infoteaduse olemusest

Õppeaasta alguse puhul seekord midagi elementaarset! Ehk millega on infoteadus(t)e näol tegemist? Aeg-ajalt on kasulik baasteadmisi üle korrata.
Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel. See tähendab, et infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. 
Infoteaduse kontekstideks ehk tema rakendusvaldkondadeks on järgnev:

• raamatukogundus
• arhiivindus
• dokumentalistika - kontekst, mida tänapäeval tunneme infokorraldusena
• raamatukogu- ja infoteadus
• infoteadus ja -tehnoloogia
• arhiivi- ja dokumendihaldus
• muuseumitöö
• info- ja teadmusjuhtimine 
• andmehaldus

Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd. Nö klassikalised tegevussuunad, milliste uurimisele ja arendamisele infoteadus kaasa aitab on:

• juurdepääs informatsioonile
• infoarhitektuur
• informatsiooni organiseerimine
• infootsing
• infoühiskond
• teadmiste esitus ja seletused

Infotöö tähendab sihipäraseid operatsioone informatsiooniga (otsimine, kogumine, töötlemine, levitamine). Infoasutused on üksused, mis pakuvad informatsioonile baseeruvaid lahendusi (infoteenuseid) lähtuvalt sihtgrupist.