3D printimisest ja seonduvast

3D printimisest kuuleb viimasel ajal palju, kuid sellegipoolest jagan siingi sel teemal mõnd materjali. Sest see on vahva, mida kõike sel teel teha saab, kui on ideid ja pealehakkamist!
Alustuseks video sellest, mida silmas pidada printerit valima asudes:


Siin aga üks värske ülevaade sellest, mida kõike saab 3D printeriga teha!


Ja siin lugemist teemal, milline võiks käesolevalt olla parim 3D printer: 3D printer guide 2016 ehk valik tuleb teha lähtuvalt vajadustest.

olemas kohaliku kogukonna jaoks

Tänapäeva raamatukogus on jätkuvalt olulisel kohal raamatud ja lugemine, kuid kuna meie meediarumm on palju avardunud ja selle tarbimine muutumises, siis leiab raamatukogustki hoopis rohkem kui ehk tavapärane ettekujutus eeldab. Et rahvaraamatukogu ruum on avatud kõigile, siis on ta hea paik erinevateks kohtumisteks ja ka ettevõtmisteks üheskoos või omapäi - kuidas kellelegi parasjagu meeldib.
Tartus on näiteks Tammelinna raamatukogus väga hästi käivitunud koostöö ja -tegutsemine oma kogukonna tarbeks, kuigi oodatud on ja osaleda tegemistes saavad kõik linlased ja selle külalisedki.

Juba mõnda aega käib regulaarselt koos fotoring, kus pildistamisele ja lihtsamatele nippidele lisaks ka spetsiifilisemaid teadmisi omandatakse ning üheskoos näitusigi üles seatakse, sh üheks käepäraseks kohaks on sama raamatukogu näitusepinnad.

Tihe on koostöö ümbruskonna lasteaedade ja -koolidega. Lisaks erineval moel üheskoos teadmiste omandamisele saab raamatukogus joonistada ja meisterdada, hiljem tehtust väljapaneku üles seada ja seda siis sõpradega imetlemas ja vanematele näitamas käia.

Ühes kaasaegses raamatukogus on kindlasti olemas mängud ja nende mängimise võimalused. Arvutimänge saab mängida üksi või üheskoos, olenevalt mängust ja tujust. Lauamängud eeldavad enamasti mängukaaslase olemasolu ja selleks korraldatakse siin kord kuus reedeõhtuti lauamänguõhtuid. Sellised kokkusaamised annavad võimaluse kohtuda ja mängida midagi uut, kuigi välistatud ei ole ka sõprade või perega koos minek ja näiteks lihtsalt vahelduseks teises keskkonnas koos mängimine. Mängud on nii lihtsamad kui keerulisemad, kuid kindlasti kõigiga õpib midagi ja meelt lahutavad nad samuti.

 Üheskoos mängivad nii väikesed kui suured.

 Ja muidugi ikka ka raamatukogu klassika: rahus omaette lugeda :)

pilte Praha linnaraamatukogust

Jagan mõned pildid sel nädalal külastatud Praha linnaraamatukogust. Põgus külaskäik jättis igati sümpaatse mulje. Neil, nagu paljudel teistelgi raamatukogudel on mh mureks, kuidas pakkuda tänapäevast ruumilahendust majas, mis on ehitatud teistsugusel ajastul ja kus maja arhitektuurilist lahendust muuta ei saa.

trükitult või elektrooniliselt? Eesti üliõpilaste formaadi eelistused akadeemilisel lugemisel

Varakevadel 2016 viisin Eesti üliõpilaste seas läbi uurimuse, et välja selgitada üliõpilaste eelistusi õppematerjali lugemisel - on selleks elektrooniline või paberile trükitud formaat.
Tutvustasin uurimuse tulemusi sel nädalal Prahas toimunud the European Conference on Information Literacy (ECIL) konverentsil ja kuna tulemused on kõnekad, siis jagan neid ka siin:

Print or Electronic? Estonian Students' Preferences in their Academic Readings from Mai Poldaas

Uurimus on osa rahvusvahelisest projektist Academic Reading Format International Study (ARFIS) ja selle raames on praeguseks kogutud andmeid rohkem kui 30 riigis üle maailma.
Pikemalt saab uuringust ja tulemustest lugeda ECILi ettekannete kogumikus, mis ilmub lähiajal Springeri Communications in Computer and Information Science (CCIS) sarjas.
Arvan, et teema on väga oluline ja nii kavatsen sel teemal talvel kirjutada ka eesti keeles.

Mida tegevustubades teha?

Ühelt poolt kõlab see ahvatlevalt, et saab meisterdada, katsetada erinevaid tehnilisi vidinaid jms, kuid teisalt on see ka heidutav - mida siis ikkagi täpsemalt neis tegevustubades teha? Investeeringud tuleb justkui teha suured, kuid kas see tasub ka ennast ära?
Soome raamatukogudes teadupärast võetakse mõndagi põnevat ette ja nii on näiteks Espoo linnaraamatukogu harukogud loonud ühtse võrgustiku nimetuse alla Kirjastopaja. Veebi vahendusel saab ettevõtmistega tutvuda, sh jagatud pildimaterjal illustreerib hästi. 

tulemas on põnevad erialakonverentsid

Võimaliku tuleviku üle arutletakse ikka, muutuste ajajärgul aga sagedamini. Kaasajal on muutused osa argipäevast, oleme nende keskel ja vaid distantsilt vaadates mõistame kui palju on tegelikult muutunud.
Täna toimub järjekordne virtuaalkonverents Library 2.0 ürituste sarjas, mis seekord teemal Libraries of the Future. Sarja üritused on valdkonnas parasjagu aktuaalsetel teemadel ja tasuta, osalemiseks tuleb vaid registreeruda. Jälgima ei pea kindlasti reaalajas, vaid saab ka järelkuulata-vaadata (sh varasemate aastate materjale). Lisaks konverentsidele toimuvad webinarid jt.
Lähipäevil, 19. oktoobril toimub teinegi juba traditsiooniks saanud tasuta virtuaalkonverents: 8th Annual Digital Shift Conference. Teemaks on sel aastal The Service Continuum. See üritus ei nõua samuti pidevat reaalajas kohal olemist, kuid materjalid pikaks ajaks juurdepääsetavaks ei jää ehk korraldajate soov on inimeste maksimaalne kaasatus toimumise ajal.

Fotol: liitreaalsuse vahendusel õppimine (EON Reality foto)

Häälestuseks veel lugemist teemal: What Will Libraries Be Like in 2100?