rahvaraamatukogu on parim!

Tänane The Atlantic reastab ameeriklaste eelistused erinevate avalike institutsioonide seas ja ilmneb, et kõige eelistatum on rahvaraamatukogu! Vt lähemalt: Public Libraries Are Better Than Congress, Baseball, and Apple Pie, Say Americans :)

Olgugi raamatukogud endiselt armastatud, siis selleks, et staatus püsiks on vaja pidevalt ajaga kaasas käia. Eilne Chicago Tribune avaldas ülevaateartikli, mida juba on viimasel ajal ette võetud või millised on plaanid lähiajaks: Libraries reinvent themselves for the 21st century.

IFLA seisukoht teksti- ja andmekaevanduse osas

Järjest enam räägivad kõik suurandmetest, mh on eriti trendikas praegu öelda, et elame andmete ajastul. Üheks viisiks suurandmetega ümberkäimisel - nende leidmisel, uurimisel, käsitlemisel jms on andmekaevandus. Milline on rahvusvaheline raamatukogundusringkondade seisukoht vastaval teemal, selle kohta avaldas IFLA täna oma seisukoha, millele ka siinkohal viitan: IFLA Statement on Text and Data Mining (2013) - soovitan tutvuda!

e-raamatu problemaatikast

Goethe Instituudi Eesti esindus vahendab oma veebilehel eestikeelseid artikleid e-raamatute teemal. Lisaks saksa kogemustele vahendatakse ka eesti oma: näiteks Indrek Hargla selgitab oma vastumeelsust e-raamatutele ja miks e-raamatud ei ole kasulik ettevõtmine kirjaniku või lugeja seisukohalt; Marek Tamm aga kirjutab optimistlikult asjadele vaadates kirjastaja vaatevinklist.
Huvitav on lugeda sakslaste kogemust kirjastajate ja raamatukogude koostööst Saksamaal - midagi täiesti erinevat Eesti või ka Ameerika Ühendriikide omast. Sh näiteks:
F. Simon-Ritz: "Meil on praegu käimas diskussioon, mis meenutab 60ndate aastate vaidlust tasuta laenutuse üle avalikest raamatukogudest. Usuti kogu kirjastustööstuse kokkuvarisemist, kui raamatute laenutamisvõimaluse tõttu keegi enam raamatuid ostma ei hakka. Nii see aga ei läinud, vastupidi – raamatukogud innustavad inimesi rohkem lugema, mis omakorda viib tihti lemmikraamatu ostmiseni.
Igatahes on raamatukogude jaoks täiesti selge, et nad on moodsad ja ajastukohased vaid siis, kui nad saavad pakkuda ka digitaalseid andmekandjaid. Kui nad seda ei suuda, muutuvad nad raamatumuuseumideks."

teadmusest ja teadmiste jagamisest

Sümpaatne ja selge ülevaade meie senisest arusaamast teadmiste olemuse kohta. Ja kuidas see virtuaalses ning võrgustunud maailmas on ühelt poolt muutunud, kuid teisalt võib öelda, et täpsustunud :)

kriisist raamatukogunduses

Jagan oma tänase loengu slaide teemal "Kriisist raamatukogunduses". Millest siis ikkagi tulevad meie tänase päeva probleemid ja miks nad laheneda ei taha? Väga lühidalt öeldes on tegemist vastuoluga retoorika ja elluviidava praktika vahel.

uus seletus Paabeli raamatukogule?

Andmeid tekib ja koguneb erinevates e-keskkondades palju, korra loomine ja neist aru saamine on aga keeruline ja kohati üle jõugi käiv tegevus. Viimasel ajal on palju juttu suurandmetest, MIKE2.0 pakub (peamiselt J. Gleickile tuginedes), et kaasaegne andmete küllus ongi see õige Paabeli raamatukogu! Loe lähemalt: Big Data is the Library of Babel.
(Ja muidugi tasub lugeda J. Gleicki raamatut "The Information".)

Big Data is the Library of Babel

Big Data is the Library of Babel

Big Data is the Library of Babel

raamatukoguhoidja 2.0

Selline tore leid aastate tagant:

Foto pärineb siit ja seda blogi tasub uudistama minna küll, seal on kõiksugu põnevat materjali raamatukoguhoidjatega seoses :)
Toredaid raamatukogupäevi kõigile!

väljakutsed raamatukoguhoidjale aastal 2020

Global Brain Library, kus muuhulgas töötavad Embedded Librarian (kataloogija tulevane ametinimetus?), Content Packaging Librarian (tänane teenindaja, referent?), Robotic Maintenance Engineer, Lifestyle Design Librarian, Global Brain Library's Cloud Engineer - need on mõned uljad näited raamatukoguhoidja tulevastest ametinimetustest. 
Riikides, kus kultuurikiht on Eesti omast mõnevõrra paksem, juhtub raamatukogude tulevikule mõeldes palju põnevaid arutelusid, luuakse visioone, tehakse kavandeid. Näiteks tuleval kolmapäeval (16. okt) toimub Library Journali poolt organiseeritud virtuaalne üritus raamatukogu arengute teemal: The Digital Shift: Reinventing Libraries, millele on oodatud osalema kõik huvilised (NB osalemine on tasuta). Et arutelud oleks tulusad, selleks on eelnevalt pakutud välja visioone ja nägemusi, millised võiks arengud lähiajal olla. Nendega saab tutvuda: The Librarian in 2020 - sealt pärinevad ka mu algul loetletud ametinimetused! Tulevik on põnev :)

E-riigis Eestis selliseid plaane kahjuks ei peeta, meie kultuuripoliitika arengusuundade esialgne versioon aastaks 2020 üritas raamatukogud praktiliselt tähelepanuta jätta, lõpp-versioonis on põhiline (kuid klassika) siiski sees. Eesti infopoliitikat ei tasu raamatukogude kontekstis jutuks võtta, raamatukogupoliitikat kui sellist Eestis formuleeritud kujul ei ole. Aga loodame, et ühel päeval asjad muutuvad ja et see päev tuleb pigem varem kui liiga hilja!

Eesti kirjandus internetis

Eelmise aasta lõpus teavitati Kultuuriministeeriumi plaanist alustada Eesti kirjandusklassika ja lasteraamatute digiteerimisega ning nüüd ongi leitav ja kasutatav käesoleva aasta tegemiste tulemus: programmi veebilehekülg, millelt on võimalik leida, alla laadida, lugeda esimene valik väljaandeid.

Programmi raames digiteeritud raamatud on leitavad ja kätte saadavad ka Rahvusraamatukogu digiarhiivi Digar kaudu. Digar on saanud uue, kaasaegsema ning palju kasutajasõbralikuma kasutuskeskkonna, mille vahendusel nüüd kohe ka kõike varasemat sisu hoopis meeldivam on kasutada :) (Kõik materjalid küll jätkuvalt ei ole üle veebi vabalt kasutatavad.)

sotsiaalmeedia kasutamisest Eesti rahvaraamatukogudes

Veel midagi läinud (2013) kevadest: tutvumissoovitus TÜ VKAs tehtud Siret Remmelga seminaritööga. Tegemist on üliõpilasuurimusega sotsiaalmeedia kasutamisest Eesti rahvaraamatukogudes.
Rahvaraamatukogude ja nende teenuste leitavus ning kasutamisvõimalused veebi vahendusel on viimastel aegadel palju paranenud. Antud uurimus kaardistas olukorra 2013 kevade seisuga. Üliõpilane mh kirjutab:

"Vastuseid laekus Eesti rahvaraamatukogudest maakondade peale kokku 238 (43%) 550st (100%), mis võimaldas anda töö raames üldiseid hinnanguid. Kõige enam kogunes vastuseid valla- ja külaraamatukogudest. 

Uurimuse tulemuste järgi oli koduleht olemas üsna suurel osal Eesti rahvaraamatukogudest ning kodulehena kasutati enamikul juhtudel valla veebilehte, Facebook’i ja tasulise teenusena tellitud kodulehte.
Sotsiaalmeediast tulenev peamine kasu seisnes rahvaraamatukogude hinnangul kiires infovahetuses lugejatega, ürituste reklaamis reaalajas ja tasuta rakenduste kasutamise võimaluses.
Eesti rahvaraamatukogudes kasutatavamad sotsiaalmeedia rakendused olid: Facebook, Google+, Skype, Vikipeedia, YouTube ja Blogger. Uusi sissekandeid tehti enamjaolt kombineeritult nii töö- kui ka puhkeajast."

e-raamatud Eesti rahvaraamatukogudes

Veel e-raamatute teemal. Juuni algul kaitsti taas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lõputöid. Üliõpilaste uurimused on kirjutatud kõik aktuaalsetel ja olulistel teemadel, kuid tooksin siinkohal välja Marite Lõokese lõputöö teemal "E-raamatute laenutamine rahvaraamatukogudes. Kasutajate hoiakud ja kogemused Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu näitel". Tegemist on esimese uurimusega, milles uuritakse e-raamatute kättesaadavaks tegemist ja laenutamist Eesti rahvaraamatukogudes. Üliõpilane ise kirjutab lõputöö kokkuvõttes mh järgmist:
"Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade erinevate riikide e-raamatute laenutamise mudelitest ning uurida Eesti raamatukogude lugejate suhtumist e-raamatutesse ja seniseid kogemusi e-raamatute laenutamisel.
Teoreetilises osas antakse ülevaate e-raamatutest, e-lugeritest, erinevatest e-raamatute laenutamismudelitest, samuti protsessis osalevate osapoolte seisukohtadest. Empiirilises osas analüüsitakse Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu Linnaraamatukogu kasutajate hulgas läbiviidud ankeetküsitlust, selgitatakse välja kasutajate hoiakud e-raamatute ning nende raamatukogudes olemasolu suhtes ning senised kogemused e-raamatute laenutamisel. Küsitlus viidi läbi perioodil 27. märts–10. aprill 2013. a. Kokku analüüsiti 70 ankeeti.
Küsitluse tulemused näitavad, et e-raamatuid laenutavad enim lugejad vanuses 20-39 aastat, ning enamasti tehakse seda harvemini kui kord kuus. E-raamatutesse suhtutakse pigem positiivselt, kuid eelistatakse endiselt paberraamatut. E-raamatut eelistatakse lugeda internetiühenduseta portatiivsel seadmel. E-raamatuna loetakse ajaviiteks nii eestikeelset kui ka võõrkeelset kirjandust.
Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonnaga ELLU ollakse üldjoontes rahul, kuid probleemina tuuakse välja järjehoidja funktsiooni mitte toimimist, aeglust ning ELLU kodulehe puuduliku infot. Küsitlusest selgus, et kasutajad soovivad laenutada e-raamatuid eelkõige allalaetavate failidena."
Huvitavat lugemist!

arengutest e-raamatute vallas

Eilses Wired'is ilmus huvitav lugu arengutest, kirjastajate arvamustest ja täheldatavatest tendentsidest e-raamatute vallas suurtel turgudel: Why Big Publishers Think Genre Fiction Like Sci-Fi Is the Future of E-Books.
Tähelepanekud, mis kirjastamismaailmas enam ei toimi ja millised on uued võimalused digikirjastamisel.

Raamatukogude areng on osa demokraatia arengust

Tänases Sirbis avaldatud raamatukoguhoidjate vestlusringis väljaöeldu väärib lugemist, mistõttu sellele artiklile siingi viitan: Raamatukogude areng on osa demokraatia arengust.

raamatu ja roosi päev

Rõõmsat raamatu ja roosi päeva!

kevadine lugemissoovitus!

Viimasel ajal olen siin postitanud lugemisega seotud teemadel ja seetõttu mõtlesin ka seekordse lugemissoovituse teha lugemisest lähtuva. Selleks on Daniel Pennaci "Nagu romaan", mis ilmus eesti keeles 2010, kuid on kirjutatud juba üle kahekümne aasta tagasi. Mure lugemise pärast on vana teema.
Kirjandusõpetaja ja kirjanik arutleb, miks on lugemine muutunud ebapopulaarseks ja kuidas olukorda parandada. Lugemine ei tohi olla sunnitud tegevus, vaid rõõmu ja naudingut pakkuv. Näiteks käsitleb autor lugeja õiguste teemat. Ta manitseb manitsejaid, et ka algajal lugejal on õigus sellele, mida iga kogenud lugeja teeb:
1. Õigus mitte lugeda.
2. Õigus lehekülgi vahele jätta.
3. Õigus raamat pooleli jätta.
4. Õigus üle lugeda.
5. Õigus lugeda mida iganes.
6. Õigus bovarismile.
7. Õigus lugeda kus iganes.
8. Õigus sirvida.
9. Õigus lugeda valjusti.
10. Õigus vaikida.

Olgugi sisult tõsine, on raamat kirjutatud löövalt ja vaimukalt. Raamatu näol on tegemist nii lugemisõpetuse kui kiitusega lugemise vajalikkusele. Lugema! :)

jalgrattal lugemist ja raamatukogusid tutvustama!

Uus on tihti äraunustatud vana. Ja siis mõned lisandused :)
Näiteks Eestis teame, et paljudes maakohtades raamatukoguhoidjad pakuvad raamatukoguteenust ka jalgrattal kohale sõites.
Viimastel aegadel on üksjagu tähelepanu pälvinud soomlaste algatatud rahvusvaheline ettevõtmine Cycling for Libraries - raamatukoguhoidjad ja sõbrad sõidavad jalgratastel erinevates riikides, arutlevad raamatukogunduse teemadel ja tutvuvad ise kohalike raamatukogudega ning tutvustavad omakorda kohalikele raamatukogude olemust ja olulisust.
Juba enne seda ettevõtmist (2010) alustasid jalgratastel ringi sõites, raamatutest, lugemisest ja raamatukogudest rääkimist Poola raamatukoguhoidjad. Et nende ettevõtmised Poolas on osutunud populaarseks, kutsuvad nad nüüd üles enda eeskuju järgima kolleege rahvusvaheliselt, vt Bicycool Library.

Paistab, et igasugu mobiilsed lahendused raamatukoguteenuse pakkumisel osutuvad lähitulevikus taas väga oluliseks - olgu see siis jalgrattal, bussi-, autoga jpt võimalused. Rannas, pargis jt - teenusepakkujal tuleb minna sinna, kus on selle vajajad ja potentsiaalsed huvilised. Ning kasutada viise ja vahendeid, mis parasjagu päevakorral ning populaarsed.

Lugemise Suursaadik

Kirjaoskamatus arenenud maailmas kasvab. Viimased uuringud näitavad, et näiteks Rootsis juba iga neljas(!) teismeline noormees ei oska lugeda. Või et õpetajadki enam ei loe ilukirjandust ega ajaviiteks - viimasest tulenevalt ei soovita ega propageeri tegevust ka oma õpilaste hulgas. Paljud lapsevanemad ammu enam ei loe ega näita lastele selle tegevusega ka mingit eeskuju kodus.
Reedel toimus Rahvusraamatukogus Tallinna Raamatumessi raames Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum teemal Rahvuskirjandus 21. sajandil: sisse- ja väljavaated. Tegemist oli asjaliku üritusega, kus sai ülevaate kirjanduse, raamatuturu ja lugemise olukorrast erinevates Põhja- ja Baltimaades. Kõige enam intrigeeris mind Rootsi kirjaniku, illustraatori ja Rootsi Lugemise Suursaadiku Johan Unenge sõnavõtt, kes rääkis oma tegevusest lugemise suursaadikuna. Minu arvates oleks ka meil Eestis sellist tegelast vaja - seda kindlasti mitte ühekordse kampaaniana, aga läbimõeldud ja rahastatud institutsioonina. Ta rääkis, et ta on Rootsis esimene katsetus (tegevusaeg 2011-2013), kuid ettevõtmine on end õigustanud ja nad kavatsevad jätkata.
Sellised nö ametlikud saadikud ei ole maailmas veel väga levinud nähtus, kuid neid leiab ingliskeelsetest maadest, vt näiteks võimalusi Austraalia, Ameerika, Suurbritannia lugemise suursaadikute kohta.
Klassikalised lugemise saadikud on kindlasti õpetajad ja raamatukoguhoidjad, kuid neil läheb tänapäeval abiväge vaja - selleks siis sellised spetsiaalsed ettevõtmised.

ameeriklastel rahvuslik e-raamatukogu olemas

DPLA ehk Digital Public Library of America
Kui teha tahtmine on suur, siis saabki tehtud! Ameeriklastel on palju erinevaid digikogusid, kuid seni ei olnud ühte, rahvuslikku! Robert Darnton arvas (vt näiteks), et ka ameeriklastel peaks oma rahvuslik digitaalraamatukogu olema ja värskes The New York Review of Books numbris ta annabki teada sellise käivitamisest: The National Digital Public Library Is Launched! Palju õnne!
Lisan ka ühe videointervjuu R. Darntoniga, kus ta räägib raamatust, e-raamatust, lugemisest, raamatukogust (sh DPLAst) jms:

e-raamatute laenutamisest rahvaraamatukogudes

Library Renewal avaldas eile materjali Struggling to Satisfy Demand, mis käsitleb ameeriklaste infokäitumist e-raamatute laenutamisel rahvaraamatukogudest. Välja tuuakse viie rahvaraamatukogu Overdrive'ile tuginev kasutusstatistka e-raamatute laenutamisel ning interpreteeritakse neid näitajaid ka võimalikus laiemas kontekstis. Teadupärast on rahvaraamatukogudel olnud raskusi läbirääkimiste pidamisel kirjastustega ja seetõttu ei saa raamatukogud neid ka niipalju vahendada, kui sooviks. E-raamatute laenutus moodustab kogu teavikute laenutusest vaid 3-4%.

Google avaldab esimest korda, kuidas otsitulemusi hinnatakse

Läinud nädala lõpus avaldas Google esimest korda avalikkusele, kuidas nad otsitulemusi hindavad. Lähemalt saab lugeda: Search Quality Rating Guidelines.
Taustalugusid jm seonduvat aga näiteks järgmistest Search Engine Landi artiklitest: Google Publishes Its Search Quality Rating Guidelines For First Time, Google Releases Interactive Infographic: “How Search Works” (viimane on täiendatud, osalt eesti keeleski leitav abivahend: Kuidas otsing töötab?)

kultuuripoliitika arengusuunad

Erialaringkondades juba ringleb kultuuriminister Rein Langi algatatud dokumendi „Eesti kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020" tööversioon, mis on avaldatud ka tänases Sirbis. Lisaks on viimases ära toodud dokumendi koostajate juhtrühma ühe liikme selgitus valminud tekstile: "Valdkond ja ministeerium võrdluses".
Kas ja kui Eesti raamatukogundusringkond arvab, et raamatukogudega seonduv peaks olema ulatuslikumalt käsitletud ja lahti seletatud, siis ta peaks nüüd jälle kindlasti kaasa rääkima. Ise arvan, et rahvaraamatukogudele peaks selles dokumendis rohkem tähelepanu kindlasti pöörama.

olemas olla!

ERÜ tähistas täna ümmargust sünnipäeva. Mina kahjuks füüsiliselt ei saanud töökohustuste tõttu kohal olla, mõttes aga olin küll. Alljärgnevalt tervituseks kõigile kolleegidele: kaks suurepärast ütlust suurepärastelt kirjanikelt!

kasutatud e-väljaanded uuesti müüki?

Publishers Weekly vahendab järgmist uudist: Sale of Used E-books Getting Closer. Olgugi, et digitaalne teavik ei kulu jms, siis tema autoriõigused ja selle pealt teenitav tasu võiks olla võimalikult palju sissetoov! Ehk siis kui raske on ikka senistest ärimudelitest loobumine.
Kaks väljavõtet:

"ReDigi uses a so-called “verification engine” to determine whether a given song, or soon an e-book, has been legally downloaded and can be resold. And it provides an “atomic transaction” that transfers content without copying it."

"In addition, what separates ReDigi not just from Amazon but from sellers of used physical books and CDs is that it pays artists and other copyright holders (and soon authors and publishers) when it sells pre-owned digital media."

andmed ja neist lähtuv turundamine

Oma igapäevastes toimingutes jätame me endast maha palju digitaalseid jalajälgi, mis kõik võivad osutuda kellegile kasulikuks teabeks.. ma ei ole varem siin blogis sellisel infootsingu tahul peatunud, kuid Search Engine Land'i vahendusel saab mh lugeda arengutest ja tegemistest selle kohta, kuidas meie erinevad jalajäljed üles nopitakse ja sealt edasi meid juba kellegi teise poolt soovitud radadele suunatakse. 
Why Do Big Data & Programmatic Marketing Actually Matter? Tekstis on palju viiteid, näiteks: Can Search Marketers Own ‘Programmatic Marketing’ & ‘Big Data’? Viimasest ka kaks mõiste selgitust:

Big Data: Really big sets of data, cumbersome to collect and manage, and difficult to extract meaningful actions in a realistic time frame. Basically, its lots of data!

Programmatic Marketing: It has come to mean the way in which RTB media is bought, using data to make marketing decisions in real-time. Accurately, it refers more to the actual action of how media is bought in real-time – an approach that allows rules to be written that have varying outcomes given the circumstances.

talvine lugemissoovitus!

Hiljuti ilmus eesti keeles Lev Manovichi "Uue meedia keel". Tegemist on mitmeski mõttes olulise tekstiga ja kuna seda on nüüd võimalik lugeda ka eesti keeles, siis väga soovitan. Väljavõte raamatu tutvustusest:

"Teoses esitab Lev Manovich esimese süsteemse teoreetilise käsitluse
uuest meediast, asetades uue meedia viimase paari sajandi visuaal- ja
meediakultuuri ajaloo konteksti. Ta vaatleb uue meedia toetumist vana
meedia konventsioonidele, näiteks ristkülikukujulisele pildiväljale ja
liikuvale kaamerale, ning näitab, kuidas uue meedia teosed loovad
reaalsuse illusiooni, suhestuvad vaatajaga ja kujutavad ruumi. Autor
selgitab, kuidas uuele meediale ainuomased kategooriad ja vormid, nagu
liides ja andmebaas, lõimuvad varasemate konventsioonidega, pannes
aluse uutlaadi esteetikale."

IFLA ettekirjutused e-sisu laenutamiseks

IFLA on teemaga tegelenud ja kokku pannud printsiibid, millest raamatukogud saaksid lähtuda e-raamatute jm digitaalse materjali kättesaadavaks tegemisel, e-laenutamisel. Koostatud on spetsiaalne veebileht, kuhu siis info järjest koonduks: E-Lending for Libraries. Siin aga printsiibid ja põhimõtted ise: IFLA Principles for Library eLending.

andmete hoidmine DNAs on saamas reaalsuseks

Ajakiri DISCOVER blogi 80beats vahendab järgmist uudist: Data Storage in DNA becomes a Reality. Uudis teavitab teadlaste õnnestunud katsest kanda 739 kilobaiti andmeid arvuti kõvakettalt üle geneetilisse koodi ja saada see siis terviklikult tagasi jälle kõvakettale.

laste ja noorte ajaviiteks lugemine

Digital Book World vahendab Bowkeri uurimust noorte ameeriklaste lugemisharjumuste kohta. Kuidas lapsed ja noored jõuavad ajaviitekirjanduseni, mida nad loevad? Millisel kohal ja kui populaarne üldse on raamatu lugemine võrreldes muu meedia tarbimisega? Lähemalt saab lugeda: Where Do Kids Find the Books They Read for Pleasure? Libraries, Amazon
Jah, selgub, et see koht on ikka jätkuvalt kõigepealt rahvaraamatukogu, kust lugemiseks soovitud raamat kätte saadakse! Aga lugemissoovituste saamise osas on esikohal sõbrad ja perekond, edasi raamatukauplus ning raamatukogu on jäänud kolmandale kohale.
Käesolev uuring ei tuvastanud ka laste vähenevat huvi raamatute vastu; väljendatakse, et raamatud on sama olulised kui kõik muu meedia.

e-raamatute lugemus kasvab, paberväljaannete lugemus väheneb

Pew Uurimiskeskus uurib Internet & American Life Project raames regulaarselt muuhulgas ameeriklaste lugemisharjumusi, nende muutumist e-raamatute tulles. Millised need täpsemalt on, saab lugeda järgmisest aruandest: E-book Reading Jumps; Print Book Reading Declines. 
Selgub, et olgugi tasapisi, siis e-raamatute lugemus raamatulugejate hulgas järjest kasvab ning trükitud raamatute lugemine väheneb. E-raamatuid loevad kõige rohkem haritumad, jõukamad, vanuses 30-49 eluaastat ameeriklased.