Madis Enrik Must uuris Eesti maaraamatukoguhoidjate suhtumist raamatukogude muutumisse. Eestis ei ole raamatukoguhoidjate suhtumist raamatukogude muutumisse varem uuritud ja nii on tegemist valdkonna jaoks väga tänuväärse uurimusega.
Üliõpilane kirjutab töö kokkuvõttes järgmist: "Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks viidi läbi 15 poolstruktureeritud intervjuud sihipäraselt valitud kolme maakonna maaraamatukoguhoidjatega. Käsitleti teemasid nagu muutumise vajalikkus, reklaam, raamatukogud kogukonnakeskustena, sotsiaalmeedia, postiteenuse pakkumine raamatukogudes, uute lugejate leidmine ja raamatukogu tegevuste piir. Intervjueeritavad olid enamasti jutukad ja avameelsed. Andmete analüüsiks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi.
Uuringust selgub, et maaraamatukoguhoidjad ei pea mõistlikuks mitmete uute ideedega kaasaminemist. Need arvamused toetuvad tihti sellele, et arvatakse tundvat enamasti vanemapoolsete lugejate soove. Näiteks raamatukogus olev e-luger ei leiaks lihtsalt kasutajaid. Samas on üks trendiks muutuv teema sotsiaalmeedia, mille kasulikkust näeb üha rohkem raamatukoguhoidjaid. Raamatutega mitteseotud teenuseid võidakse pakkuda, aga ei taheta, et põhiteenused hakkaks nende kõrval külastajatelt ja töötajatelt vähem tähelepanu saama. Uued asjad peaksid suurendama lugemishuvi. Seda ei arvata näiteks üha levinuma postipunktide raamatukogudesse kolimise puhul.
Uuringu autor on analüüsile toetudes veendunud, et kõiki maaraamatukogutöötajaid iseloomustab üldine arusaam raamatukogude muutumisest, mida nähakse loomuliku ja positiivsena. Üldjuhul pika staažiga raamatukoguhoidjate tööaja jooksul ongi raamatukogudes palju muutunud. Tuntakse, et maaraamatukoguhoidjatel on oma töö tegemiseks vaja üha mitmekülgsemaid oskuseid. Raamatukoguhoidjate suhtumise erinevused väljenduvad peamiselt selles, milliseid asju peetakse raamatukokku sobivaks ning kui julged ollakse millegi uue proovimisel."
Kristel Veeber uuris Tudengiveebi kasutamist Tudengiveebi konsortsiumisse kuuluvate kõrgkoolide üliõpilaste näitel. Silma on jäänud, et tegemist on palju reklaamitud, kuid sihtgrupi seas vähe kasutamist leidva teenusega.
Uurimuse autor kirjutab: "Vastajaid oli kokku 860 üliõpilast, kellest lähemalt keskenduti 141 reaalsele kasutajale (ülejäänud polnud teadlikud Tudengiveebist või ei olnud selle kasutajad). Uurimiseks kasutati internetipõhist poolstruktureeritud ankeeti, mis koosnes peamiselt valikvastustega küsimustest, viie punktilistest Likerti hinnanguskaaladest ning mõnest avatud küsimusest, kus vastaja sai täpsustada oma vastuseid ja lisada tekkinud mõtteid. Lisaks Tudengiveebist informeeritusele ja kasutussagedusele, uuriti ankeedi kaudu ka seda, millist infot sealt peamiselt otsitakse, milline on rahulolu ning mida ja kuidas võiks parendada.
Uurimuse tulemused näitasid, et Tudengiveebist ei olda eriti teadlikud ja suur osa neist, kes on teadlikud, ei kasuta seda. Selgus, et need, kes kasutavad Tudengiveebi, teevad seda väga harva, kuid on Tudengiveebiga pigem rahul. Tulemustest nähtus veel, et Tudengiveeb täidab oma eesmärki vaid osaliselt. Uurimuse tulemused ei ole siiski üldistatavad üldkogumile."
Kõigi selleaastaste ja varasemate infohariduse lõputöödega saab tutvuda ikka TÜ repositooriumi vahendusel. Kasulikke leide!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar