Käesolev blogi on mõeldud uudiste, mõtete, ideede ja üldse toreda ning asjaliku jagamiseks informatsiooni ja raamatukogunduse ning kõige sellega seonduva valdkonnast.
Helsingis on valmimas uus keskraamatukogu. Raamatukogu teenuste kavandamisse jms kaasatakse ka kasutajaid, linnakodanikke - et ikka rohkem inimestele ja kogukonnale kasulik ning meelepärane olla. Kuidas seda täpsemalt tehakse, saab põgusalt lugeda siit: Helsinki Central Library emerges from the needs of city residents :)
Suvi on seikluste aeg. Kellele meeldivad Indiana Jones'i seiklused, meeldivad kindlasti ka Raamatukoguhoidja omad! Ameeriklaste filmid/ sari The Librarian ja The Librarians on igal juhul vahvad vaadata ja kaasa elada :) Üks treiler ka põgusaks ettekujutuseks:
Sel nädalal toimus Tartus juba üheksandat korda toimuv CEECOM konverents, mille seekordseks teemaks oli: Meedia- ja kommunikatsiooniuuringud, mis loovad silda erinevate distsipliinide ja riikide vahele. Tutvustasin konverentsil enda värske uurimuse tulemusi omaalgatuslikest raamatukogudest ja jagan slaide siingi:
Üliõpilane kirjutab töö kokkuvõttes järgmist: "Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks viidi läbi 15 poolstruktureeritud intervjuud sihipäraselt valitud kolme maakonna maaraamatukoguhoidjatega. Käsitleti teemasid nagu muutumise vajalikkus, reklaam, raamatukogud kogukonnakeskustena, sotsiaalmeedia, postiteenuse pakkumine raamatukogudes, uute lugejate leidmine ja raamatukogu tegevuste piir. Intervjueeritavad olid enamasti jutukad ja avameelsed. Andmete analüüsiks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuringust selgub, et maaraamatukoguhoidjad ei pea mõistlikuks mitmete uute ideedega kaasaminemist. Need arvamused toetuvad tihti sellele, et arvatakse tundvat enamasti vanemapoolsete lugejate soove. Näiteks raamatukogus olev e-luger ei leiaks lihtsalt kasutajaid. Samas on üks trendiks muutuv teema sotsiaalmeedia, mille kasulikkust näeb üha rohkem raamatukoguhoidjaid. Raamatutega mitteseotud teenuseid võidakse pakkuda, aga ei taheta, et põhiteenused hakkaks nende kõrval külastajatelt ja töötajatelt vähem tähelepanu saama. Uued asjad peaksid suurendama lugemishuvi. Seda ei arvata näiteks üha levinuma postipunktide raamatukogudesse kolimise puhul. Uuringu autor on analüüsile toetudes veendunud, et kõiki maaraamatukogutöötajaid iseloomustab üldine arusaam raamatukogude muutumisest, mida nähakse loomuliku ja positiivsena. Üldjuhul pika staažiga raamatukoguhoidjate tööaja jooksul ongi raamatukogudes palju muutunud. Tuntakse, et maaraamatukoguhoidjatel on oma töö tegemiseks vaja üha mitmekülgsemaid oskuseid. Raamatukoguhoidjate suhtumise erinevused väljenduvad peamiselt selles, milliseid asju peetakse raamatukokku sobivaks ning kui julged ollakse millegi uue proovimisel."
Uurimuse autor kirjutab: "Vastajaid oli kokku 860 üliõpilast, kellest lähemalt keskenduti 141 reaalsele kasutajale (ülejäänud polnud teadlikud Tudengiveebist või ei olnud selle kasutajad). Uurimiseks kasutati internetipõhist poolstruktureeritud ankeeti, mis koosnes peamiselt valikvastustega küsimustest, viie punktilistest Likerti hinnanguskaaladest ning mõnest avatud küsimusest, kus vastaja sai täpsustada oma vastuseid ja lisada tekkinud mõtteid. Lisaks Tudengiveebist informeeritusele ja kasutussagedusele, uuriti ankeedi kaudu ka seda, millist infot sealt peamiselt otsitakse, milline on rahulolu ning mida ja kuidas võiks parendada. Uurimuse tulemused näitasid, et Tudengiveebist ei olda eriti teadlikud ja suur osa neist, kes on teadlikud, ei kasuta seda. Selgus, et need, kes kasutavad Tudengiveebi, teevad seda väga harva, kuid on Tudengiveebiga pigem rahul. Tulemustest nähtus veel, et Tudengiveeb täidab oma eesmärki vaid osaliselt. Uurimuse tulemused ei ole siiski üldistatavad üldkogumile."
Kõigi selleaastaste ja varasemate infohariduse lõputöödega saab tutvuda ikka TÜ repositooriumi vahendusel. Kasulikke leide!
Jagan The Atlantic'us värskelt ilmunud järjelugu tegevustubade tähtsusest ühiskonna arengu seisukohalt. Ehk kuidas sellised ettevõtmised aitavad kaasa tootmise ja laiemalt majanduse arengule ning muutumisele. Need lood ei ole otseselt seotud tegevustubadega mäluasutustes, vaid üldisemalt - kuid sellest ongi hea mõtteid ja eeskuju ammutada! 1. osa: Why the Maker Movement Matters: Part 1, the Tools Revolution ja siin 2. osa: Why the Maker Movement Matters: Part 2, Agility
Külastasin täna sellist toredat paika, nagu Sänna raamatukogu, mis asub väga inspireerivas ja omanäolises Sänna Kultuurimõisas Võrumaal. Tegemist on kogukonda kaasava ja koondava ettevõtmisega, mis ei ole kitsas oma ringi siseasi, vaid igati avatud ja kutsuv paik kõigile huvilistele ja kuuluda soovijatele. Toimiv näide raamatukogust, mis on hubane kogukonnakeskus ja avatud ruum võimalikele kohale sattunutele. Jagan tehtud fotosid:
Aeg lendab ja jah, juba 18 aastat saab täis regulaarsest panustamisest erialaharidusse. Omamoodi ümmargune ja kenasti kolmega jaguv number ning nii mõtlesingi teha väikese tagasivaate. Kõik sai alguse Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistriõpingute ajal ja põhitöö kõrvalt, kui kutsuti õpetama teemasid, millega oma erialases töös tegelesin: infootsing, elektroonilised andmebaasid ja infopakkumine, raamatukogundusliku tarkvara kasutamine. Tollal sugugi ei mõelnud, et võiks seda põhitööna teha, kuid olud ja arvamused muutuvad. Nii juhtuski, et 2004. aastal läksin põhikohaga lektorina tööle Viljandi Kultuuriakadeemiasse. Olen õpetanud erinevaid infoaineid, nagu infoallikad ja infootsing, infoteenindus, sissejuhatus infoteadustesse, kommunikatsiooniteooriad, sidusinfotööstus, andmebaaside koostamine, äri- ja õigusinformatsioon jt. 2007. aastal olin nõus hakkama raamatukogundus ja infokeskkonnad õppekava programmijuhiks ning nii tekkis lisaks vajadus süveneda kaasaegse raamatukogunduse ja erialase kõrghariduse teemadesse. Olid põnevad ajad, kus muuhulgas sai liitutud erinevate rahvusvaheliste erialaühendustega ja käidud nii üliõpilastega konverentsidel, õppekäikudel kui palju muud :) 2013. aastal toodi meie õppekavad kultuuriakadeemiast üle TÜ ühiskonnateaduste instituuti ja kolm viimast aastat ongi oldud Tartus Toomel.
Üliõpilaste õpetamine ja juhendamine on tore ning tänuväärne tegevus. Õpetaja poolt on see kindlasti andmine, kuid ka tagasi saamine ja seda sageli mitmes etapis - nii vahetult, kui tihti ka pikemas plaanis. (Näiteks vahetult võidakse su peale kuri olla, et sunnid inimest end ületama, kuid hiljem olles sellest edasi liikunud - tullakse tänama.) Õpetamine on inspireeriv tegevus, sest erinevad vaated ja arutelud näitavad kui kirev võib kontekst olla, milles tegutseme. Hea õppetöö läbiviimiseks ei piisa ainult (või siis kauaks) tahtest, selleks on vaja väga erinevaid ressursse ja nende arvelt ei tohi kokku hoida.
