talvine lugemissoovitus!

Hiljuti ilmus eesti keeles Lev Manovichi "Uue meedia keel". Tegemist on mitmeski mõttes olulise tekstiga ja kuna seda on nüüd võimalik lugeda ka eesti keeles, siis väga soovitan. Väljavõte raamatu tutvustusest:

"Teoses esitab Lev Manovich esimese süsteemse teoreetilise käsitluse
uuest meediast, asetades uue meedia viimase paari sajandi visuaal- ja
meediakultuuri ajaloo konteksti. Ta vaatleb uue meedia toetumist vana
meedia konventsioonidele, näiteks ristkülikukujulisele pildiväljale ja
liikuvale kaamerale, ning näitab, kuidas uue meedia teosed loovad
reaalsuse illusiooni, suhestuvad vaatajaga ja kujutavad ruumi. Autor
selgitab, kuidas uuele meediale ainuomased kategooriad ja vormid, nagu
liides ja andmebaas, lõimuvad varasemate konventsioonidega, pannes
aluse uutlaadi esteetikale."

IFLA ettekirjutused e-sisu laenutamiseks

IFLA on teemaga tegelenud ja kokku pannud printsiibid, millest raamatukogud saaksid lähtuda e-raamatute jm digitaalse materjali kättesaadavaks tegemisel, e-laenutamisel. Koostatud on spetsiaalne veebileht, kuhu siis info järjest koonduks: E-Lending for Libraries. Siin aga printsiibid ja põhimõtted ise: IFLA Principles for Library eLending.

andmete hoidmine DNAs on saamas reaalsuseks

Ajakiri DISCOVER blogi 80beats vahendab järgmist uudist: Data Storage in DNA becomes a Reality. Uudis teavitab teadlaste õnnestunud katsest kanda 739 kilobaiti andmeid arvuti kõvakettalt üle geneetilisse koodi ja saada see siis terviklikult tagasi jälle kõvakettale.

laste ja noorte ajaviiteks lugemine

Digital Book World vahendab Bowkeri uurimust noorte ameeriklaste lugemisharjumuste kohta. Kuidas lapsed ja noored jõuavad ajaviitekirjanduseni, mida nad loevad? Millisel kohal ja kui populaarne üldse on raamatu lugemine võrreldes muu meedia tarbimisega? Lähemalt saab lugeda: Where Do Kids Find the Books They Read for Pleasure? Libraries, Amazon
Jah, selgub, et see koht on ikka jätkuvalt kõigepealt rahvaraamatukogu, kust lugemiseks soovitud raamat kätte saadakse! Aga lugemissoovituste saamise osas on esikohal sõbrad ja perekond, edasi raamatukauplus ning raamatukogu on jäänud kolmandale kohale.
Käesolev uuring ei tuvastanud ka laste vähenevat huvi raamatute vastu; väljendatakse, et raamatud on sama olulised kui kõik muu meedia.

e-raamatute lugemus kasvab, paberväljaannete lugemus väheneb

Pew Uurimiskeskus uurib Internet & American Life Project raames regulaarselt muuhulgas ameeriklaste lugemisharjumusi, nende muutumist e-raamatute tulles. Millised need täpsemalt on, saab lugeda järgmisest aruandest: E-book Reading Jumps; Print Book Reading Declines. 
Selgub, et olgugi tasapisi, siis e-raamatute lugemus raamatulugejate hulgas järjest kasvab ning trükitud raamatute lugemine väheneb. E-raamatuid loevad kõige rohkem haritumad, jõukamad, vanuses 30-49 eluaastat ameeriklased.

e-raamatud Ühendriikide ja Euroopa raamatukogudes

Jagan viiteid huvitavale lugemisele seoses e-raamatutega Ameerika Ühendriikide ja erinevate Euroopa maade raamatukogudes.
The Digital Shift vahendab e-raamatute kasutamise kohta tehtud uurimuste aruandeid, mis tehti eraldi nii rahva-, akadeemilistes, kui kooliraamatukogudes. Välja on toodud mitmed asjasse puutuvad kontekstid (pakkujad, seadmed jt) ning ka võrdlus näitajate osas 2011. ja 2010. aastaga. Muutused on tähelepanuväärsed.
Forbes kajastab samuti e-raamatute teemat; artiklis The Wrong War Over eBooks: Publishers Vs. Libraries. (Ja sama loo jätk rahvaraamatukogude koha üle ühiskonnas: Why Public Libraries Matter: And How They Can Do More, lisatud 17.01.2013)
Publishers Weekly kajastab hiljuti Haagis toimunud IFLA kohtumist teemal e-raamatud raamatukogus: You Have Two, Maybe Three Years...

ood tuleviku raamatukoguhoidjale!

Viitan ühele juba rohkem kui aasta tagasi kirjutatud tekstile, kuid see on nii sümpaatne kirjatöö, et väärib ikka lugemist ja kaasa mõtlemist! :) 
Seth Godin kirjutab oma blogipostituses The future of the library mh järgmist:
"Librarians that are arguing and lobbying for clever ebook lending solutions are completely missing the point. They are defending library as warehouse as opposed to fighting for the future, which is librarian as producer, concierge, connector, teacher and impresario.
Post-Gutenberg, books are finally abundant, hardly scarce, hardly expensive, hardly worth warehousing. Post-Gutenberg, the scarce resource is knowledge and insight, not access to data."
Ja veel:
"We need librarians more than we ever did. What we don't need are mere clerks who guard dead paper. Librarians are too important to be a dwindling voice in our culture. For the right librarian, this is the chance of a lifetime."

ühiskonna arengutest infoajastul

Kantuna murest meie ühiskonna arenemise ja kujundamise võimalustest ning suundumustest infoajastul, on Anto Veldre alustanud Sirbis artiklisarja "Infoühiskonnast hereetiliselt" (ja artikleid vahendab ka Postimees). Kohati provotseerides (kuid kuidas sa muidu piisavalt tähelepanu pälvid?) kirjutab ta, et infoühiskond on pigem humanitaaride, kui tehnikute asi. Aeg oleks ärgata ja seda märgata!
Artikli I osa, II osa, III osa, IV osa, V osa, VI osa ja finaal.
Veldre hiljutine Eesti Ekspressi artikkel "Ood blasfeemiaseaduse saabumisele" juhib tähelepanu, kuidas ühtede, pealtnäha lihtsate asjade varjus, üritatakse läbi suruda ja vastu võtta seadusi, mis meile sugugi pikas perspektiivis head ei pruugi olla.

Teemaga haakub hästi Evgeny Morozovi raamat The Net Delusion: How not to liberate the world - kas internetist võidavad vaid "head" ja nö läänemeelsed? Või on kõik hoopis mitmekülgsem? Tasub lugeda ja kaasa mõelda!

e-raamatud Eestis

Häid uudiseid Eestist: tänane Postimees kirjutab, et "Tammsaare läheb internetti".
"Kultuuriministeerium plaanib 2013. aastal tellida 100–200 epub-formaadis e-raamatut, mida kõik huvilised saavad tasuta lugeritesse või mobiiltelefonidesse laadida. Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsleri Ragnar Siili sõnul muudetakse esmajoones tasuta kättesaadavaks teosed, mis on autoriõiguste alt väljas või mille suhtes võib autoritega kokkuleppe saavutada. Paariaastase projekti raames peaks riigi toel e-raamatu formaadis tasuta kättesaadavaks muutuma kuni 600 teost, eelkõige kooli kohustuslik kirjandus ja lastekirjandus."

kemplemised e-raamatute pärast

Huffington Posti artikkel The Mystery of the Missing E-Books annab põhjaliku ülevaate olukorrast ja võitlustest Ameerika Ühendriikides, mida peavad kirjastused ja raamatukogud e-raamatute kättesaadavaks tegemise pärast.

Ja siin viide Digital Book Worldi artiklile, mis tutvustab hiljuti tehtud uurimust e-raamatute kasutamise kohta: New Survey Supports That Ebook Borrowers Buy, Too. Välja tuuakse mitmeid huvitavaid arenguid ja tendentse.