uus seletus Paabeli raamatukogule?

Andmeid tekib ja koguneb erinevates e-keskkondades palju, korra loomine ja neist aru saamine on aga keeruline ja kohati üle jõugi käiv tegevus. Viimasel ajal on palju juttu suurandmetest, MIKE2.0 pakub (peamiselt J. Gleickile tuginedes), et kaasaegne andmete küllus ongi see õige Paabeli raamatukogu! Loe lähemalt: Big Data is the Library of Babel.
(Ja muidugi tasub lugeda J. Gleicki raamatut "The Information".)

Big Data is the Library of Babel

Big Data is the Library of Babel

Big Data is the Library of Babel

raamatukoguhoidja 2.0

Selline tore leid aastate tagant:

Foto pärineb siit ja seda blogi tasub uudistama minna küll, seal on kõiksugu põnevat materjali raamatukoguhoidjatega seoses :)
Toredaid raamatukogupäevi kõigile!

väljakutsed raamatukoguhoidjale aastal 2020

Global Brain Library, kus muuhulgas töötavad Embedded Librarian (kataloogija tulevane ametinimetus?), Content Packaging Librarian (tänane teenindaja, referent?), Robotic Maintenance Engineer, Lifestyle Design Librarian, Global Brain Library's Cloud Engineer - need on mõned uljad näited raamatukoguhoidja tulevastest ametinimetustest. 
Riikides, kus kultuurikiht on Eesti omast mõnevõrra paksem, juhtub raamatukogude tulevikule mõeldes palju põnevaid arutelusid, luuakse visioone, tehakse kavandeid. Näiteks tuleval kolmapäeval (16. okt) toimub Library Journali poolt organiseeritud virtuaalne üritus raamatukogu arengute teemal: The Digital Shift: Reinventing Libraries, millele on oodatud osalema kõik huvilised (NB osalemine on tasuta). Et arutelud oleks tulusad, selleks on eelnevalt pakutud välja visioone ja nägemusi, millised võiks arengud lähiajal olla. Nendega saab tutvuda: The Librarian in 2020 - sealt pärinevad ka mu algul loetletud ametinimetused! Tulevik on põnev :)

E-riigis Eestis selliseid plaane kahjuks ei peeta, meie kultuuripoliitika arengusuundade esialgne versioon aastaks 2020 üritas raamatukogud praktiliselt tähelepanuta jätta, lõpp-versioonis on põhiline (kuid klassika) siiski sees. Eesti infopoliitikat ei tasu raamatukogude kontekstis jutuks võtta, raamatukogupoliitikat kui sellist Eestis formuleeritud kujul ei ole. Aga loodame, et ühel päeval asjad muutuvad ja et see päev tuleb pigem varem kui liiga hilja!

Eesti kirjandus internetis

Eelmise aasta lõpus teavitati Kultuuriministeeriumi plaanist alustada Eesti kirjandusklassika ja lasteraamatute digiteerimisega ning nüüd ongi leitav ja kasutatav käesoleva aasta tegemiste tulemus: programmi veebilehekülg, millelt on võimalik leida, alla laadida, lugeda esimene valik väljaandeid.

Programmi raames digiteeritud raamatud on leitavad ja kätte saadavad ka Rahvusraamatukogu digiarhiivi Digar kaudu. Digar on saanud uue, kaasaegsema ning palju kasutajasõbralikuma kasutuskeskkonna, mille vahendusel nüüd kohe ka kõike varasemat sisu hoopis meeldivam on kasutada :) (Kõik materjalid küll jätkuvalt ei ole üle veebi vabalt kasutatavad.)

sotsiaalmeedia kasutamisest Eesti rahvaraamatukogudes

Veel midagi läinud (2013) kevadest: tutvumissoovitus TÜ VKAs tehtud Siret Remmelga seminaritööga. Tegemist on üliõpilasuurimusega sotsiaalmeedia kasutamisest Eesti rahvaraamatukogudes.
Rahvaraamatukogude ja nende teenuste leitavus ning kasutamisvõimalused veebi vahendusel on viimastel aegadel palju paranenud. Antud uurimus kaardistas olukorra 2013 kevade seisuga. Üliõpilane mh kirjutab:

"Vastuseid laekus Eesti rahvaraamatukogudest maakondade peale kokku 238 (43%) 550st (100%), mis võimaldas anda töö raames üldiseid hinnanguid. Kõige enam kogunes vastuseid valla- ja külaraamatukogudest. 

Uurimuse tulemuste järgi oli koduleht olemas üsna suurel osal Eesti rahvaraamatukogudest ning kodulehena kasutati enamikul juhtudel valla veebilehte, Facebook’i ja tasulise teenusena tellitud kodulehte.
Sotsiaalmeediast tulenev peamine kasu seisnes rahvaraamatukogude hinnangul kiires infovahetuses lugejatega, ürituste reklaamis reaalajas ja tasuta rakenduste kasutamise võimaluses.
Eesti rahvaraamatukogudes kasutatavamad sotsiaalmeedia rakendused olid: Facebook, Google+, Skype, Vikipeedia, YouTube ja Blogger. Uusi sissekandeid tehti enamjaolt kombineeritult nii töö- kui ka puhkeajast."