tulevikuta e-raamatukogu

Viimases ajakirja Searcher numbris arutleb Steve Coffman artiklis The Decline and Fall of the Library Empire raamatukogude panuse üle e-teenuste loomisel ja nende üritusest sammu pidada järjest uute tehniliste lahenduste ja võimalustega, mida kaasaeg on esitanud viimase 30 aasta jooksul.
Autori arvates on raamatukogud siin pidevalt olnud tagaajaja rollis ja võib-olla raamatukogudel ei olegi mõtet sellesse e-maailma pürgida, vaid õigem oleks jätkata reaalruumis ja keskenduda arengutele ning võimalustele selles vallas.
Igati kasulik lugemine ja kindlasti üks võimalus asju näha. Ameerika Ühendriikides on olukord e-raamatute tulles rahvaraamatukogude eksisteerimise senisel kujul suure küsimärgi alla pannud, kuna kirjastused ja paljud autorid ei ole huvitatud rahvaraamatukogust kui partnerist e-raamatuturul. Ise ma arvan, et kirjastamine senise ärimudeli järgi väga kaua kestma ei saa jääda. Samas kindlasti jah ka rahvaraamatukogudel seisavad ees suured muutused.

kas digimaailmas vajab konkurents kaitset?

Eile-täna on mitmel pool uudistes järgmine pretsedenti loov kohtulugu, mille siiagi The New York Times' vahendusel ära viitan: In Digital World, Competition Needs Protection, kus

"To believe publishers and authors, the government just handed Amazon a monopoly over the book market: The price-fixing suit against Apple and the nation’s top publishers filed by the Justice Department last week will free Amazon to offer ruinous discounts in the booming new market of electronic books, drive brick-and-mortar bookstores out of existence and kill off publishers’ lucrative business of ink on paper" 

Ehk siis eelmisel nädalal: Justice Dept. Sues Apple and Publishers Over E-Book Pricing; 3 Publishers Settle

Väga põnevad ajad, mis muud!

uued mõisted, kas alati ka uus sisu?

Ajad ja olud muutuvad ning ühes nendega ka asjade ja nähtuste selgitamiseks kasutusel olevad mõisted, terminoloogia, sõnavara üldse.

Mõned aastad tagasi olid meil raamatukogundusringkonnas suured vaidlused selle üle, kas raamatukogu lugejate kohta on ikka sobilik kasutada äriringkondadest käibele tulnud üldmõistet klient. Rahulikumalt on toimunud infotöö ühe põhitegevuse - bibliografeerimine - asendumine metaandmete koostamisega. Teame, et kumbki mõiste ei ole käibelt kadumas, tänasel päeval me rahulikult aktsepteerime erinevaid mõisteid kõrvuti ja probleeme ei ole.
Uusi (ja kohati segadusse ajavaid mõisteid) on aga lähiajalgi lisandumas. Näiteks avatud juurdepääsuga raamatukogu, arukas raamatukogu; või kuidas üldse eesti keelde kõige paremini tõlkida knowledge librarian? Muidugi saavad need olla ka nö ülemineku aja terminid, kasutusel seni, kuni uus sisu saab nähtusele omaseks ja siis võib kohmakad täiendused ära jätta.

Ideetutvustusi ajakirja KMWorld Magazine rubriigi The Future of the Future vahendusel: Why smart cities need smart libraries: Stories from the Alaskan frontier, Rise of the knowledge librarian, The continuing saga of the knowledge librarian jt.

miks on vaja raamatukogu?

Jah, mõned kirjanikud on ja jäävad sümpaatseteks! Cory Doctorow kirjutab boingboing'us, kuidas raamatukogud ja raamatukoguhoidjad on möödapääsmatult vajalikud ka tänasel päeval, internetiajastul. Vt lähemalt: Cheapskates love libraries (it's mutual).

Eriti meeldib mulle veel see lõik:

"Librarians, ultimately, are in the business of evaluating the authority of information sources, a problem that has never confronted more people than it does in the era of the Internet. I'm particularly looking forward to the day that hackspaces and libraries begin to realize that they're approaching the same problem from different directions, and a corner of the local branch into an e-waste recycling depot where librarians and tinkerers will help you build and outfit your own PC, giving you the technical and information literacy to understand what your computer is doing on your behalf."

arutelud ERMi maja ja asukoha ümber

See, et Eesti Rahva Muuseum uut maja ja kaasaegseid tingimusi vajab on ilmselge. Kuigi on tehtud juba palju kulutusi jms uue maja plaanimisega Raadile, siis kuidagi tundub see plaanitav liiga uhke - kas ta ikka realiseerub sellisena, nagu ette kujutatakse ja kas ikka saavad kulud-tulud mõistlikku tasakaalu?
Tänases Postimehes teeb Anti Poolamets oma arvamusartiklis Kuidas saada uus Eesti Rahva Muuseum lisarahadeta minu arvates küll väga mõistliku ettepaneku: liita ERM ja Eesti Põllumajandusmuuseum.

südamesosin

Ma olen suur Hayao Miyazaki filmide fänn. Ja see viib mind järjest Studio Ghibli teistegi tegijate filmide juurde. Härra Miyazaki režissöörina tehtud filmid on fantaasialood, filmile  "Südamesosin" on ta kohandanud stsenaariumi. Seekord ei ole žanriks fantaasia, vaid kaasaja teismeliste eneseotsinguid kajastav lugu. Filmi tutvustus kõlab:

"Laenutanud raamatukogust järjekordse raamatu märkas Shizuku juhuslikult, et enne teda oli sama raamatut lugenud keegi Seiji. Nüüd meenus tüdrukule, et ta oli ka varem tähele pannud laenutajate nimistus seda nime. Kes on küll see salapärane poiss, kellele meeldivad samad raamatud, mis Shizukulegi? Tüdruk otsustas selle poisi üles otsida..."

Tegemist on suurepärase noorte filmiga! Nii hästi on edasi antud seda tunnetuslikku tasandit, kuidas noor inimene tajub ja kogeb ennast ning ümbritsevat. Ja siin kirjutan ma sellest seepärast, et oluliseks tegevuspaigaks on loos raamatukogu ja peategelase isa on raamatukoguhoidja :)
Film on saadaval Sonatiini vahendusel meie dvd-levis, soovitan väga!