infokorralduse olemusest

Õppeaasta alguse puhul olen siin viimastel sügistel natuke baasteadmistega seonduvat postitanud ja nii ka seekord.
Infotöö olemus on kaasajal läinud väga mitmekülgseks: erinevad e-keskkonnad ja seonduv on palju uusi põnevaid lisakontekste toonud, millega tegeleda. AIIM on hästi kaardistanud selle, millega infokorralduse raames infotöötajad tegelevad, nö pildilt leiavad end nii iidsete tegevuste esindajad, kui päris värsked ettevõtmised:

kuhu minna?

Lähiajal on lähikonnas tulemas ja toimumas huvitavaid ja kasulikke erialaüritusi, millest võiks osa võtta!
12.-13. oktoober toimub Riias, Läti Rahvusraamatukogus 10. Balti raamatukoguhoidjate kongress, mille raames on mitmeid põnevaid üritusi kavas. Seekordseks teemaks on Libraries in communities.
14. oktoobril toimub Tallinnas dokumendihaldurite konverents teemal: Infohalduse elukaar, kuhu on oodatud kõik info- ja dokumendihaldusega tegelevad inimesed kuulama ja arutlema.
19.-22. oktoober toimub Tallinnas 3. Euroopa infopädevuse rahvusvaheline konverents ECIL (European Conference on Information Literacy), mille selleaastaseks teemaks on Information Literacy in the Green Society. Konverentsil lahatakse infopädevuse olemust väga erinevatest tahkudest lähtuvalt.
20.-30. oktoober toimuvad iga-aastased üleriigilised raamatukogupäevad Eestis, mis sel aastal toimuvad juba 25. korda! Teemaks on ikka: kohtume raamatukogus, kuid seoses muusika-aastaga rõhk sellel kontekstil! 

infokihistumisest teenuste turundamiseni - üliõpilasuurimusi rahvaraamatukogudest

Nagu igal kevadel, nii ka sel õppeaastal valmis meil mitmeid huvitavaid üliõpilasuurimusi. Järgnevalt toon välja kolm rahvaraamatukogu arenguid puudutavat uurimust.
Anu Laumetsa lõputöö teemal: Infokihistumine: raamatukoguhoidjate tegevus ja hoiakud. Anu kirjutab oma töö kokkuvõttes mh järgmist: 

"lõputöö eesmärk oli teada saada, kuidas raamatukogudes on teadvustatud vanemaealiste ja eakate inimeste infoühiskonnas toimetuleku probleemi. [...] sooviti teada saada, milliseid IKT-alaseid koolitusi ja abi vanemaealistele ja eakatele raamatukogudes pakutakse ning kuidas näevad raamatukoguhoidjad raamatukogude rolli infokihistumise leevendamisel. Infoühiskonna võimalustest on Eestis eemale jäänud eelkõige vanemaealised ja eakad, kellele IKT oskuste puudumise või vähesuse tõttu on teenuste kättesaadavus oluliselt halvenenud. Raamatukoguhoidjate intervjueerimise teel selgitati välja, et raamatukogudes on infokihistumise probleemi teadvustatud. Raamatukogud pakuvad arvutitele ja internetile tasuta ligipääsu ning soovijatele osutatakse abi internetist info otsimisel või e-teenuste kasutamisel. Abi osutatakse ka nendele, kes ise ei soovi või ei oska arvutit kasutada."

Astrid Karpenderi lõputöö teemal: Raamatukoguhoidjate hinnangud valmisolekule teenindada erivajadustega inimesi ja nende koolitusvajadused. Astrid kirjutab uurimuse kokkuvõttes mh järgmist: 

"lõputöö eesmärk oli välja selgitada raamatukoguhoidjate valmisolek erivajadustega inimeste teenindamisel ja nende koolitusvajadused.[...] Uurimusest selgus, et enamiku raamatukoguhoidjate sõnul pakutakse raamatukogus kodukandeteenust ja lugemiskoerateenust. Vaid kahel juhul toodi välja, et nende raamatukogus korraldatakse üritusi nägemis-, kuulmis-, liikumispuudega inimestele. Enamikul raamatukoguhoidjatel puuduvad teadmised, milliseid teenuseid erivajadustega inimesed soovivad ja milliseid võiks neile veel pakkuda. Seetõttu on neil mõnel juhul välja kujunenud passiivne suhtumine erivajadustega inimestele teenuste pakkumise osas. Intervjuu vastustest võis järeldada ka, et üldiselt on raamatukoguhoidjate suhtumine erivajadustega lugejatesse heatahtlik ja nende erivajadusi arvestav. Kogemused erivajadustega inimestega töötamisel olid olemas enamikul raamatukoguhoidjatest. Uurimusest selgus, et valdaval osal raamatukoguhoidjatel ettevalmistus tööks erivajadustega inimestega puudub. Vastavate koolituste puudumisel kasutatakse iseharimise võimalust."

Anne Koppeli lõputöö teemal: Rahvaraamatukogude turundustegevus Pärnu maakonnas. Anne kirjutab mh järgmist: 

"Töö eesmärgiks oli uurida rahvaraamatukogude turundustegevuse olemust Pärnu maakonnas kliendi vaatest lähtuvalt. Töös selgitati välja, kui oluliseks peavad raamatukogu kliendid turundust raamatukogu jaoks, milliseid turunduskanaleid ja –strateegiaid eelistatakse kasutada raamatukogus ning kui nähtav on raamatukogu oma tegevusega kohalikus kogukonnas. [...] raamatukogu klientide antud hinnangutest, missugused turundusstrateegiad on nende meelest olulisemad, selgub, et esimene eelistus on suust-suhu turundus. Vastajate teine valik on otseturundus, mis põhineb klientide andmebaasil ja kasutatakse telefoni, e-posti ja interneti. Kolmandana märgiti ära üritused. Raamatukogu kasutajate arvates on oluline ka suhteturundus."

Kõigega lähemalt saab tutvust teha uurimusi lugedes. Kasulikke leide!

ikkagi, raamatuta raamatukogu tulekul?

Pew Research Center avaldas eile uurimuse tulemused, milles uuriti ameeriklastelt nende suhtumist rahvaraamatukogudesse jms. Kuigi raamatukogusid peetakse jätkuvalt oluliseks ja vajalikuks, siis tegelik külastamine on hiljuti vähenenud. Ameeriklaste suhe rahvaraamatukogudesse erineb paljude teiste riikide omast (üks usaldusväärsemaid avalikku teenust pakkuvaid institutsioone riigis). Rahvaraamatukogude panus demokraatliku ühiskonna loomisel ja kujundamisel on olnud väga oluline. Jätkuvalt arvatakse, et kogukonna jaoks on rahvaraamatukogud olulised, kuid oodatakse uusi, rohkem kaasaja nõudmisele vastavaid teenuseid.
Uuringu aruandega jms saab lähemalt tutvuda: Libraries at the Crossroads. 
Ja natuke populaarsemal kujul kommentaar uuringutulemustele The Atlantic'u vahendusel: Keep the Library, Lose the Books.

imelik raamatukogu

Seekordne sügisene lugemissoovitus on Haruki Murakami lasteraamat "Imelik raamatukogu". Tegemist on põneva looga, mis võib juhtuda "kui minna raamatukokku ja soovida laenutada mõned raamatud".
Kahjuks ei saa seda (veel?) lugeda eesti keeles, kuid inglisekeelne raamat on saadaval ka Eestis, mistõttu soojalt soovitan. Raamatusõbra maiuspala! kuid mitte ainult :)
Raamat on vahvalt illustreeritud (vaatamata sellele, et erinevad väljaanded/tõlked on erinevad), lisan mõned näited:

 

suvine lugemissoovitus infoühiskonnast

Talvel avaldas Äripäeva kirjastus oma Imelise Teaduse sarjas Anthony M. Townsend'i raamatu "Targad linnad: rünkandmed, küberputitajad ja uue utoopia otsingud".
Tegemist on põneva ja kasuliku lugemisega meie kaasaegsest elukeskkonnast - linnastumisest, võrgustumisest jms. Järjest enam inimesi elab linnades, kuid kuidas linnad arenevad? mida see endaga kaasa toob? miks mõned kohad on sümpaatsemad kui teised? jne. Milline roll on tehnoloogilistel arengutel siinjuures ja kuidas sobitub sellesse asjade internet?
"Urbanist ja tehnoloogiaekspert Anthony Townsend vaatleb jõude, mis on kujundanud linnaplaneerimist ja infotehnoloogiat alates suurte tööstuslinnade esilekerkimisest 19. sajandil kuni tänapäevani.
Linnades areneb tehnoloogia, mis tegeleb valitsuse ülesannetega ja nende ette kuhjuvate probleemidega, mida tekitavad kujuteldamatu suuruse ja keerukusega inimasulad. USAs Chicagos koostavad lumesahkadele paigaldatud GPS-jaamad reaalajas kõigile ligipääsetava „sahakaardi“. Hispaanias Zaragozas võib linnakodaniku kaart anda ligipääsu ülelinnalisele tasuta wifi-võrgule, jalgrattalaenutusele, raamatukogudele ja tasuda bussisõidu eest. New Yorgis paigaldasid linnakodanikest „geriljateadlased“ aga kanalisatsiooni sensorid, mis annavad häiret, kui paduvihm selle üle ujutab ja reovee jõkke suunab. Raamatus on juttu ka Eestist: kiitust pälvivad nii Veljo Haamer ja Tallinna avalik wifi-võrk kui ka mobiilne parkimissüsteem."
Põgus intervjuu autoriga ja teematutvustus on leitav: Tech-Savvy Cities May Be 'Smart,' But Are They Wise? jt allikad.

infotehnoloogilised arengud

Natuke musta huumorit..

kõik algab peast

ehk sellest, kuidas erinevaid tegemisi ja ettevõtmisi plaanitakse, juhitakse, ellu viiakse. Hiljutises ajakirja Forbes juhtimise rubriigis on lugeda ja kaasa mõelda S. Denningi kaastööle teemal Do We Need Libraries?
Lihtsalt kaasajastamisest, näiteks automatiseerimisest ja e-teenuste lisamisest ei piisa. Lähtuda tuleks sellest, mida kasutajad vajavad või võiksid lähiajal vajada.

The first and most important question for libraries is to ask: How can we delight our users and customers? This is a tricky question to answer. Answering it will require all the capabilities and ingenuity of the talented library staffs. Libraries will be unable to answer it if they continue to be run as vertical bureaucracies focused on producing outputs. In that form, libraries simply won’t have the agility or the institutional smarts to figure out what users really want and then deliver it.

Autor toob välja kolm nn valet vastust raamatukogude tuleviku kohta ja pakub viis tema arvates "õiget" lahendust. Kasulikku tutvumist!

Aleksandria raamatukogust

Tutvustus veel ühest väärikast raamatukogust - Aleksandria raamatukogust. Vana ei ole enam alles, kuid sama koha peal asub nüüd uus ja väga kaasaegne raamatukogu. Mida see tähendab ja sisaldab - tasub kuulamist-vaatamist! 
Rebirth: The New Library of Alexandria - raamatukogu paistab omama väga energilist juhti ja eestkõnelejat..

Väärikus ei välista kaasaegsust

Sümpaatne tutvustus kaasaegsest ülikooliraamatukogust Oxfordi ülikooli Westoni raamatukogu näitel: How do you design the library of the future? Illustreeritud käsitlus sellest, mis on uus, muutunud või endine ühes vanas ülikoolis ja selle raamatukogus.

Lisan ka viite tutvustavale pressiteatele uue hoone avamisest ja võimalustest: University of Oxford's Weston Library opens 21 March as new model for research libraries worldwide and public showcase for Bodleian treasures.

raamatukogu kellele?

Väljaanne The Atlantic pani läinud kevadel kokku sümpaatse dok.filmi sellest, millega tegelevad New Yorgi rahvaraamatukogud - kelle jaoks nad on vajalikud ja milliseid teenuseid nad pakuvad. Lähemalt vaata: Why libraries matter