Rõõmsat raamatu ja roosi päeva!
Käesolev blogi on mõeldud uudiste, mõtete, ideede ja üldse toreda ning asjaliku jagamiseks informatsiooni ja raamatukogunduse ning kõige sellega seonduva valdkonnast.
teisipäev, 23. aprill 2013
kolmapäev, 17. aprill 2013
kevadine lugemissoovitus!
Viimasel ajal olen siin postitanud lugemisega seotud teemadel ja seetõttu mõtlesin ka seekordse lugemissoovituse teha lugemisest lähtuva. Selleks on Daniel Pennaci "Nagu romaan", mis ilmus eesti keeles 2010, kuid on kirjutatud juba üle kahekümne aasta tagasi. Mure lugemise pärast on vana teema.
Kirjandusõpetaja ja kirjanik arutleb, miks on lugemine muutunud ebapopulaarseks ja kuidas olukorda parandada. Lugemine ei tohi olla sunnitud tegevus, vaid rõõmu ja naudingut pakkuv. Näiteks käsitleb autor lugeja õiguste teemat. Ta manitseb manitsejaid, et ka algajal lugejal on õigus sellele, mida iga kogenud lugeja teeb:
1. Õigus mitte lugeda.
2. Õigus lehekülgi vahele jätta.
3. Õigus raamat pooleli jätta.
4. Õigus üle lugeda.
5. Õigus lugeda mida iganes.
6. Õigus bovarismile.
7. Õigus lugeda kus iganes.
8. Õigus sirvida.
9. Õigus lugeda valjusti.
10. Õigus vaikida.
Olgugi sisult tõsine, on raamat kirjutatud löövalt ja vaimukalt. Raamatu näol on tegemist nii lugemisõpetuse kui kiitusega lugemise vajalikkusele. Lugema! :)
Kirjandusõpetaja ja kirjanik arutleb, miks on lugemine muutunud ebapopulaarseks ja kuidas olukorda parandada. Lugemine ei tohi olla sunnitud tegevus, vaid rõõmu ja naudingut pakkuv. Näiteks käsitleb autor lugeja õiguste teemat. Ta manitseb manitsejaid, et ka algajal lugejal on õigus sellele, mida iga kogenud lugeja teeb:
1. Õigus mitte lugeda.
2. Õigus lehekülgi vahele jätta.
3. Õigus raamat pooleli jätta.
4. Õigus üle lugeda.
5. Õigus lugeda mida iganes.
6. Õigus bovarismile.
7. Õigus lugeda kus iganes.
8. Õigus sirvida.
9. Õigus lugeda valjusti.
10. Õigus vaikida.
teisipäev, 9. aprill 2013
jalgrattal lugemist ja raamatukogusid tutvustama!
Uus on tihti äraunustatud vana. Ja siis mõned lisandused :)
Näiteks Eestis teame, et paljudes maakohtades raamatukoguhoidjad pakuvad raamatukoguteenust ka jalgrattal kohale sõites.
Viimastel aegadel on üksjagu tähelepanu pälvinud soomlaste algatatud rahvusvaheline ettevõtmine Cycling for Libraries - raamatukoguhoidjad ja sõbrad sõidavad jalgratastel erinevates riikides, arutlevad raamatukogunduse teemadel ja tutvuvad ise kohalike raamatukogudega ning tutvustavad omakorda kohalikele raamatukogude olemust ja olulisust.
Juba enne seda ettevõtmist (2010) alustasid jalgratastel ringi sõites, raamatutest, lugemisest ja raamatukogudest rääkimist Poola raamatukoguhoidjad. Et nende ettevõtmised Poolas on osutunud populaarseks, kutsuvad nad nüüd üles enda eeskuju järgima kolleege rahvusvaheliselt, vt Bicycool Library.
Paistab, et igasugu mobiilsed lahendused raamatukoguteenuse pakkumisel osutuvad lähitulevikus taas väga oluliseks - olgu see siis jalgrattal, bussi-, autoga jpt võimalused. Rannas, pargis jt - teenusepakkujal tuleb minna sinna, kus on selle vajajad ja potentsiaalsed huvilised. Ning kasutada viise ja vahendeid, mis parasjagu päevakorral ning populaarsed.
Näiteks Eestis teame, et paljudes maakohtades raamatukoguhoidjad pakuvad raamatukoguteenust ka jalgrattal kohale sõites.
Viimastel aegadel on üksjagu tähelepanu pälvinud soomlaste algatatud rahvusvaheline ettevõtmine Cycling for Libraries - raamatukoguhoidjad ja sõbrad sõidavad jalgratastel erinevates riikides, arutlevad raamatukogunduse teemadel ja tutvuvad ise kohalike raamatukogudega ning tutvustavad omakorda kohalikele raamatukogude olemust ja olulisust.
Juba enne seda ettevõtmist (2010) alustasid jalgratastel ringi sõites, raamatutest, lugemisest ja raamatukogudest rääkimist Poola raamatukoguhoidjad. Et nende ettevõtmised Poolas on osutunud populaarseks, kutsuvad nad nüüd üles enda eeskuju järgima kolleege rahvusvaheliselt, vt Bicycool Library.
Paistab, et igasugu mobiilsed lahendused raamatukoguteenuse pakkumisel osutuvad lähitulevikus taas väga oluliseks - olgu see siis jalgrattal, bussi-, autoga jpt võimalused. Rannas, pargis jt - teenusepakkujal tuleb minna sinna, kus on selle vajajad ja potentsiaalsed huvilised. Ning kasutada viise ja vahendeid, mis parasjagu päevakorral ning populaarsed.
pühapäev, 7. aprill 2013
Lugemise Suursaadik
Kirjaoskamatus arenenud maailmas kasvab. Viimased uuringud näitavad, et näiteks Rootsis juba iga neljas(!) teismeline noormees ei oska lugeda. Või et õpetajadki enam ei loe ilukirjandust ega ajaviiteks - viimasest tulenevalt ei soovita ega propageeri tegevust ka oma õpilaste hulgas. Paljud lapsevanemad ammu enam ei loe ega näita lastele selle tegevusega ka mingit eeskuju kodus.
Reedel toimus Rahvusraamatukogus Tallinna Raamatumessi raames Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum teemal Rahvuskirjandus 21. sajandil: sisse- ja väljavaated. Tegemist oli asjaliku üritusega, kus sai ülevaate kirjanduse, raamatuturu ja lugemise olukorrast erinevates Põhja- ja Baltimaades. Kõige enam intrigeeris mind Rootsi kirjaniku, illustraatori ja Rootsi Lugemise Suursaadiku Johan Unenge sõnavõtt, kes rääkis oma tegevusest lugemise suursaadikuna. Minu arvates oleks ka meil Eestis sellist tegelast vaja - seda kindlasti mitte ühekordse kampaaniana, aga läbimõeldud ja rahastatud institutsioonina. Ta rääkis, et ta on Rootsis esimene katsetus (tegevusaeg 2011-2013), kuid ettevõtmine on end õigustanud ja nad kavatsevad jätkata.
Sellised nö ametlikud saadikud ei ole maailmas veel väga levinud nähtus, kuid neid leiab ingliskeelsetest maadest, vt näiteks võimalusi Austraalia, Ameerika, Suurbritannia lugemise suursaadikute kohta.
Klassikalised lugemise saadikud on kindlasti õpetajad ja raamatukoguhoidjad, kuid neil läheb tänapäeval abiväge vaja - selleks siis sellised spetsiaalsed ettevõtmised.
Reedel toimus Rahvusraamatukogus Tallinna Raamatumessi raames Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum teemal Rahvuskirjandus 21. sajandil: sisse- ja väljavaated. Tegemist oli asjaliku üritusega, kus sai ülevaate kirjanduse, raamatuturu ja lugemise olukorrast erinevates Põhja- ja Baltimaades. Kõige enam intrigeeris mind Rootsi kirjaniku, illustraatori ja Rootsi Lugemise Suursaadiku Johan Unenge sõnavõtt, kes rääkis oma tegevusest lugemise suursaadikuna. Minu arvates oleks ka meil Eestis sellist tegelast vaja - seda kindlasti mitte ühekordse kampaaniana, aga läbimõeldud ja rahastatud institutsioonina. Ta rääkis, et ta on Rootsis esimene katsetus (tegevusaeg 2011-2013), kuid ettevõtmine on end õigustanud ja nad kavatsevad jätkata.
Sellised nö ametlikud saadikud ei ole maailmas veel väga levinud nähtus, kuid neid leiab ingliskeelsetest maadest, vt näiteks võimalusi Austraalia, Ameerika, Suurbritannia lugemise suursaadikute kohta.
Klassikalised lugemise saadikud on kindlasti õpetajad ja raamatukoguhoidjad, kuid neil läheb tänapäeval abiväge vaja - selleks siis sellised spetsiaalsed ettevõtmised.
neljapäev, 4. aprill 2013
ameeriklastel rahvuslik e-raamatukogu olemas
DPLA ehk Digital Public Library of America
Kui teha tahtmine on suur, siis saabki tehtud! Ameeriklastel on palju erinevaid digikogusid, kuid seni ei olnud ühte, rahvuslikku! Robert Darnton arvas (vt näiteks), et ka ameeriklastel peaks oma rahvuslik digitaalraamatukogu olema ja värskes The New York Review of Books numbris ta annabki teada sellise käivitamisest: The National Digital Public Library Is Launched! Palju õnne!
Lisan ka ühe videointervjuu R. Darntoniga, kus ta räägib raamatust, e-raamatust, lugemisest, raamatukogust (sh DPLAst) jms:
Kui teha tahtmine on suur, siis saabki tehtud! Ameeriklastel on palju erinevaid digikogusid, kuid seni ei olnud ühte, rahvuslikku! Robert Darnton arvas (vt näiteks), et ka ameeriklastel peaks oma rahvuslik digitaalraamatukogu olema ja värskes The New York Review of Books numbris ta annabki teada sellise käivitamisest: The National Digital Public Library Is Launched! Palju õnne!
Lisan ka ühe videointervjuu R. Darntoniga, kus ta räägib raamatust, e-raamatust, lugemisest, raamatukogust (sh DPLAst) jms:
Tellimine:
Postitused (Atom)