Käesolev blogi on mõeldud uudiste, mõtete, ideede ja üldse toreda ning asjaliku jagamiseks informatsiooni ja raamatukogunduse ning kõige sellega seonduva valdkonnast.
Külastasin täna sellist toredat paika, nagu Sänna raamatukogu, mis asub väga inspireerivas ja omanäolises Sänna Kultuurimõisas Võrumaal. Tegemist on kogukonda kaasava ja koondava ettevõtmisega, mis ei ole kitsas oma ringi siseasi, vaid igati avatud ja kutsuv paik kõigile huvilistele ja kuuluda soovijatele. Toimiv näide raamatukogust, mis on hubane kogukonnakeskus ja avatud ruum võimalikele kohale sattunutele. Jagan tehtud fotosid:
Aeg lendab ja jah, juba 18 aastat saab täis regulaarsest panustamisest erialaharidusse. Omamoodi ümmargune ja kenasti kolmega jaguv number ning nii mõtlesingi teha väikese tagasivaate. Kõik sai alguse Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistriõpingute ajal ja põhitöö kõrvalt, kui kutsuti õpetama teemasid, millega oma erialases töös tegelesin: infootsing, elektroonilised andmebaasid ja infopakkumine, raamatukogundusliku tarkvara kasutamine. Tollal sugugi ei mõelnud, et võiks seda põhitööna teha, kuid olud ja arvamused muutuvad. Nii juhtuski, et 2004. aastal läksin põhikohaga lektorina tööle Viljandi Kultuuriakadeemiasse. Olen õpetanud erinevaid infoaineid, nagu infoallikad ja infootsing, infoteenindus, sissejuhatus infoteadustesse, kommunikatsiooniteooriad, sidusinfotööstus, andmebaaside koostamine, äri- ja õigusinformatsioon jt. 2007. aastal olin nõus hakkama raamatukogundus ja infokeskkonnad õppekava programmijuhiks ning nii tekkis lisaks vajadus süveneda kaasaegse raamatukogunduse ja erialase kõrghariduse teemadesse. Olid põnevad ajad, kus muuhulgas sai liitutud erinevate rahvusvaheliste erialaühendustega ja käidud nii üliõpilastega konverentsidel, õppekäikudel kui palju muud :) 2013. aastal toodi meie õppekavad kultuuriakadeemiast üle TÜ ühiskonnateaduste instituuti ja kolm viimast aastat ongi oldud Tartus Toomel.
Üliõpilaste õpetamine ja juhendamine on tore ning tänuväärne tegevus. Õpetaja poolt on see kindlasti andmine, kuid ka tagasi saamine ja seda sageli mitmes etapis - nii vahetult, kui tihti ka pikemas plaanis. (Näiteks vahetult võidakse su peale kuri olla, et sunnid inimest end ületama, kuid hiljem olles sellest edasi liikunud - tullakse tänama.) Õpetamine on inspireeriv tegevus, sest erinevad vaated ja arutelud näitavad kui kirev võib kontekst olla, milles tegutseme. Hea õppetöö läbiviimiseks ei piisa ainult (või siis kauaks) tahtest, selleks on vaja väga erinevaid ressursse ja nende arvelt ei tohi kokku hoida.
Tänases Sirbis on rohkem lugemist raamatukogude teemal, kuid viitan siinkohal Triinu Seppami sisukale artiklile problemaatikast e-raamatute kättesaadavaks tegemisel Eesti rahvaraamatukogude vahendusel - ehk ka raamatukogude võimalikkusest või selle puudumisest pakkuda kaasaegset raamatukoguteenust. Artikkel: Eesti võiks e-raamatute laenutamises haarata ohjad ja viide ka Tallinna Keskraamatukogu e-raamatu teenusele ELLU.
ELNET Konsortsium tähistab eile-täna oma 20. sünnipäeva visioonikonverentsiga. Selle raames toimub mitmeid põnevaid üritusi ja ettevõtmisi, muuhulgas kuulutati täna pidulikult avatuks Eesti mäluasutuste ühine portaal E-varamu. Ometi see nüüd olemas! :) Pressiteadet ehk põgusat tutvustust saab lugeda ka eilsest Sirbist: Eesti e-mälu nüüd ühes E-varamu väravas. Esmamuljed on positiivsed.
Aarhusi uus linnaraamatukogu hoone, mida nad linna meediaruumiks kutsuvad. Hästi on siin näha avatud ruumi lahendus ehk kuidas raamatukogu on osa avalikust linnaruumist:
Mida peab üks kaasaegne infotöötaja, raamatukoguhoidja oskama? See küsimus tõusetub viimasel ajal sageli. Ameeriklased uurisid oma raamatukogujuhtidelt ja järgnevat 11 omadust peetakse lähiajal olulisemateks: Top Skills for Tomorrow’s Librarians. Ootuspäraselt leiab selle hulgast kombinatsiooni juba tuttavatest ja viimase aja trendidest lähtuvad oskused. Järjest vähem sisaldub aga kõige olulisema hulgas nö traditsioonilist ettekujutust raamatukoguhoidja tegemistest!
Järgnev jutt tuleb ebameeldiv, et mitte öelda lausa piinlik. See on teada, et tegemised ja tulemused sõltuvad tegijatest. Osa inimesi jälgib seda, et see millest räägid (sh näiteks õpetad) saaks kuidagi ka tegelikkuses ehk siis vahetus praktikas realiseeritud, järele proovitud ja kajastatud. Teistel paistab olema ükskõik. Sest mille muuga seletada olukorda, kus TÜ ÜTI infokorralduse õppekava puhul me küll seletame, et infospetsialistid on kaasaegsel infoajastul möödapääsmatult vajalikud ja olulised. E-keskkonnad, veeb, sotsiaalmeedia jt ongi see ruum, milles tänapäeval peamiselt tegutseme. Kurdame, et kaasaegses ühiskonnas nn klassikalisi infotöötajaid ei mõisteta ja noored ei tea, mida kaasaegsed erialad endast kujutavad (sest statsionaarõppe konkurss on väike) jne. Kust need peamiselt e-maailmas elavad potentsiaalsed infotöötajad aga peaks selle teadmise võtma? Veebist, eks! Aga mida pole, see on infokorraldusega seonduv veebikajastus instituudi ja/või ülikooli kodulehel. Igaüks võib ise proovida palju ja mida ta sealt leiab ning kui kõnekas see talle tänases kontekstis (veel) on! Viljandist Tartusse üle tulemisega üks kaasnenud paradigma muutus on kindlasti räägitava ja tehtava tuntav kaugenemine üksteisest. Ja et ma siin ainult ei räägiks, siis viide IHO veebile aastast 2011 - Internet Archive'i abiga saab mälu värskendada veelgi ulatuslikumalt!
