kultuuriakadeemia tulevikust jm seonduvast

Eesti kultuuri- ja haridusmaastikul puhuvad räsivad tuuled. Alles see oli, kui kõike tuli kasvatada, juurde luua, laieneda! Kultuuriakadeemia pidas kevadel ümmargust sünnipäeva ja rõõmustas, kuidas ta on kasvanud (seda igas mõttes!). Nüüd aga on tulnud sügis teadetega kärpimisest, vähendamisest ja lõpetamisest - üleöö on selgunud, et polegi vajadust ega vahendeid! Kevadel oli raha ja osteti uus hoonegi, silmas pidades kasvamist! Nüüd aga see osakond (etenduskunstid) hoopis reorganiseeritakse ja õppekavad pillatakse laiali teistesse allüksustesse, keda silmas pidades see maja üldse hangiti. Niipalju siis pikalt ja perspektiivselt kavandamisest meie ülikoolis!

Meie erialavaldkond (infoharidus) liigub järgmisest õppeaastast Viljandist ära Tartu. Mõte meid liita ülikooli sees lähedasse allüksusse ja korrastada valdkondlikku paiknemist - see võib olla hea plaan. Nii saab palju kergem ja tulemuslikum olla igasugune arendus-, koostöö jm vajalik valdkondlik tegevus. Oleme sellist liikumisvõimalust osakonnas ise mitmelgi korral arutanud, kuna vahel tundub, et meie valdkonnas oleks Tartu võimalusi kaasates lihtsam areneda, kui siin Viljandis oma (nii mitmeski kontekstis justkui tuuleveskitega) võitlusi pidades. Kõikjal on omad eelised ja ohud - eks elame ja näeme! Ning aeg annab arutust, nagu öeldakse.

lugeja jõudmine raamatuni on järjest keerulisem

Raamatuid on viimasel ajal justkui väga palju, aga kui midagi konkreetset otsid, siis ei pruugi selle kätte saamine väga lihtsalt minna. Või kuidas üldse millestki uuest ilmunust teada saada? Seni harjumuspäraste viiside kõrvale on tekkinud (või asemele tulnud) mitmed uued võimalused.

Kuidas inimesed jõuavad neid huvitavate raamatuteni? Digital Book World vahendab Bowkeri hiljuti tehtud uurimust vastaval teemal: Book Discovery Landscape Becomes More Complicated as Reader Behavior Fractures.

Uuringu järgi muutsid oma senist käitumist raamatute soetamisel 2011. aastal ligi pooled kliendid (sh 12% ütleb, et laenutab ostmise asemel rohkem raamatukogust; vaid 5% ütleb, et eelistab e-raamatuid). Selgub, et 39% raamatutest müüakse e-teel, 26% raamatukauplustes ja ülejäänu kümnel muul moel (sh vaid 1% supermarketites). Inimesed saavad uutest raamatutest teada 44 erineval moel! Kõige enam aga siiski siiani isiklike soovituste läbi. 

e-raamatu ärimudelid rahvaraamatukogudele

Ameerika Raamatukogude Assotsiatsioon (ALA) koostas ja avaldas augustis soovitused rahvaraamatukogudele, kuidas ja mida pidada silmas läbirääkimistel kirjastustega e-raamatute osas. Uudise leiab: ALA Releases “Ebook Business Models for Public Libraries” ja materjal ise pdf-ina: Ebook Business Models for Public Libraries.

Kuna kõik on pidevas muutumises, siis ühest ja selget soovitust anda ei saa. Oluline on olla läbirääkimistel paindlik, kuid mõelda ja lähtuda ikkagi sellest, mis ja milleks on rahvaraamatukogud, nende avaliku teenuse pakkumise ja kättesaadavaks tegemise funktsioon ning põhimõtted.

Viitan siin ka American Libraries kevadise numbri e-sisule pühendatud eriväljaandele: E-Content Digital Supplement.

lumevaring

Seekordne lugemissoovitus tuleb ulmekirjanduse valdkonnast! Ja selleks on Neal Stephensoni "Lumevaring", mis originaalis ilmus esmakordselt 1992 ja eesti keeles on ta ilmunud 2003. aastal.

Tegemist on tulevikumaailmaga, kus on põimunud reaalsus ja virtuaalsus. Ehk siis nö piirideta virtuaalmaailmas toimuv hakkab mõjutama ka reaalsuses juhtuvat. Loodud on arvutiviirus, mis nakatab lisaks arvutile ka arvutikasutajat reaalsuses..
Juhtumi lahendamisel on loos peategelasele üheks oluliseks abijõuks tehisintellektist Raamatukoguhoidja - see siis põhjuseks, miks raamatut siitkaudu soovitan :) Muuhulgas huvitava interpretatsiooni osaliseks saab siin sumerite maailm.

rahvaraamatukogude rahastamisest USAs

Ameeriklased on joonistanud ilmekad infograafikud näitamaks rahvaraamatukogude teenuste kasutamise kasvu viimastel aastatel. Samal ajal on paljudes kohtades raamatukogude eelarvet kärbitud. Rohkem teavet leiab U.S. Public Libraries Weather the Storm.

lugemisest, stereotüüpidest jms

Juuni lõpus Tartus toimunud Euroopa teadusraamatukogude aastakonverentsil LIBER oli üheks kutsutud esinejaks prof. David Nicholas, uurimisgrupi CIBER direktor Inglismaalt, kes oma ettekandes rääkis tuginedes CIBERi aastate jooksul tehtud erinevatele teadlaste infokäitumist puudutavatele uuringutele, teadlaste infokäitumisest ja lugemisest virtuaalses ruumis - vt slaide.
Kaasajal on kombeks kiruda ja viriseda, et tänapäeva noored enam/üldse ei loe. Eelnevast aga nähtub, et ega eriti ei loe ka need, kellest seda ikka oodatakse - usutakse lugevat. Ja nagu prof. Nicholas oma küllaltki emotsionaalses ja iroonilises ettekandes ka välja tõi - digitaalses käitumises jäävad jäljed. Rääkida võib mõndagi, aga mida näitab su käitumine, tegutsemine - see ei pruugi jutuga sugugi kooskõlas olla.

Lisaks: hiljutine uurimus Ameerika Ühendriikides näitab, et nn Y-generatsiooni (sündinud ajavahemikus 1979-1989) saab pidada kõige enam raamatut armastavaks põlvkonnaks elusolevate põlvkondade hulgast! Vt Gen Y: the most book-loving generation alive?

avaldamisest ja lugemisest arenevas veebis

Üleeilses ReadWriteWebi uudiskirjas on põgusad ülevaateartiklid viimase aja arengutest veebis avaldamise, lugemise, suhtlemise jms teemadel. Kuhu suunas liigub blogimine jt seesugused tegevused (nagu Medium, Branch, Svbtle ja App.net) ning mis võiks olla põhjusteks?

Artiklid on järgmised: 5 Reasons Why Web Publishing is Changing (Again) ja How Online Reading Is Changing - And How to Cope!

Peamised põhjused artikli autori arvates on selles, et avaldamine on järjest sundimatum tegevus, veeb liigub rohkem lehekülgede jälgimiselt voogude jälgimisele, informatsiooni on võimalik sisuliselt organiseerida, voogude abil on võimalik tagada sisu paremat kvaliteeti ja hetkel populaarsed igasugu startup ettevõtmised otsivad lahendusi ärimudelitele, mis oleks reklaamivabad.

Mõned pildid Pasila raamatukogust Helsingis

Jagan mõned fotod Pasila raamatukogust. IFLA toimumiskohast Messukeskusest üle tee asuv haruraamatukogu. Taas üks sümpaatne koht, eriti meeldib see purskkaev keset aatriumi! :)

80% Soome elanikkonnast on aktiivsed raamatukogu kasutajad!

andmehaldusest ja arengutest teadusraamatukogudes

Teisipäevast tahaksin jagada varahommikust plenaarsessiooni ettekannet Yrjö Engeströmilt Towards knotworking: Designing a new concept of work in an academic library, mis tutvustab lähiaja muutusi ja plaane Helsingi Ülikooli raamatukogus:

Ja sama teemat laiendab Teadus- ja tehnikaraamatukogude sessioon teemal The role of libraries in data curation, access and preservation: an international perspective - käsitlused sellest, mil moel ja kuidas on raamatukogud jätkuvalt toeks ülikoolile ja selles tehtavale.

Noppeid IFLAlt Helsingis

Mõtlesin siin jagada üht eile kuuldud ettekannet, milles juttu raamatukogu teenuste pakkumisest mittestandardsel kujul ja moel. Siin ei ole kõik sugugi uus, mitmekülgsed on oldud läbi aegade, kuid kindlasti on kasulik ja vajalik mõelda ja katsetada vahel ehk ootamatuidki lahendusi. Tegemist on Sara Wingate Gray ettekandega Reference Librarianship On The Fly: Taking the Librarian Out of the Library.

Kongressil juhtub palju põnevat, kuid suure nördimusega tuleb täheldada, et Eesti raamatukogundusringkondi ei paista aasta olulisemal erialaüritusel toimuv eriti huvitavat. Sündmused võivad peaaegu koju kätte tulla, kohale siiski ei vaevuta minema (kongressil on üle 4000 osaleja, soomlasi ~800, Eestist ~20). Ega siis olegi imestada, et asjad ja juhtumised on meil täpselt sellised, nagu nad parasjagu on.