ood tuleviku raamatukoguhoidjale!

Viitan ühele juba rohkem kui aasta tagasi kirjutatud tekstile, kuid see on nii sümpaatne kirjatöö, et väärib ikka lugemist ja kaasa mõtlemist! :) 
Seth Godin kirjutab oma blogipostituses The future of the library mh järgmist:
"Librarians that are arguing and lobbying for clever ebook lending solutions are completely missing the point. They are defending library as warehouse as opposed to fighting for the future, which is librarian as producer, concierge, connector, teacher and impresario.
Post-Gutenberg, books are finally abundant, hardly scarce, hardly expensive, hardly worth warehousing. Post-Gutenberg, the scarce resource is knowledge and insight, not access to data."
Ja veel:
"We need librarians more than we ever did. What we don't need are mere clerks who guard dead paper. Librarians are too important to be a dwindling voice in our culture. For the right librarian, this is the chance of a lifetime."

ühiskonna arengutest infoajastul

Kantuna murest meie ühiskonna arenemise ja kujundamise võimalustest ning suundumustest infoajastul, on Anto Veldre alustanud Sirbis artiklisarja "Infoühiskonnast hereetiliselt" (ja artikleid vahendab ka Postimees). Kohati provotseerides (kuid kuidas sa muidu piisavalt tähelepanu pälvid?) kirjutab ta, et infoühiskond on pigem humanitaaride, kui tehnikute asi. Aeg oleks ärgata ja seda märgata!
Artikli I osa, II osa, III osa, IV osa, V osa, VI osa ja finaal.
Veldre hiljutine Eesti Ekspressi artikkel "Ood blasfeemiaseaduse saabumisele" juhib tähelepanu, kuidas ühtede, pealtnäha lihtsate asjade varjus, üritatakse läbi suruda ja vastu võtta seadusi, mis meile sugugi pikas perspektiivis head ei pruugi olla.

Teemaga haakub hästi Evgeny Morozovi raamat The Net Delusion: How not to liberate the world - kas internetist võidavad vaid "head" ja nö läänemeelsed? Või on kõik hoopis mitmekülgsem? Tasub lugeda ja kaasa mõelda!

e-raamatud Eestis

Häid uudiseid Eestist: tänane Postimees kirjutab, et "Tammsaare läheb internetti".
"Kultuuriministeerium plaanib 2013. aastal tellida 100–200 epub-formaadis e-raamatut, mida kõik huvilised saavad tasuta lugeritesse või mobiiltelefonidesse laadida. Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsleri Ragnar Siili sõnul muudetakse esmajoones tasuta kättesaadavaks teosed, mis on autoriõiguste alt väljas või mille suhtes võib autoritega kokkuleppe saavutada. Paariaastase projekti raames peaks riigi toel e-raamatu formaadis tasuta kättesaadavaks muutuma kuni 600 teost, eelkõige kooli kohustuslik kirjandus ja lastekirjandus."

kemplemised e-raamatute pärast

Huffington Posti artikkel The Mystery of the Missing E-Books annab põhjaliku ülevaate olukorrast ja võitlustest Ameerika Ühendriikides, mida peavad kirjastused ja raamatukogud e-raamatute kättesaadavaks tegemise pärast.

Ja siin viide Digital Book Worldi artiklile, mis tutvustab hiljuti tehtud uurimust e-raamatute kasutamise kohta: New Survey Supports That Ebook Borrowers Buy, Too. Välja tuuakse mitmeid huvitavaid arenguid ja tendentse.