Põnev tutvustus sel aastal avatavast uuest raamatukogust Oslos, Deichmani raamatukogust. Tore on vaadata neid uute rahvaraamatukogude lahendusi, kuidas sama ideed ja põhimõtteid saab realiseerida nii erineval moel :)
neljapäev, 20. juuni 2019
reede, 7. juuni 2019
Oodi ajendab oode looma
Viimase aasta jooksul olen juhtunud juba kolmel korral Oodit külastama. Kui eelmise aasta juunis oli veel ehitus käimas, detsembris oli maja just avatud, siis nüüd teisipäeval (pool aastat pärast avamist) oli kõik saavutanud mingisuguse sisseelamise järgse tavarütmi. Vahva!
Hoone on arhitektuuriliselt põnev ja juba kiita saanud. Samuti on ta finalistide hulgas maailma 2019. aasta parimaks rahvaraamatukoguks kandideerimisel.
Kolmekordse hoone iga korrus on oma fookuse ja iseloomuga, ning nii on igaühel võimalus leida endale meelepärane keskkond toimetamiseks.
Juunis 2018 kui käimas on hoogne ehitustöö
2. korruse nn lebotamise ala veel valmimas ja juba valminuna
3. korruse huvitav, voogav lagi
Kolme korrust läbiv põnev keerdtrepp
Maja fassaad detsembris, kui see ei olnud veel päris valmis
Raamatukogu akupankasid ei laenuta, kuid rattaga sõites võib oma seadme akud täis laadida :)
Stuudiod ja tööruumid 2. korrusel
Lisaks meeldivale paigale, võib ka kõige paremini sobiva asendi töö tegemiseks leida!
Hoone on arhitektuuriliselt põnev ja juba kiita saanud. Samuti on ta finalistide hulgas maailma 2019. aasta parimaks rahvaraamatukoguks kandideerimisel.
Kolmekordse hoone iga korrus on oma fookuse ja iseloomuga, ning nii on igaühel võimalus leida endale meelepärane keskkond toimetamiseks.
neljapäev, 6. juuni 2019
pilte Oblate raamatukogust Firenzes
Oblate raamatukogu on suhteliselt uus raamatukogu (rajatud 2007. aastal) Firenze vanalinnas, kohe Toomkiriku taga. Tegemist on kaasaegse raamatukoguga, mis on leidlikult rajatud nö vanasse keskkonda. Palju on õhku ja avatust! Silma jäi, et koht toimib muuhulgas hästi ka kokkusaamiskohana.
esmaspäev, 1. aprill 2019
digipädevuste edendamisest Leedus
Teadupärast on digiarenduste edenemisega lood Eesti raamatukogudes jätkuvalt nutused. Lähimaades on kõik kuulnud meie e-riigi lahendustest ja nii ollakse vägagi üllatunud kui selgub, et raamatukogud on sellesse edulukku väga vähe kaasatud!
Leedu ühiskonnas on riigi e-teenused Eestiga võrreldes vähem arenenud, kuid raamatukogudes pakutavad e-võimalused on küll meie omadest mitmekesisemad ja rohkemad. Seda siis just rahvaraamatukogude kontekstis, kuna sedapidi jõuab teenus avalikkuseni. Ning sealhulgas ka see, kuidas ühiskond näeb raamatukogusid kodanike digipädevuste arendamisele kaasa aitamas.
"Ühendatud Leedu" (Connected Lithuania) on ettevõtmine, mille raames tahetakse ühiskond kaasata digimaailma, e-teenuseid kasutama ja mille raames on läbi mõeldud ja põhjalikult ette valmistatud ka inimeste koolitamine. Peamiseks koolituspaigaks on rahvaraamatukogud üle maa. Koolitatakse raamatukoguhoidjaid, koostatakse õppematerjalid ja nii on raamatukogud omakorda ettevalmistatud koolitama kodanikke. Lähemalt saab vaadata Leedu e-kodaniku veebilehelt. (Meie e-kodaniku koolitaja koolitused selle ettevõtmisega eriti võrreldavad ei ole, kahjuks.)
Fotol on Utena raamatukogu digihub
Juba varasemalt on silma jäänud Leedu raamatukoguhoidjate aktiivsus erinevate projektide kaudu rahastuse hankimisel. Olles viimasel ajal mitu korda Leedu raamatukogudes käinud, saab tunnistada, et seda märgatakse ka ühiskonnas: raamatukogud üritavad ajaga kaasas käia raskustele vaatamata ning sedasi on nad arvestamist väärivad ja olulised institutsioonid ühiskonnas.
Eesti ei osale Euroopa Liidu digitšempioni programmis, Leedu aga küll (või ka näiteks Taani, Rootsi, Holland jpt). Digitšempioni ülesandeks on digiteemade ja -pädevuste tutvustamine oma riigis ning üheks oluliseks koostööpartneriks on talle raamatukogud.
Eesti ei löö kaasa ka üleeuroopalises ALL DIGITAL Week programmis, kus jälle rahvaraamatukogud saavad suureks abiks olla erinevate digivõimaluste tutvustamisel ja kasutamise toetamisel ning juhendamisel.
Kui me ise nähtavad ei ole ja ei osale, siis ei märka ega tea meid kaasata ka teised.
Leedu ühiskonnas on riigi e-teenused Eestiga võrreldes vähem arenenud, kuid raamatukogudes pakutavad e-võimalused on küll meie omadest mitmekesisemad ja rohkemad. Seda siis just rahvaraamatukogude kontekstis, kuna sedapidi jõuab teenus avalikkuseni. Ning sealhulgas ka see, kuidas ühiskond näeb raamatukogusid kodanike digipädevuste arendamisele kaasa aitamas.
"Ühendatud Leedu" (Connected Lithuania) on ettevõtmine, mille raames tahetakse ühiskond kaasata digimaailma, e-teenuseid kasutama ja mille raames on läbi mõeldud ja põhjalikult ette valmistatud ka inimeste koolitamine. Peamiseks koolituspaigaks on rahvaraamatukogud üle maa. Koolitatakse raamatukoguhoidjaid, koostatakse õppematerjalid ja nii on raamatukogud omakorda ettevalmistatud koolitama kodanikke. Lähemalt saab vaadata Leedu e-kodaniku veebilehelt. (Meie e-kodaniku koolitaja koolitused selle ettevõtmisega eriti võrreldavad ei ole, kahjuks.)
Juba varasemalt on silma jäänud Leedu raamatukoguhoidjate aktiivsus erinevate projektide kaudu rahastuse hankimisel. Olles viimasel ajal mitu korda Leedu raamatukogudes käinud, saab tunnistada, et seda märgatakse ka ühiskonnas: raamatukogud üritavad ajaga kaasas käia raskustele vaatamata ning sedasi on nad arvestamist väärivad ja olulised institutsioonid ühiskonnas.
Eesti ei osale Euroopa Liidu digitšempioni programmis, Leedu aga küll (või ka näiteks Taani, Rootsi, Holland jpt). Digitšempioni ülesandeks on digiteemade ja -pädevuste tutvustamine oma riigis ning üheks oluliseks koostööpartneriks on talle raamatukogud.
Eesti ei löö kaasa ka üleeuroopalises ALL DIGITAL Week programmis, kus jälle rahvaraamatukogud saavad suureks abiks olla erinevate digivõimaluste tutvustamisel ja kasutamise toetamisel ning juhendamisel.
Kui me ise nähtavad ei ole ja ei osale, siis ei märka ega tea meid kaasata ka teised.
reede, 29. märts 2019
Utena linnaraamatukogu digihub
Utena raamatukogu algatusel neli naabermaakonna raamatukogu Leedust ja Lätist rajasid oma raamatukogudesse Interreg programmi toel digihub-id ehk perekondadele suunatud digitegevuste keskused (Family Digital Activities Center).
Keskuses on võimalik tegeleda robootikaga, 3D mudelduse, droonide jms-ga (fotod: Utena raamatukogu)
Võimalik on proovida ja enda osavust testida Kinect'i abil, kuid seigelda saab ka virtuaalprillide vahendusel
Rattasõiduga saab minna näiteks virtuaaltuurile kohalike ja/või naabrite vaatamisväärsustega tutvuma
Lisaks tehnikale telliti projekti raames ka spetsiaalset tarkvara, et oleks mida neid seadmeid kasutades kogeda. Väga põnev!
Lisaks tehnikale telliti projekti raames ka spetsiaalset tarkvara, et oleks mida neid seadmeid kasutades kogeda. Väga põnev!
kolmapäev, 13. märts 2019
reede, 8. märts 2019
rahvusvaheline täiendkoolituse projekt digipädevuste õpetamisest eakatele
Selleks, et olla pädevad täiskasvanu hariduse korraldamisel ja pakkumisel, algatasin ning koostasin aasta tagasi projekti “Vanus ei tohi olla piiranguks: digipädevuste õpetamisest eakatele" (Age should not be a limit: teaching digital skills for elderly
people), millele saime ka Nordplus Adult raames rahastuse. Septembris 2018 kogunesime, arutasime ja jagasime kogemusi Tartus ning Pärnus, detsembris 2018 Tamperes ja märtsis 2019 koguneme taas Vilniuses ning Utenas.
Projektis osalevate raamatukogude kogemused digipädevuste õpetamisel on erinevad. Põhjamaades rahvaraamatukogud toimivad riigi ja ühiskonna jaoks aktiivsete partneritena täienduskoolituste pakkumisel, sh elukestva õppe raames erinevate koolituste pakkujate, korraldajate ning vahendajana. Baltimaades hetkel rahvaraamatukogudel veel sellist selget staatust ei ole, kuigi projektis osalevatel raamatukogudel on juba mitmekesine koolitamiskogemus, mida jagada.
Fotol: osalejad tutvumas ja kogemusi vahetamas Tartu Linnaraamatukogu Karlova harukogus, vahetult enne Nutiakadeemia koolituse algust
Eesti inimesed on huvitatud rahvaraamatukogus erinevatel elukestva õppe üritustel ja koolitustel osalemisest, seda näitas ka Eesti inimeste hulgas hiljuti läbiviidud raamatukogude ja muuseumide külastajate ja mittekülastajate uuring – elanikkonnast 48% oleks neist võimalustest huvitatud. Leedu raamatukoguhoidjad on algatanud ulatusliku endapoolse ettevõtmise nn kolmanda põlve ülikooli (Third Age University), mille raames täiskasvanutele erinevates valdkondades koolitusi pakutakse.
Et eakate huvidest, vajadustest ning soovidest paremat ettekujutust saada, teeme koostööd ja külastame projekti raames ka hooldekodusid, päeva- ja tervisekeskusi. Muuhulgas on meil seetõttu üheks partneriks ka Tammiste hooldekodu Pärnust.
Fotol: külas Mukanetti-s Tamperes, kus eakad ise eakaid aitavad, nõustavad ja koolitavad
Projektis osalevate raamatukogude kogemused digipädevuste õpetamisel on erinevad. Põhjamaades rahvaraamatukogud toimivad riigi ja ühiskonna jaoks aktiivsete partneritena täienduskoolituste pakkumisel, sh elukestva õppe raames erinevate koolituste pakkujate, korraldajate ning vahendajana. Baltimaades hetkel rahvaraamatukogudel veel sellist selget staatust ei ole, kuigi projektis osalevatel raamatukogudel on juba mitmekesine koolitamiskogemus, mida jagada.
Eesti inimesed on huvitatud rahvaraamatukogus erinevatel elukestva õppe üritustel ja koolitustel osalemisest, seda näitas ka Eesti inimeste hulgas hiljuti läbiviidud raamatukogude ja muuseumide külastajate ja mittekülastajate uuring – elanikkonnast 48% oleks neist võimalustest huvitatud. Leedu raamatukoguhoidjad on algatanud ulatusliku endapoolse ettevõtmise nn kolmanda põlve ülikooli (Third Age University), mille raames täiskasvanutele erinevates valdkondades koolitusi pakutakse.
Et eakate huvidest, vajadustest ning soovidest paremat ettekujutust saada, teeme koostööd ja külastame projekti raames ka hooldekodusid, päeva- ja tervisekeskusi. Muuhulgas on meil seetõttu üheks partneriks ka Tammiste hooldekodu Pärnust.
Tellimine:
Postitused (Atom)