tasulisest e-raamatute laenutusest Eestis

Väga kaua aega ei läinudki, kui Eestiski on hakanud tasapisi kommertsteenuseid tulema, mis e-raamatute tegemise ja müümise kõrval neid ka laenutama asuvad. Jutt käib Elisa Raamatust. Mis on sihiks ja kes on koostööpartnerid, saab lugeda pressiteatest: Elisa toob koostöös suurimate kirjastustega välja uue piiramatu lugemisvõimalusega e-raamatu äpi. Teenuse kasutamiskogemusest ilmus lugu ühelt rõõmsalt e-raamatu lugejalt tänases Postimehes: Digilugeja rõõm: tasuta digiraamatulaenutuse kõrvale ilmus kommertsteenus.

mis on saanud filmipoodidest ja -laenutusest?

Filmi eluiga mõne teise meediumiga võrreldes on suhteliselt lühike. Läbi on film pidanud aga tegema juba väga palju muutumisi. Värskes Wired'i artiklis Not Dead Yet: How Some Video Stores Are Thriving in the Age of Netflix saab sisuka ülevaate sellest, kuidas Ameerika Ühendriikide erinevates suurlinnades veel üritatakse digitaalkuju ja -keskkonna kõrval ka füüsilises ruumis teenust pakkuda. Mõtlemapanev lugemine!

vahvaid näiteid raamatukoguteenuse pakkumisest

Ikka raamatukogudest, seekord omapärastest ja põnevatest lahendustest üle maailma: kuidas ja mil moel mõnelpool lugemisvara ja teadmisi inimesteni viiakse! Lähemalt: The 10 Weirdest And Most Wonderful Libraries In The World.
 

Fotol on kujutatud Arma de Instrucci on Masiva ehk massi instrueerimise relva - st siis teadmistega ründamise võimalust rahvavalgustuslikul eesmärgil :)

Läti Rahvusraamatukogu uus maja on muljetavaldav!

Käisin uudistamas Läti Rahvusraamatukogu uut maja Riias ja jagan natuke oma vaimustust. Valgusküllane, moodne, ruumikas, soe! Tundub väga suur ja ega päris kõike veel (avati avalikkusele suvel) sisuga täita ei ole jõutud, kuid küll ajapikku jõuab. Mulje jäi kui kõigile avatud kohast ja rahvast oli nii uudistamas, kui teenuseid kasutamas palju.

Tegevust leiavad nii noored kui vanad

Väga meeldis raamatuajaloo näitus "1514. The Book. 2014" - sealt ka üks aegumatu tähelepanek :)

rahvaraamatukogudest kultuurikommunikatsiooni konverentsil Kaunases

Tutvustasin täna Kaunases konverentsil Cultural Institutions and Communication: Towards Creative Participation oma rahvaraamatukogude rolli kohta käiva uurimuse teist osa ja jagan slaide ka siin:

veel kaasaegset interjööri, seekord Viljandist

Veel pildimaterjali ja seekord midagi hoopis kodule lähemalt: kultuuritemplite välisvaateid ja kilde linnaraamatukogu lugemissaalidest Viljandis.

Kaks roosat: muuseumi hoone fassaad ja hiljuti renoveeritud kultuurimaja. Viimase kõrvalt paistab ka linnaraamatukogu hoone

Mõned vaated linnaraamatukogu lugemissaalidest

 

kaasaegseid raamatukoguhooneid

Järjest rajatakse uusi, põnevaid raamatukoguhooneid. Sest eks ühes raamatukoguteenuse sisulise muutumisega on vajalik ka hoonete vastavus kaasaja nõuetele.
Esmalt viide artiklile This Is The Apple Store Of Libraries, mis peamiselt läbi piltide tutvustab uut põnevat rahvaraamatukogu Calgarys Kanadas.

pildil on tulevase Calgary raamatukoguhoone üks välisvaateid

Eelmisel aastal avatud ja palju kõneainet pakkunud Birminghami raamatukogu kohta saab lugeda ning fotosid ja videot vaadata järgneva artikli vahendusel: What's inside the Library Of Birmingham. 

 pildil on Birminghami raamatukogu sisevaade

Hollandis Almeres rajati mõned aastad tagasi uus raamatukogu, mille sisevaadetega saab tutvuda näiteks artikli Almere New Library, Great Building from Concrete Architectural Associates Netherlands vahendusel.

pildil on puhkeala Almere raamatukogus

infoteaduse olemusest

Õppeaasta alguse puhul seekord midagi elementaarset! Ehk millega on infoteadus(t)e näol tegemist? Aeg-ajalt on kasulik baasteadmisi üle korrata.
Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel. See tähendab, et infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. 
Infoteaduse kontekstideks ehk tema rakendusvaldkondadeks on järgnev:

• raamatukogundus
• arhiivindus
• dokumentalistika - kontekst, mida tänapäeval tunneme infokorraldusena
• raamatukogu- ja infoteadus
• infoteadus ja -tehnoloogia
• arhiivi- ja dokumendihaldus
• muuseumitöö
• info- ja teadmusjuhtimine 
• andmehaldus

Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd. Nö klassikalised tegevussuunad, milliste uurimisele ja arendamisele infoteadus kaasa aitab on:

• juurdepääs informatsioonile
• infoarhitektuur
• informatsiooni organiseerimine
• infootsing
• infoühiskond
• teadmiste esitus ja seletused

Infotöö tähendab sihipäraseid operatsioone informatsiooniga (otsimine, kogumine, töötlemine, levitamine). Infoasutused on üksused, mis pakuvad informatsioonile baseeruvaid lahendusi (infoteenuseid) lähtuvalt sihtgrupist.

zombie või zombiekütt?

Ameerika noored kooliraamatukoguhoidjad on arvamusel, et tänapäeva raamatukoguhoidjad jagunevad kaheks: zombie'deks ja nendega võitlejateks. Miks nii, saab lugeda, kuulata ja vaadata DigitalShift'i lehelt: Fight the ‘Zombie Librarians’!

raamatukogu- ja infoprofessiooni tulevikust

Hiljuti viitasin ühele ALIA tellitud uurimusele e-raamatute laenutamisega seoses, seekord on austraallased luubi alla võtnud raamatukogu- ja infoteaduse erialavaldkonna tuleviku: Future of the library and information science profession - saab tutvuda erinevate väljavõtetega uuringust ja ka terve aruandega.

Põhisõnum on ootuspärane: kõik on meie eneste kätes :)

ERÜ Noorteklubi

Varsti kaks kuud on nö ametlikult tegutsenud noori raamatukogu- ja infotöötajaid koondav ERÜ Noorteklubi. Kõik vanuselt ja hingelt noored erialainimesed peaks panema tähele! Nende veebist leiab, kellega tegemist, kuidas liituda ja mis plaanis - näiteks neil päevil on kavas BibliCamp!
Jaksu eestvedajatele ja pikka iga klubile! :)

rahvusvaheliselt rahvaraamatukogudest

Ühiskonnad on muutumises ja see puudutab väga paljusid asutusi ning ettevõtmisi, sh rahvaraamatukogusid. Jagan videolugu rahvaraamatukogude olukorrast Torontos:



Ja siin viide veebile: Public Libraries 2020, mis teavitab ja kutsub teadvustama rahvaraamatukogu tähtsust tänapäeva ühiskonnas. Ühiskond muutub ja muutumises on ka raamatukogud.

rahvaraamatukogudest QQMLil Istanbulis

Osalesin sel nädalal Istanbulis 6. QQMLi konverentsil. Oli igati positiivne kogemus. Jagan siin oma ettekande slaide ja mingil ajal jõuab täistekstina veebi ehk ka uurimus ise :)

Understandings of the role of a public library in Estonia from Mai Poldaas

Tegemist on nö esimese osaga suuremast uuringust, mis mul kavas rahvaraamatukogu rolli kohta tänapäeva Eestis.

avatud juurdepääsu toetuseks

Eilses The New York Review of Books'is ilmus kultuuriajaloolase ja raamatukogudirektori Robert Darntoni artikkel A World Digital Library Is Coming True!
Tegemist on põhjaliku ja näitlikustatud ülevaatega olukorrast kirjastamismaailmas ning raamatukogude võimalustest, täpsemalt küll inimeste võrdsetest võimalustest teabele juurdepääsul. Kirjastuskorporatsioonide poolt väljaantav teaduskirjandus on juba nii kallis, et selle ostmisest peavad loobuma järjest rohkemad teadusraamatukogud. Kommertskirjastamise kõrvale on tekkinud alternatiivid, sh avatud juurdepääs. Ajale on tugevalt jalgu jäänud autoriõigusi käsitlev seadusandlus, mis kaitseb pigem ärihuve. Teadmised peaks aga olema levis ja kättesaadavad.
Prof. Darnton on väga hea eestkõneleja ja -vedaja, see artikkel on suurepärane toetus avatud juurdepääsu ideele ja olemusele.

kevadsuvine lugemissoovitus informatsioonist!

Seekord tõepoolest: KÕIGILE, KÕIGILE, KÕIGILE! Ehk siis nii erialainimestele kui huvilistele :)
Aprillis ilmus eesti keeles James Gleicki "Informatsioon: Ajalugu. Teooria. Uputus", mis on suure rahvusvahelise edu osaliseks saanud suurepärane käsitlus informatsioonist. Olen seda raamatut kord juba oma blogis maininud, kuid nüüd siis lähemalt.
Tegemist on erinevate lugude, konkreetsete juhtumiste najal kirjutatud ülevaatega informatsioonist. Sellest, kuidas inimese suhe informatsiooniga on muutnud teadvuse põhiolemust. "... intellektuaalne teekond läbi kommunikatsiooni ja informatsiooni ajaloo alates Aafrika kõnelevatest trummidest kuni tähestiku leiutamiseni; koodi elektroonilisest edastamisest kuni infoteooria alusteni, uude infoajastusse ja praegusesse uudiste, säutsude, piltide ja blogide tulva."
Erialainimese jaoks on siin palju tuttavat teadmist, kuid nüansid, mis autor lisab ja seosed, mis ta erinevate nähtuste ja ajastute vahel loob on see põhjus, miks seda raamatut lugeda!

Siin üks viide ka inglisekeelsele intervjuule autoriga: From Rothschild to Gold, Gleick Maps Info Evolution: Interview.

millal eelistada paberraamatut? Ka tulevikus

Seni on arvatud, et inimesed eelistavad paberraamatuid harjumusest. Kuid laste ja noorte lugemise uuringud näitavad, et põhjus võib peituda mujal..
Huvitav populaarne ülevaade Wired'i vahendusel: Why the Smart Reading Device of the Future May Be … Paper
Väike katke:

"When reading on paper, Ackerman’s students seemed to have a better sense of their own understanding. When reading on screen, they thought they absorbed information readily, but tests showed otherwise. Screens seemed to foster overconfidence. With practice, this could be corrected, said Ackerman, but “the natural learning process on paper is more thorough than on screen.”"

raamatuta raamatukogu ehk taas raamatukogu tulevikust

Taas midagi Suure Vee tagant!
"In Snead’s era, a library without books was unthinkable. Now it seems almost inevitable. Like so many other time-honored institutions of intellectual and cultural life—publishing, journalism, and the university, to name a few—the library finds itself on a precipice at the dawn of a digital era. What are libraries for, if not storing and circulating books? With their hearts cut out, how can they survive?"
Intrigeerivat lugemist: What Will Become of the Library?

 Mis on pildilt puudu? Jah, raamatud!

kampaania: Õigus e-lugeda!

Kolmapäeval, 23. aprillil tähistatakse rahvusvahelist raamatu ja roosi päeva. Sel päeval tähistatakse ka autoriõiguse päeva ning Euroopas seotakse see päev seekord e-raamatute laenutamise teemaga - plaanis on korraldada üle-euroopaline kampaania õigus e-lugeda! Järgnevalt jagan üleskutset ERÜ vastava veebilehe vahendusel:

ÜLESKUTSE Õiguse eest e-lugeda!
Seadustades raamatukogudes e-raamatute laenutamise, antakse kasutajatele e-lugemise õigus
Ajal, mil tehnoloogia areng peaks laiendama juurdepääsu teadmistele, on raamatukogudel võimalus osta või laenutada e-raamatuid piiratud. See kahjustab raamatukogude võimalusi pakkuda pea sajale miljonile Euroopa kasutajale vaba juurdepääsu teadmistele. Tõusevad ka olulised küsimused demokraatiast, õppimisest ja teadustööst ning kõikide kodanike efektiivsest kaasamisest teadmistepõhisesse ühiskonda.
Seetõttu kutsuvad 65 000 raamatukogu ja nende 100 miljonit kasutajat Euroopa Liitu üles välja töötama selget autoriõiguse regulatsiooni, mis võimaldaks raamatukogudel täita oma 21. sajandi missiooni luua kõigile ELi kodanikele juurdepääs inimteadmiste rikkustele, kas raamatukogus või veebis.
Me soovime:
- pakkuda raamatukogu kasutajatele uusi e-raamatuid samaväärselt trükiraamatutega;
- osta e-raamatuid õiglase hinnaga ja mõistlikel tingimustel;
- võimaldada kõigile kodanikele – mitte ainult nendele, kel see on materiaalselt võimalik – vaba juurdepääsu e-raamatutele raamatukogudes;
- e-raamatute laenutamise eest autoritele õiglast hüvitist.
Me vajame üleeuroopalist autoriõiguse raamistikku, mis täidab oma eesmärki ja võimaldab raamatukogudel osta ja laenutada e-raamatuid.
Siinkohal kutsume Euroopa Komisjoni üles välja töötama autoriõiguse selget raamistikku, mis lubab raamatukogudel osta ja laenutada e-raamatuid ning tagab autoritele ja teistele autoriõiguse omajatele vastava tasu. Sarnaselt trükiraamatutega peaks autoriõiguse kaasajastatud regulatsioon võimaldama raamatukogudel jätkuvalt kõigi Euroopa kodanike hüvanguks teenuseid osutada!
Kutsume kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi üles tagama info vaba kättesaadavus kõigile kodanikele ja garanteerima õigus raamatukogudes e-lugeda!
Kutsume kõiki Euroopa kodanikke üles selle õiguse eest aktiivselt seisma!

EBLIDA The Right to E-read Campaign veebilehekülg ise.
Viitan siinjuures ka hiljuti valminud ALIA Elending Landscape Report 2014'le, kuskohalt saab väga hea ülevaate rahvusvahelise olukorra hetkeseisust.

kampaania Raamatukogud muudavad elukäiku

Ameerikas on parasjagu käimas üleriigiline kampaania Libraries Change Lives raames allkirjade kogumine Declaration for the Right to Libraries üleskutsele. Raamatukogud on seal riigis väga suurt rolli mänginud rahva harimisel ja demokraatliku ühiskonna üles ehitamisel. Ning nende roll on jätkuvalt oluline mh usaldusväärse info ja teadmiste vahendamisel jpm.
Järgimist vääriv ettevõtmine!

mida kuulsam, seda ülbem?

Veebi võimalused ja avatud juurdepääsu ideoloogia põhjustavad muutusi, kuid ka suurt segadust kirjastamismaailmas. Ärimudelite muutumise käigus on palju veel segaseid kontekste ja nagu ikka tuleb kellegile mingis kontekstis sogane vesi kasuks. Järgnevalt näide Elsevieri tegevusest:
"There is a wider cost than the monetary one. By providing mislabeled and mis-sold products Elsevier’s practice has devalued Gold Open Access. As the largest publisher their practice may suggest to other publishers that they need not take care and attention. The opportunity cost is large – readers will not have read articles to which they are entitled and, deterred by the Rightslink cost, will have failed to re-use materials. Authors may have been held to account by funders for “failing” to publish Open Access when it was Elsevier’s fault. It causes delay and waste in scholar’s research."
Konkreetsest juhtumist saab lähemalt lugeda: I ask Julian Huppert and David Willetts to formally investigate Elsevier’s unacceptable “Gold Open Access” ja siit: Elsevier are STILL mis-selling Open Access and behaving ILLEGALLY. They don’t care. Piinlik lugu.
Viidatud blogist leiab palju harivat lugemist avatud juurdepääsu problemaatika kohta akadeemilises kirjastamises. 

kes on rahvaraamatukogu kasutaja?

Tavapäraseks on saanud vastandamine traditsioonilise meedia ja selle tarbimisviiside ning uute, e-lahenduste harrastajate vahel, kus tegemist oleks justkui erinevates maailmades elavate inimestega. Kuidas võimalus raamatut tasuta laenutada raamatukogust võtab ära võimaluse seda müüa jpt kontekstid. Järgnevalt viide Pew Research Centeri uuringu tulemustele A new way of looking at public library engagement in America, mis avab rahvaraamatukogu teenuste kasutajate tausta ja kummutab sealhulgas eelarvamusi.

"Those who have extensive economic, social, technological, and cultural resources are also more likely to use and value libraries as part of those networks. Meanwhile, many of those who are less engaged with public libraries tend to have lower levels of technology use, fewer ties to their neighbors, lower feelings of personal efficacy, and less engagement with other cultural activities."

mis on infotöö eesmärk?

Siin enda uurimuse jaoks kirjandust lugedes, jõudsin ühe äratundva sõnastuseni, mistõttu mõtlesin selle siiagi kirja panna:

"A central part of this vision includes the idea that the social mission and public purpose of the information profession is to be realized through the skills and knowledge of individual practitioners working in both public and private settings, and where these practitioners are identified as strategic partners in the development of information service and policy rather than as custodians of a library defined as a particular place or collection. The goal of the information profession should be to deliver information where and when it is needed, rather than to rely on an institution whose fate is uncertain."

Veendumus, mis mul tudengina juba tekkis ja millest ma oma igapäevatöös ja tegemistes ikka lähtunud olen. NB Tegemist ei ole vastandusega info ja raamatukogu vahel, pigem natuke laiema vaatega tervikule :) Sõnastus pärineb Douglas Raberilt raamatust "Librarianship and Legitimacy: The Ideology of the Public Library Inquiry" (1997, lk. 2).

meenutusi möödunud aegadest

Sellised toredad vaatamised lähimineviku kohta :)

raamatukogu tähtsusest

Ene jagas FB-s, jagan siin ka: 28 Beautiful Quotes About Libraries. Eraldi tooksin välja veel järgmised:

 

arengutest e-raamatutega seoses

Tehnilise lahenduse poolest uudse lugemiselamuse pakkumisel on e-raamatud teadupärast ikka alles oma arengutee alguses. Detsembri alguse The New York Times'i tehnikarubriigist saab lugeda ülevaadet e-raamatute ja e-lugerite tehniliste, äriliste jms lahenduste hetkeseisust: Out of Print, Maybe, but Not Out of Mind. Mida on katsetatud ja mis on pinnale jäänud?

Olgugi, et lugemiselamust e-raamatute vahendusel veel paberväljaandest põhimõtteliselt erinevat ei saa, siis inimeste lugemisharjumuste kohta saab e-väljaannete vahendusel juba uut teada küll. Näiteks mida armastavad teismelised lugedes alla joonida: Kindle readers make their mark. Või kes keda üldse loeb: As New Services Track Habits, the E-Books Are Reading You :) Privaatsusega seonduv on juba põhimõtteliselt muutunud.