega Reference Librarianship On The Fly: Taking the Librarian Out of the Library.

Kongressil juhtub palju põnevat, kuid suure nördimusega tuleb täheldada, et Eesti raamatukogundusringkondi ei paista aasta olulisemal erialaüritusel toimuv eriti huvitavat. Sündmused võivad peaaegu koju kätte tulla, kohale siiski ei vaevuta minema (kongressil on üle 4000 osaleja, soomlasi ~800, Eestist ~20). Ega siis olegi imestada, et asjad ja juhtumised on meil täpselt sellised, nagu nad parasjagu on.

E-mõjust ja raamatukogu arengutest

Eelmisel nädalal toimus Hiiumaal rahvaraamatukogude suve-seminarlaager teemal "Informatsiooni digitaliseerumine ja muutused raamatukogus". Osalesin ka ühel päeval sel üritusel ja kuna oli huvilisi, siis jagan siinkohal oma ettekande slaide:

Soome raamatukogud ja raamatukogunduse pidu

Nädalavahetusel algab järjekordne IFLA aastakonverents ja sel aastal toimub see Helsingis, Soomes. Paistab tulema suur raamatukogunduse pidu ja sellele valdkonnale omase väljatoomine ning tähistamine selle parimas tähenduses!
Soome raamatukogud on ühed maailma parimad ja see plaanitakse kõik parimal moel suurel üritusel välja tuua. Veebilehelt Finnish Libraries Now! saab lugeda, vaadata ja kuulata erinevat teavet Soome raamatukogude olemuse ja tegemiste kohta ja seda nii tegijate endi kui ka kasutajate vaatevinklist.
Kes osalema ei jõua, sel soovitan tutvuda veebi vahendusel - sel aastal on juba palju reaalajas ja/või tagantjärgi leitav, loetav ja jälgitav!

Lugemisaasta tulemustest ja teisi üliõpilasuurimusi

Igal kevadel koostatakse Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia infohariduse osakonnas mitmeid huvitavaid üliõpilasuurimusi, millest osa on leitavad TÜ raamatukogu repositooriumist täistekstidena. Oleme lõputöid sel kujul kättesaadavaks teinud juba 2008. aastast alates.
Sel kevadel tehtud uurimustest tooksin välja Urve Vakkeri 2010. aastal toimunud Lugemisaasta tulemuste kohta tehtu: Lugemisaasta tulemused Eesti rahvaraamatukogude seisukohast. Töö autori lühiülevaade uurimusest:

"Kultuuriministeerium kuulutas 2010. aasta Lugemisaastaks, et selle tähistamiseks korraldatavate ettevõtmiste ja sündmuste abil suurendada inimeste, eriti laste ja noorte, lugemust. Positiivsete vastukajade kõrval avaldati meedias arvamusi Lugemisaasta korraldamise mõttetusest ja selle kasuteguri puudumisest.

Lõputöö raames valminud uuring tõestas, et Eesti rahvaraamatukogude seisukohalt täitis 2010. aastal korraldatud Lugemisaasta suures osas oma eesmärgi. Aasta kokkuvõttes suurenes kasutajate, laenutuste ja külastuste arv, seda eelkõige lastele korraldatud rohkete sündmuste tõttu. Raamatukoguhoidjate arvates mõjutas 2010. a külastustulemusi oluliselt ka majanduslik olukord – inimesed ei ostnud teavikuid koju, vaid laenutasid raamatukogust. Paljudest Lugemisaasta positiivsetest tulemustest peeti kogu Eestis kõige märkimisväärsemaks lugemise väärtustamist ja selle vastu huvi äratamist ning oma raamatukogus uute lugejate raamatukokku tee leidmist. Kogu Eestis tunti eelkõige puudust lugejate enamatest kohtumistest kirjanikega ja seda just väikestes maakohtades. Oma raamatukogus oleks raamatukoguhoidjate arvates pidanud eelkõige korraldama rohkem uudseid üritusi ja ettevõtmisi. Väljatoodud takistused olid seotud põhiliselt rahaliste vahendite vähesusega – raamatukogudele kirjanduse muretsemiseks mõeldud raha vähendamine ning riigipoolne liiga väike rahaline abi.

Eesti rahvaraamatukoguhoidjate hinnang Lugemisaastale ja selle tulemustele on nii oma raamatukogu kui kogu Eesti osas üldkokkuvõttes positiivne ning teema-aasta võiks vastajate arvates muuta traditsiooniliseks."

Kosutavat tutvumist üliõpilastöödega!