raamatukogu ideest

Vähe on tegelikult üllama missiooniga ettevõtmisi (kui üldse!) kui seda on raamatukogu! Teha kättesaadavaks teave - inimkonna teadmised, oskused, kogemused, avastused jms. Rahvaraamatukogu idee on veel laiem - teha informatsioon kättesaadavaks kõigile ühtmoodi võrdselt. Tagada vaba, avatud juurdepääs inimest huvitavale teabele! ...ja see tundub nii lihtsana: istun arvuti ette, toksin otsisõna brauseri/google' otsiaknasse ja saangi vastuse, soovitud otsitulemuse! Kuid asjad ei pruugi nii lihtsad olla: kui ei ole juurdepääsu internetiühendusega arvutile, vastavale andmebaasile või infokogule - kes, mis siis aitab? Kus see juurdepääs saada? Ikka raamatukogus :)
Viimastel aastatel on informatsioonile juurdepääsu võimaldamisel aktuaalne avatud juurdepääsu (open access) kontseptsioon. See on alternatiiv kommertskirjastamisele ja võimalus oma materjale/teavet internetis arhiveerida (avalikud repositooriumid) ning kõigile leitavaks-kasutatavaks teha. Kuid nähtust võib vaadata ka laiemalt ja nii ongi ka raamatukogud seda ideed propageerima hakanud, kuna on ju (avalikud ehk rahva)raamatukogud algusest peale sellest ideest lähtuvalt toiminud: pakkuda avatud juurdepääsu, seda nii oma kogudele kui kõigele sellele, mis neis leida.
Avatus aga laiemaski mõttes: raamatukogu ruum on osa avalikust, avatud ruumist. Raamatukogu on kohtumispaik, töö- ja õppimispaik, meeldiv koht vaba aja veetmiseks ja hobidega tegelemiseks ning palju muudki.
Meeldiv on külastada kohta, kuhu võib vabalt sisse jalutada, materjale sirvida, kohvi juua, suhelda jpm. Kus on kaasaegne ja spetsiaalselt kujundatud keskkond, õdus atmosfäär :)
(Kirjutise ajendas täna lõppenud IFLA kongress ja selle ajal külastatud Rootsi raamatukogud.)

Esmamuljeid IFLAlt Göteborgis 2010

Osalen parasjagu IFLA kongressil Göteborgis ja mõtlesin, et kirjutan siia seekord oma mõningaid tähelepanekuid.

Tegemist on juba 76. korda toimuva üritusega, mina osalen teist korda (esimene kord oli aasta tagasi Milaanos). IFLAle sattusin, kuna osutusin valituks Eestit esindama IFLA Hariduse ja koolituse sektsioonis selle alalise komitee liikmena.
Tore on olnud leida-mõista-kogeda, et tegemist ongi nii toreda organisatsiooniga, kui oma tutvustuses öeldakse ja väljaütlemistes taodeldakse. Kongressil osaleb ligi 4000 delegaati rohkem kui 100 riigist. Vaateid ja arusaamu, rõõme ja muresid on nii sarnaseid, kui väga erinevaid. Põnev on kohata kolleege ka neist paigust, kellega muidu võib-olla palju konverentsidel jms kokku ei juhtu ja tegemistest päris igapäevaselt ei tea.
Esmapilgul võib mõelda ja tundubki, et nn arenenud riikide ja arengumaade probleemid on väga erinevad, kui neid aga süvenenumalt vaadata, siis kas ikka ongi: Eestiski on parasjagu käimas Lugemisaasta projekt, kuna oleme mures inimeste (eriti laste ja noorte) lugemisoskuse pärast. Selline ettevõtmine on varem aset leidnud näiteks Suurbritannias ja on peagi tulemas Austraalias - lugemise tähtsust on oluline rõhutada (taas ka) nn arenenud maailmas! Ehk siis kirjaoskus ja selle arengule kaasaaitamine on ikka jätkuvalt ühtmoodi aktuaalne meie kõigi jaoks :)
Tänahommikune plenaaristungi esineja oli kirjanik Henning Mankel, kes lihtsalt ja liigutavalt rääkis oma Mosambiigi kogemustele tuginedes sellest, mis on oluline: isikutunnistus, eneseväärikus, lugemis- ja kirjutamisoskus ehk haridus. (Ja kui oluline roll on siin rahvaraamatukogudel.) Vaadates viimasel ajal arenguid Eestis ja kui kiiresti meil tõuseb vaid põhiharidusega inimeste osakaal ühiskonnas, siis olen ennast mitmelgi korral tabanud mõtlemast - huvitav kuhu see tendents meid peagi välja viib?! (Ning siinjuures ka meie raamatukogude rahastamisprobleemid, muidugi!)

Göteborgis on parasjagu käimas iga-aastane kultuurifestival - kõikjal keegi esineb ja kõik on vaatajale-kuulajale tasuta!

Sotsiaalvõrgustikud meie igapäevaelu tegemistes

Lihtne, kuid samas sisutihe käsitlus sotsiaalvõrgustikest. Mida me teame varasemast ja kuidas need toimivad e-keskkonnas.

The Real Life Social Network v2

View more documents from Paul Adams.

Reis Soome raamatukogudesse

Maikuu lõpus (25.-27. mai 2010) külastasime taas TÜ VKA raamatukogundus ja infokeskkonnad eriala üliõpilastega Soome raamatukogusid.
Külastasime raamatukogusid Helsingis, Espoos, Hyvinkääl ja Tamperes. Sel korral olid kaasasõitjad enamasti kaugõppijad, kes ise enamasti ka erinevates rahvaraamatukogudes töötavad ja nii külastasimegi just peamiselt rahvaraamatukogusid. Eesmärk oli näha erinevaid ruumi kasutusvõimalusi ja tutvuda erinevate pakutavate teenustega.
Fotol osa Helsingi Raamatukogu 10 interjöörist.

Alustasime moodsate raamatukogudega Helsingis (Raamatukogu 10) ja Espoos (keskraamatukogu Sello ja suures kaubanduskeskuses paiknev Õuna harukogu).

Fotol: näide Sello raamatukogust

Raamatukogud on kaasaegse interjööriga ja paiknevad kasutajatele sobivas asukohas (kesklinnas, rahvarohketes kaubanduskeskustes), mistõttu on inimestel lihtne tulla. Kuna kaasa on mindud noorte huvide ja populaarsete valdkondadega, siis on raamatukogud rahvast tulvil (vaba aja veetmine mitmel meeldival moel (lugemine, muusika kuulamine ja/või tegemine, filmide vaatamine, arvuti- ja lauamängude mängimine, näituste ja väljapanekute külastamine jms), õppimine jt).

Fotol: Jalgpallimatš on hoos

Õppekäiku jätkasime linnaraamatukogude külastamisega Hyvinkääl ja Tamperes (peakogu Metso ja harukogu Hervanta keskuses). Näited juba klassikaks saanud Soome raamatukogudest. Huvitavad majad ja arvamused-kogemused näiteks e-teenuste pakkumisega. Hervantal on põnev Infoturg, kus pakutakse võimalusi ja kasutajakoolitust kõiksugu kasutajale huvipakkuvates arvuti- ja internetikasutamise valdkondades. E-raamatute vastu palju huvi veel ka Soome väiksemates raamatukogudes ei tunta, kuna omakeelset lugemist on vähe.

Fotol hea idee Hervantalt: mida teha vana kataloogiga? Lastele aardelaekaks!

Kolmandal päeval naasime Helsingisse, kus külastasime Noorsootöö keskuse juures paiknevat erialaraamatukogu ja kuulsime ka Elavast Raamatukogust. Viimasena tutvusime Soome Rahvusraamatukogu vana ja põneva majaga.

Eelmise õppereisi kohta saab lugeda siit :)

Sotsiaalse meedia võimalused raamatukogudele

Toon siin ära oma koolituse Sotsiaalse meedia võimalused raamatukogudele slaidid, et huvilistel oleks võimalus kasutada!

Sotsiaalse meedia kasutusvõimalused

View more presentations from Mai Poldaas.

veebikajastusest

Veebikajastuse üks rollidest on teadupärast oma tegevusest teada andmine, tutvustamine; sh oma tegevuse turundamine.
Viimase poole aasta jooksul saab täheldada eestlaste hoogsat registreerumist sotsiaalsesse võrgustikku Facebook. See on hetkel suurim sellelaadne rahvusvaheline suhtluskeskkond, mis tähistas just oma kuuendat sünnipäeva. Facebook võimaldab kasutajail aega veeta järjest mitmekülgsemalt; keskkonnaga liituvad järjest enam ka asutused jt, kelle potentsiaalsed kliendid Facebookis aega veedavad.
Eestlaste "Facebooki-avastusega" võiks kaasa minna ka raamatukogud jt info- ning mäluasutused, oldaks konkurentidega meelelahutus-, vaba aja sisustamise jms konkurentsis samal stardipositsioonil. (Loe innustuseks näiteks Eesti internetiturundus paterdab Facebookis alles lapsekingades.)
Facebookis on esindatud näiteks Lugemisaasta, osalusveeb, Teater NO99, Forum Cinemas Kinoklubi jpt. Siin on gruppe ja lehekülgi igasugu huvidest ja harrastustest lähtuvalt (reisimine, kokkamine, lemmikautorid, -muusikud, -filmid jpm) - tegemist on juba nagu omaette universumiga. Ka paar meie raamatukogu ja muuseumi on esindatud, kuid võiks olla rohkem :)
Registreerudes on asutusele parem lahendus fännilehekülg, kui grupp. Eeliseks rohkemad infoesitusvõimalused ja kindlasti ka võimalus oma kasutajaid (ehk fänne) teavitada uudisvoo vahendusel - kasutaja ei pea minema sündmusi otsima, vaid need tuuakse talle kätte.

esimesed e-raamatud tulemas ka Eestis

Tänasest Eesti Päevalehest saab lugeda, et Eesti raamatuturule saabuvad e-raamatud ehk siis ka meie kirjastajad plaanivad järjest enam e-kirjastamist. Tore uudis!
Viide ka Digitarga ülevaatele e-raamatu lugerist: Kas e-lugejad hakkavad paberraamatuid välja sööma?

e-raamatute müük ületab esmakordselt tavaraamatute müügi

Juba selle aastakümne algul prognoositud, kuid nüüd siis kätte jõudnud sündmus: e-raamatute müük ületab tavaraamatute müügi. Seda Amazonis jõulumüügi käigus ja tänu nende suhteliselt kasutajasõbralikule lugerile Kindle.
Üks suuremaid takistusi siiani on olnud erinevad seadmed ja nende ühildamatus (ehk siis ühtse standardi puudumine) ning paljuski ka vähene kasutajasõbralikkus. Nüüd paistab jää olema hakanud liikuma, Kindle'sse sobivad ühilduvad ka näiteks iPodi ja iPhone' ning saadaval juba ka 390 000 nimetust.
Eestikeelne uudis: E-raamatud esmakordselt Amazonis tavaraamatutest populaarsemad ja inglise keeles pikemalt: Kindle Milestone: Amazon Sold More Kindle Books Than Physical Books On Xmas või Amazon e-book sales overtake print for first time.

Info tarbimise vahel on oluline ka talvemõnusid nautida! Kes teab, kaua seda head ilma jagub. Ilusat pühade aega :)

meie raamatukogudest

Käesoleva postituse ajendas tänase Päevalehe artikkel Säästuaeg rapib raamatukogusid. Ei ole siin eriti meie nn päevapoliitilistel teemadel sõna võtnud, aga seekord siis teisiti.
Meie raamatukogud on meie kasutajate nägu. Üks ei eksisteeri teiseta, raamatukogud ei ole asjad iseeneses. Kuni meie kasutajad (ehk rahvaraamatukogu kontekstis avalikkus) ei ütle, millist raamatukogu ta tahab (läbi kasutamise, poliitika, seadusandluse jms) - ta seda ka ei saa. Kui ühiskond esitab nõudmise, siis on seda põhjust ka täita - muidu aga võib olla nii või naa või kuidas juhtub (kui traditsiooniline, tädistunud, automatiseeritud jms).
Meile nii meeldib end raamaturahvaks pidada, aga kui aus olla ja meie raamatukogudele vaadata - siis mina küll aru ei saa, millele see baseerub?! (vaid sellele, et kunagi üks meie suurmees ütles nii?)
Meile meeldib end haritud ja kultuurrahvaks pidada - kuid millele tuginedes? Millest näiteks algab üks kool? Aga mis seisus on meie paljud kooliraamatukogud? (rääkimata kontekstist, kust saab noor ilmakodanik oma esimese raamatukogu kogemuse!)
Kui kohalikus omavalitsuses töötavad inimesed ise raamatukoguteenuseid ei kasuta, siis nad ei mõista kohaliku raamatukogu tähtsust. Kui näiteks kohalikes töötutes ja teistes elu hammasrataste vahele jäänutes nähakse vaid tüütut koormat oma rahakotile ning kuidagi ei olda kursis sellega, mil moel üks kaasaegne raamatukogu võiks aidata neid probleeme lahendada - siis paremat pole meil oodata.
Paljudes valdkondades on praegu kitsas, aga seda paremini tulekski mõelda, kuskohalt kärpida. Nii mõnigi kord võivad uisapäisa tehtud otsused meile hiljem väga kalliks maksma minna, ega näiteid pole vaja ju kaugelt otsima minna.