pilte meie Astu raamidest välja! nädalast

11.-17. september korraldasime Tartu Linnaraamatukogus erinevaid sündmusi rahvusvaheliste raamatukogupäevade Astu raamidest välja! raames. Mis masin on 3D-printer või x-cut masin? Mis omad nipid overlok-õmblemisega kaasas käivad? Meiega koos sai meisterdada ja mängida, raamatutäikal kaubelda ja rohevahetust teha. Jälle läks käima võimalus koerale ette lugeda jm toredad ettevõtmised :)

taim raamatu vastu

rohevahetusest saadud raamatud

Astu raamidest välja! rahvusvahelised raamatukogupäevad Tartu Linnaraamatukogus

Ühinesime sel suvel rahvusvahelise liikumisega Get Outside the Lines ehk Astu raamidest välja, mille raames kõik liitunud raamatukogud üle maailma (vt www.getoutsidethelines.org) korraldavad septembri teisel nädalal nn raamidest välja üritusi oma raamatukogu külastajatele ja kogukonna liikmetele. Ettevõtmise mõte on üheskoos juhtida laiemat tähelepanu sellele, kuidas raamatukogud ja neis tehtav on viimasel ajal muutunud ning muutumises.

Raamatukogust saab ikka jätkuvalt raamatuid ja teisi teavikuid laenutada. Seal toimuvad põnevad kohtumised kirjanike ning teiste huvitavate kultuuritegelastega. Kuid teadmised levivad tänapäeval väga mitmel moel ja nii on raamatukogudeski toimumas muutused nende erinevate viisidega kaasa minemiseks. Õppimine ja teadmiste omandamine on muutunud mängulisemaks. Uusi oskusi ja kogemusi saadakse rohkem praktilistel ehk käed külge meetoditel. Raamatukogu on koht erinevateks kogunemisteks ja raamatukogu teenuseid saab tarbida seal, kus see on parasjagu kõige vajalikum ning toredam.

11.-17. september toimuvad Tartu Linnaraamatukogus mitmed sündmused, mis tutvustavad lähemalt meie hiljutisi uusi teenuseid: 11. ja 13. septembril tutvustatakse tehnikakirjanduse saalis noortele 3D-printimise vigureid – käed külge moel sellest, mida täpsemalt meil teha saab jms. 13. ja 15. septembril toimub overlok-õmblemise nippide jagamine kogenud õmbleja poolt meie Annelinna harukogu õmblustoas ja tehnikakirjanduse saalis. Üheskoos on vahva meisterdada ja mängida: mida vahvat saab teha paberist ja vildist x-cut masinat kasutades? Koos mängides leiab uusi sõpru, laiendab teadmisi ja omandab oskusi ning vilumusi. 15. septembril jätkab meie Tammelinna harukogus lauamänguhuviliste kooskäimine juba oma kuuendat hooaega.

Septembri keskel toimuvad erinevates linnaosades linnaosapäevad ja nii osaleme pop-up teenustega 16. septembril Annelinna perepäeval ja 17. septembril Tähtvere kogukonnafestivalil. Meiega koos saab meisterdada ja mängida, kuid teha ka rohevahetust, kus vahetame taime raamatu vastu – ja seda niipidi, et taim meilt ning raamat meile.

Kõigest lähemalt sündmuste kavast ja kalendrist raamatukogu koduleheküljel www.luts.ee. Tulge osalema ja kohtume raamatukogus!

raamatuta raamatukogu

Rääkisin täna Suveakadeemias taas rahvaraamatukogu viimase aja arengutest. Seekord just uutest, lisandunud ja muutunud teenustest. Jagan slaide siingi:

Raamatuta raamatukogu from Mai Poldaas

iseteeninduse pahupoolest rahvaraamatukogudes

Huvitav lugemine iseteeninduse pahupoolest Ameerika rahvaraamatukogudes: Checking Out Securely: The Challenge of Staffless Libraries.
Näiteks Taani raamatukogude kogemused nn 24/7 teenuse pakkumisel on pigem positiivsed, kogukond vaatab ka ise asjade sujumise järele. Ameerikas on aga positiivsete juhtumite kõrval ka negatiivseid näiteid ja neile artiklis viidataksegi.
Eestis meil neid muresid lähiajal siiski karta pole. Nagu meil oli keeruline kunagi käima saada raamatukogutöö põhiprotsesside automatiseerimist (mille tulemus on avalik e-kataloog lugejate jaoks ja saab üle võrgu tellida jne), keeruline on saada käima kultuuripärandi digiteerimist ja e-raamatutele juurdepääsu rahvaraamatukogudes, nii ei pea meie omavalitsused perspektiivikaks ka iseteeninduse võimaldamist rahvaraamatukogudes. Selline e-riik see Eesti ongi!

raamatukogu on koht ka kulinaarse kirjaoskuse arendamiseks

Inimesele igapäevaselt vajalike pädevuste kontekstis, kuid just kirjaoskusena mõistetud nähtusena, on erinevate täiendustega kirjaoskus tänapäeval väga aktuaalne ja sellest tulenevalt palju ka just selle mõistekontseptsiooni kaudu kasutusel. Ehk neid valdkondi, kus inimene võiks kirjaoskaja olla, tuleb justkui järjest juurde - seda nn uuenenud kujul.
Ja raamatukogu on ikka olnud koht, kus oma erinevaid kirjaoskusi arendada. Selleks leiavad raamatukogus koha ka ehk esmapilgul ootamatudki ettevõtmised, nagu näiteks kulinaarse kirjaoskuse arendamine. Philadelphia linnaraamatukogus tegutseb juba kolmandat aastat Culinary Literacy Center, kus koos saadakse targemaks erineva toitumise teemadel (tervis, kultuurid ja rahvuslikud köögid jne), kokatakse üheskoos ja jagatakse retsepte jpm seonduvat. Kokkamise vahendusel õpitakse keelt, erinevas eas inimestele vahendatakse neile jõukohast - kokku toimub üle 350 erineva kursuse aastas!

Kuidas kujundada lugemisharjumust?

Suured kirjandusfestivalid (Prima Vista, HeadRead) on tulemas ja palju toredat lugemist on tutvustamisel, aga kui ei ole aega ega harjumust, siis kuidas saada lugejaks?
QUARTZ vahendab Harvardi uuringute tulemusi lugemisharjumuste teemal, kus muuhulgas jagatakse ka lihtsaid nippe. Vt lähemalt: Reading books is a major key to success. Here's how you make it a habit.
Toredaid lugemiselamusi!

asjade raamatukogu

Asjade internet kõlab tuttavalt, kuid asjade raamatukogu pole meil veel eriti levinud. Milleks osta, kui võib laenata? Raamatute puhul sageli mõtleme, et kas osta või pigem lähen laenan selle raamatukogust - igati tuttav tegevus. Sama saab olla erinevate asjade, nagu tööriistade jms-ga. Paljusid asju ja seadmeid on vaid vahel vaja, milleks see siis endale koju hankida (näiteks õmblusmasin)? Suuremate seadmete puhul on vahel keeruline ka neid endale koju mahutada, siis on hea, kui on koht olemas, kus neid kasutada või kus neid hoitakse. Näiteks raamatukogus!
Eestis on meil Tartu ja Tallinna linnaraamatukogud juba asjade raamatukogu suunas esimesi samme astunud. Kui palju edasi liigutakse, sõltub ka huviliste hulgast. Näiteks õmblusmasinad on sooja vastuvõtu osaliseks saanud mõlemas linnas :) E-lugereid, mälupulki, kotte, vihmavarje jpm laenutatakse juba mõnda aega, populaarsus on nn hooajaline.
Mida kõike üks harjumuspärane raamatukogu võib laenutada, sellest saab hea ülevaate Helsingi linnaraamatukogude andmebaasi vahendusel!
Raamatukogud toimivad aga teadupärast erinevatel alustel. Lugemise propageerimiseks on mõnel pool maailmas väga populaarsed tänavaraamatukogud (inglise keeles Little Free Library liikumine), mis on väljakasvanud ja on osa kogukonnaliikumisest. Kogukonnaliikumise raames ja säästmise ning jagamismajanduse järgi toimetavad mõnel pool asjade raamatukogud, näiteks Londonis: Library of Things. Viimane on eeskujuks teistelegi kogukondadele ja võrgustik kasvab juba rahvusvaheliselt.

kuidas tuua rohkem külastajaid rahvaraamatukokku?

Tänapäeval saab tihti info kätte e-kanaleid pidi ja palju raamatukoguteenuseidki on võimalik virtuaalkeskkonnas tarbida ja nii raamatukogude füüsilised külastused langevad. Samas aga on raamatukogu füüsilises ruumis aset leidmas palju uusi tegevusi. Mida on maailma hetke ühes paremas rahvaraamatukogus ette võetud, et külastuste arvud tõusevad, saab lugeda järgnevast lühiintervjuust: How to attract more users to the public library? – An interview with Rolf Hapel from DOKK1 Library.

Fotol: Dokk1 Aarhusis

Üllatusena ei tule, et muuhulgas on olulised erinevad partnerlussuhted ja mitmekülgne koostöö.

uue ja vana kombinatsioon

Head sõbrapäeva sellise toreda raamaturiiuli näol. Olgu ta näiteks sõbralikust kooseksisteerimisest uue ja vana vahel :)

raamatukogu kui teemapark

Homestead'is Floridas avatakse peagi raamatukogu, mis liitreaalsust kasutades toimib ka kui teemapark. Lähemalt saab lugeda: Robots and a magic school bus? Welcome to the library of the future.

Read more here: http://www.miamiherald.com/news/local/community/miami-dade/homestead/article131350924.html#storylink=cpy

30 muudatust raamatukogudes viimase 30 aasta jooksul

Kokku on pandud huvitav loend sellest, kuidas raamatukogud ja raamatukoguhoidjad on viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud: 30 ways librarianship has changed in 30 years. Alates paberi järkjärgulisest asendumisest digimaterjalidega kuni raamatukoguhoidjate nimetamiseni infotöötajateks. Huvitavat tutvumist!