andmekaevandusest mäluasutuste kogudes

Kalev Leetaru kirjutab oma viimases Forbes'i kolumnis neist näidetest, mida ta just peamiselt Internet Archive'iga koostöös on teinud ja kuidas seal realiseerinud andmekaevandamise võimalusi. Näiteid tuues ja taustu avades nimetab ta mitmeid võimalusi ja väljakutseid, mis raamatukogudel jt mäluasutustel neis kiirelt muutuvates infotehnoloogilistes oludes ees seisab. Lähemalt: Reimagining Libraries In The Digital Era: Lessons From Data Mining The Internet Archive.
Olgugi digitaalset infot järjest enam, palju maailma väärtuslikest teadmistest on veel mäluasutuste hoidlates 'riivi ja luku' taga ;)

reaalse ja virtuaalse teadmise sidumine näitustel

Järjest põnevamalt saab ära kasutada digikujule viidud teadmisi füüsiliste väljapanekute juures erinevates mäluasutustes. Üks näide liitreaalsuse kasutamisest Uus-Meremaal: Digital Archives of the Future: A Contemporary Conversation

digiteerimise olemusest mäluasutustes

Seekord põgus videoülevaade sellest, millega ja mida tänapäeva mäluasutustes kogusid digiteeritakse: Digitizing of text objects, 2D and 3D objects in libraries, archives, museums and galleries



Kasulik on seejuures teada, miks üldse digiteerida? Peamised põhjused on järgmised:

• parandada juurdepääsu kogudele;
• võimaldada paralleelset juurdepääsu enam kasutatavatele materjalidele;
• propageerida vähemtuntud kogude kasutamist; 
• suurendada "rahvuslike" materjalide nähtavust globaalsel tasemel.

infotehnoloogia areng ja reaktsioonid!

See oli tore argipäev ja on ühtlasi nii vahva, kui ka natuke nostalgiline vaadata, kuidas tänapäeva teismelised üritavad käivitada Windows 95-ga arvutit ja minna internetti :)



Järgnevalt põgus ülevaade sellest, kuidas mitte väga pika aja jooksul on silmnähtavalt vähenenud seadmete füüsiline suurus ja teiselt poolt kasvanud nende andmete mahutavus!

DNA kõvakettana ehk lahendus pikaajaliseks säilitamiseks leitud?

Põnev ja intrigeeriv ettekanne digiainese paigutamisest DNAsse ja selle sealt siis taas väljalugemine. Muuhulgas saab mainitud kui palju kogu maailma teave ruumi võtab, kui see on DNA kujul.

mida oodata 21. sajandi raamatukogult?

Südamlik ja kaasamõtlema panev tutvustus sellest, millega kaasaegses raamatukogus tegeletakse.

infokorralduse olemusest

Õppeaasta alguse puhul olen siin viimastel sügistel natuke baasteadmistega seonduvat postitanud ja nii ka seekord.
Infotöö olemus on kaasajal läinud väga mitmekülgseks: erinevad e-keskkonnad ja seonduv on palju uusi põnevaid lisakontekste toonud, millega tegeleda. AIIM on hästi kaardistanud selle, millega infokorralduse raames infotöötajad tegelevad, nö pildilt leiavad end nii iidsete tegevuste esindajad, kui päris värsked ettevõtmised:

kuhu minna?

Lähiajal on lähikonnas tulemas ja toimumas huvitavaid ja kasulikke erialaüritusi, millest võiks osa võtta!
12.-13. oktoober toimub Riias, Läti Rahvusraamatukogus 10. Balti raamatukoguhoidjate kongress, mille raames on mitmeid põnevaid üritusi kavas. Seekordseks teemaks on Libraries in communities.
14. oktoobril toimub Tallinnas dokumendihaldurite konverents teemal: Infohalduse elukaar, kuhu on oodatud kõik info- ja dokumendihaldusega tegelevad inimesed kuulama ja arutlema.
19.-22. oktoober toimub Tallinnas 3. Euroopa infopädevuse rahvusvaheline konverents ECIL (European Conference on Information Literacy), mille selleaastaseks teemaks on Information Literacy in the Green Society. Konverentsil lahatakse infopädevuse olemust väga erinevatest tahkudest lähtuvalt.
20.-30. oktoober toimuvad iga-aastased üleriigilised raamatukogupäevad Eestis, mis sel aastal toimuvad juba 25. korda! Teemaks on ikka: kohtume raamatukogus, kuid seoses muusika-aastaga rõhk sellel kontekstil! 

infokihistumisest teenuste turundamiseni - üliõpilasuurimusi rahvaraamatukogudest

Nagu igal kevadel, nii ka sel õppeaastal valmis meil mitmeid huvitavaid üliõpilasuurimusi. Järgnevalt toon välja kolm rahvaraamatukogu arenguid puudutavat uurimust.
Anu Laumetsa lõputöö teemal: Infokihistumine: raamatukoguhoidjate tegevus ja hoiakud. Anu kirjutab oma töö kokkuvõttes mh järgmist: 

"lõputöö eesmärk oli teada saada, kuidas raamatukogudes on teadvustatud vanemaealiste ja eakate inimeste infoühiskonnas toimetuleku probleemi. [...] sooviti teada saada, milliseid IKT-alaseid koolitusi ja abi vanemaealistele ja eakatele raamatukogudes pakutakse ning kuidas näevad raamatukoguhoidjad raamatukogude rolli infokihistumise leevendamisel. Infoühiskonna võimalustest on Eestis eemale jäänud eelkõige vanemaealised ja eakad, kellele IKT oskuste puudumise või vähesuse tõttu on teenuste kättesaadavus oluliselt halvenenud. Raamatukoguhoidjate intervjueerimise teel selgitati välja, et raamatukogudes on infokihistumise probleemi teadvustatud. Raamatukogud pakuvad arvutitele ja internetile tasuta ligipääsu ning soovijatele osutatakse abi internetist info otsimisel või e-teenuste kasutamisel. Abi osutatakse ka nendele, kes ise ei soovi või ei oska arvutit kasutada."

Astrid Karpenderi lõputöö teemal: Raamatukoguhoidjate hinnangud valmisolekule teenindada erivajadustega inimesi ja nende koolitusvajadused. Astrid kirjutab uurimuse kokkuvõttes mh järgmist: 

"lõputöö eesmärk oli välja selgitada raamatukoguhoidjate valmisolek erivajadustega inimeste teenindamisel ja nende koolitusvajadused.[...] Uurimusest selgus, et enamiku raamatukoguhoidjate sõnul pakutakse raamatukogus kodukandeteenust ja lugemiskoerateenust. Vaid kahel juhul toodi välja, et nende raamatukogus korraldatakse üritusi nägemis-, kuulmis-, liikumispuudega inimestele. Enamikul raamatukoguhoidjatel puuduvad teadmised, milliseid teenuseid erivajadustega inimesed soovivad ja milliseid võiks neile veel pakkuda. Seetõttu on neil mõnel juhul välja kujunenud passiivne suhtumine erivajadustega inimestele teenuste pakkumise osas. Intervjuu vastustest võis järeldada ka, et üldiselt on raamatukoguhoidjate suhtumine erivajadustega lugejatesse heatahtlik ja nende erivajadusi arvestav. Kogemused erivajadustega inimestega töötamisel olid olemas enamikul raamatukoguhoidjatest. Uurimusest selgus, et valdaval osal raamatukoguhoidjatel ettevalmistus tööks erivajadustega inimestega puudub. Vastavate koolituste puudumisel kasutatakse iseharimise võimalust."

Anne Koppeli lõputöö teemal: Rahvaraamatukogude turundustegevus Pärnu maakonnas. Anne kirjutab mh järgmist: 

"Töö eesmärgiks oli uurida rahvaraamatukogude turundustegevuse olemust Pärnu maakonnas kliendi vaatest lähtuvalt. Töös selgitati välja, kui oluliseks peavad raamatukogu kliendid turundust raamatukogu jaoks, milliseid turunduskanaleid ja –strateegiaid eelistatakse kasutada raamatukogus ning kui nähtav on raamatukogu oma tegevusega kohalikus kogukonnas. [...] raamatukogu klientide antud hinnangutest, missugused turundusstrateegiad on nende meelest olulisemad, selgub, et esimene eelistus on suust-suhu turundus. Vastajate teine valik on otseturundus, mis põhineb klientide andmebaasil ja kasutatakse telefoni, e-posti ja interneti. Kolmandana märgiti ära üritused. Raamatukogu kasutajate arvates on oluline ka suhteturundus."

Kõigega lähemalt saab tutvust teha uurimusi lugedes. Kasulikke leide!

ikkagi, raamatuta raamatukogu tulekul?

Pew Research Center avaldas eile uurimuse tulemused, milles uuriti ameeriklastelt nende suhtumist rahvaraamatukogudesse jms. Kuigi raamatukogusid peetakse jätkuvalt oluliseks ja vajalikuks, siis tegelik külastamine on hiljuti vähenenud. Ameeriklaste suhe rahvaraamatukogudesse erineb paljude teiste riikide omast (üks usaldusväärsemaid avalikku teenust pakkuvaid institutsioone riigis). Rahvaraamatukogude panus demokraatliku ühiskonna loomisel ja kujundamisel on olnud väga oluline. Jätkuvalt arvatakse, et kogukonna jaoks on rahvaraamatukogud olulised, kuid oodatakse uusi, rohkem kaasaja nõudmisele vastavaid teenuseid.
Uuringu aruandega jms saab lähemalt tutvuda: Libraries at the Crossroads. 
Ja natuke populaarsemal kujul kommentaar uuringutulemustele The Atlantic'u vahendusel: Keep the Library, Lose the Books.