kas digimaailmas vajab konkurents kaitset?

Eile-täna on mitmel pool uudistes järgmine pretsedenti loov kohtulugu, mille siiagi The New York Times' vahendusel ära viitan: In Digital World, Competition Needs Protection, kus

"To believe publishers and authors, the government just handed Amazon a monopoly over the book market: The price-fixing suit against Apple and the nation’s top publishers filed by the Justice Department last week will free Amazon to offer ruinous discounts in the booming new market of electronic books, drive brick-and-mortar bookstores out of existence and kill off publishers’ lucrative business of ink on paper" 

Ehk siis eelmisel nädalal: Justice Dept. Sues Apple and Publishers Over E-Book Pricing; 3 Publishers Settle

Väga põnevad ajad, mis muud!

uued mõisted, kas alati ka uus sisu?

Ajad ja olud muutuvad ning ühes nendega ka asjade ja nähtuste selgitamiseks kasutusel olevad mõisted, terminoloogia, sõnavara üldse.

Mõned aastad tagasi olid meil raamatukogundusringkonnas suured vaidlused selle üle, kas raamatukogu lugejate kohta on ikka sobilik kasutada äriringkondadest käibele tulnud üldmõistet klient. Rahulikumalt on toimunud infotöö ühe põhitegevuse - bibliografeerimine - asendumine metaandmete koostamisega. Teame, et kumbki mõiste ei ole käibelt kadumas, tänasel päeval me rahulikult aktsepteerime erinevaid mõisteid kõrvuti ja probleeme ei ole.
Uusi (ja kohati segadusse ajavaid mõisteid) on aga lähiajalgi lisandumas. Näiteks avatud juurdepääsuga raamatukogu, arukas raamatukogu; või kuidas üldse eesti keelde kõige paremini tõlkida knowledge librarian? Muidugi saavad need olla ka nö ülemineku aja terminid, kasutusel seni, kuni uus sisu saab nähtusele omaseks ja siis võib kohmakad täiendused ära jätta.

Ideetutvustusi ajakirja KMWorld Magazine rubriigi The Future of the Future vahendusel: Why smart cities need smart libraries: Stories from the Alaskan frontier, Rise of the knowledge librarian, The continuing saga of the knowledge librarian jt.

miks on vaja raamatukogu?

Jah, mõned kirjanikud on ja jäävad sümpaatseteks! Cory Doctorow kirjutab boingboing'us, kuidas raamatukogud ja raamatukoguhoidjad on möödapääsmatult vajalikud ka tänasel päeval, internetiajastul. Vt lähemalt: Cheapskates love libraries (it's mutual).

Eriti meeldib mulle veel see lõik:

"Librarians, ultimately, are in the business of evaluating the authority of information sources, a problem that has never confronted more people than it does in the era of the Internet. I'm particularly looking forward to the day that hackspaces and libraries begin to realize that they're approaching the same problem from different directions, and a corner of the local branch into an e-waste recycling depot where librarians and tinkerers will help you build and outfit your own PC, giving you the technical and information literacy to understand what your computer is doing on your behalf."

arutelud ERMi maja ja asukoha ümber

See, et Eesti Rahva Muuseum uut maja ja kaasaegseid tingimusi vajab on ilmselge. Kuigi on tehtud juba palju kulutusi jms uue maja plaanimisega Raadile, siis kuidagi tundub see plaanitav liiga uhke - kas ta ikka realiseerub sellisena, nagu ette kujutatakse ja kas ikka saavad kulud-tulud mõistlikku tasakaalu?
Tänases Postimehes teeb Anti Poolamets oma arvamusartiklis Kuidas saada uus Eesti Rahva Muuseum lisarahadeta minu arvates küll väga mõistliku ettepaneku: liita ERM ja Eesti Põllumajandusmuuseum.

südamesosin

Ma olen suur Hayao Miyazaki filmide fänn. Ja see viib mind järjest Studio Ghibli teistegi tegijate filmide juurde. Härra Miyazaki režissöörina tehtud filmid on fantaasialood, filmile  "Südamesosin" on ta kohandanud stsenaariumi. Seekord ei ole žanriks fantaasia, vaid kaasaja teismeliste eneseotsinguid kajastav lugu. Filmi tutvustus kõlab:

"Laenutanud raamatukogust järjekordse raamatu märkas Shizuku juhuslikult, et enne teda oli sama raamatut lugenud keegi Seiji. Nüüd meenus tüdrukule, et ta oli ka varem tähele pannud laenutajate nimistus seda nime. Kes on küll see salapärane poiss, kellele meeldivad samad raamatud, mis Shizukulegi? Tüdruk otsustas selle poisi üles otsida..."

Tegemist on suurepärase noorte filmiga! Nii hästi on edasi antud seda tunnetuslikku tasandit, kuidas noor inimene tajub ja kogeb ennast ning ümbritsevat. Ja siin kirjutan ma sellest seepärast, et oluliseks tegevuspaigaks on loos raamatukogu ja peategelase isa on raamatukoguhoidja :)
Film on saadaval Sonatiini vahendusel meie dvd-levis, soovitan väga!

kultuuriakadeemias õppijad valivad eriala teadlikult

Ühiskonnas on palju juttu sellest, et meie noored valivad õpingute jätkamiseks eriala sageli juhuslikult, näiteks selle järgi, mis on parasjagu populaarne, kuhu sisse saadakse ning mitte väga selle alusel, mis tegelikult huvitab ja isikuomadustelt oleks kõige sobivam.
Sellele, et lood on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias õppijatega teisiti sain hiljuti kinnituse (lisaks oma isiklikele tähelepanekutele) meie kooli vilistlaste hulgas läbiviidud vilistlasuuringu tulemustest: ülekaalukalt domineerivad eriala valikukriteeriumidest huvi eriala vastu (97%), eneseteostusvõimaluse nägemine vastaval erialal (82%) ja enda vastavas valdkonnas tugevaks hindamine (75%).
Omamoodi filter on meie jaoks kooli asukoht Viljandis: noored tahavad ikka kodust eemale, suurde linna jms. Selliselt jäävad aga meile tulemata need, kellele on õpitavast olulisem kooli asukoht kui õpitav eriala jms. Vilistlasuuring näitab, et rahulolu valitud kooliga on 97% ja erialavalikuga 93%. (Ka meie viimaste aastate esmakursuslaste tagasiside küsitlused näitavad, et õppima on tahetud tulla just seda eriala sellesse kooli.)
Vilistlasuuringu viis läbi TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja uuringutulemuste raportiga saabki tutvuda nende veebilehe vahendusel (vt Viljandi Kultuuriakadeemia vilistlasuuring 1992-2009). Raportist leiab ka selgitused, kuidas on andmeid käsitletud ning liigendatud (näiteks erinevatel aegadel raamatukogunduse lõpetajad leiavad end infohariduse osakonna alt ja peamiselt viimase perioodi, 2006-2009 sees on lisandunud info- ja dokumendihalduse vilistlased).

kuidas raamat valmib?

Viide kõigile raamatusõpradele: How a Book is Made: AD 400 vs. 1947 vs. 1961 vs. 2011 - veebilehekülg, kuhu on koondatud neli videot, mis näitavad raamatu valmistamist erinevatel aegadel. Sealhulgas lugu käsikirjalise raamatu tegemisest, pärgamendi ettevalmistamisest jms :)

e-raamatud on maailmas järjest populaarsemad

Digital Book World vahendab artiklis World Catching Up to U.S. in E-Book Buying Habits, Study Says R.R. Bowker’s Global eBook Monitor uuringut, millest selgub, et tänaseks päevaks ollakse valmis ostma e-raamatut juba igalpool maailmas:

"Of survey respondents who indicated that they had never downloaded and purchased an e-book, only 16% of Brazilians and 11% of Indians said they would not try one.

Compare that with 66% of French and 72% of Japanese people who said they had not tried e-books and did not want to try them."

Lühiülevaadet lähemalt saab lugeda eelpool viidatud artiklist endast.
Täiendus: viide ka uuringu tegijate lehele: Bowker Releases Results of Global eBook Research

videod Super-Raamatukogutädi tegemistest

Humoorika lähenemisega tehtud õppefilmid raamatukogus käitumisest ja kasutamisest. Meie kaks vilistlast, kes Tallinnas Rocca al Mare kooli raamatukogus töötavad, on näinud vastavat vajadust - lool on juba kolm osa :)

Ja järgmised kaks leiab: 2. osa & 3. osa

infoplahvatusest, mis kaasnes trükkimise tulekuga

Huvitav artikkel Peter Burke'lt Coping with Gutenberg: the Information Explosion in Early Modern Europe, kus käsitletakse nähtusi ja muutusi Euroopas, mis kaasnesid trükikunsti leiutamise ning trükikodade tekke ja levikuga erinevates riikides 16. sajandil.
Väga aktuaalne lugemine ajal, mil e-raamatute tulek on muutmas meie arusaamist raamatust, selle kirjastamisest, lugemisest jne. Uuendustega käib paratamatult kaasas millegi senise lõppemine (näiteks prantsuse humanist Guillaume Fichet arvas, et trükikoja lubamine Pariisi on justkui Trooja hobuse lubamine linna..).
Tänasel päeval me teame, kui palju edasiviiv oli inimkonna jaoks trükikunsti leiutamine (me isegi ei kujuta ette, et see inimene on haritud, kes raamatut ei loe!), siis miks me nii väga kardame selle meediumi muutumist? Digitaalsena on infolevi võimalik veel ulatuslikumalt. Kuid muidugi, kannatavad ju paljud senised ärihuvid ja -mudelid, sest uued asjad sunnivad muutuma, nii mõndagi senisest asendama jne. Paljud senised harjumused ja tõekspidamised vajavad üle vaatamist ja ümber hindamist.
Näiteks üks väljavõte artiklist lugemise kohta:

"Writing in 1819, an English man of letters, Francis Jeffrey, expressed the fear that ‘if we continue to write and rhyme at the present rate for 200 years longer, there must be some new art of short-hand reading invented - or all reading will be given up in despair’. In an informal way, this was what had already been happening for centuries. There was a shift from ‘intensive’ to ‘extensive’ reading (or in Francis Bacon’s famous metaphor, from ‘swallowing’ to ‘tasting’ books). The later eighteenth century has been presented as a turning-point in this respect (though it should not be forgotten that early modern people, like ourselves, were capable of changing gear and shifting from one mode of reading to another when this was necessary). A new vocabulary came into use in the early modern period to describe this ‘reading revolution’, including words such as ‘referring’, ‘consulting’, ‘skimming’ and ‘skipping’. As Jonathan Swift commented with his usual pessimistic wit, ‘to enter the palace of learning at the great gate, requires an expense of time and forms; men of much haste and little ceremony are content to get in by the backdoor’. These were the literary equivalents of ‘surfing the net’."

Artiklist põhjalikumalt saab teema kohta lugeda Peter Burke' raamatutest ühise pealkirja all "A Social History of Knowledge".