kultuuriakadeemia tulevikust jm seonduvast

Eesti kultuuri- ja haridusmaastikul puhuvad räsivad tuuled. Alles see oli, kui kõike tuli kasvatada, juurde luua, laieneda! Kultuuriakadeemia pidas kevadel ümmargust sünnipäeva ja rõõmustas, kuidas ta on kasvanud (seda igas mõttes!). Nüüd aga on tulnud sügis teadetega kärpimisest, vähendamisest ja lõpetamisest - üleöö on selgunud, et polegi vajadust ega vahendeid! Kevadel oli raha ja osteti uus hoonegi, silmas pidades kasvamist! Nüüd aga see osakond (etenduskunstid) hoopis reorganiseeritakse ja õppekavad pillatakse laiali teistesse allüksustesse, keda silmas pidades see maja üldse hangiti. Niipalju siis pikalt ja perspektiivselt kavandamisest meie ülikoolis!

Meie erialavaldkond (infoharidus) liigub järgmisest õppeaastast Viljandist ära Tartu. Mõte meid liita ülikooli sees lähedasse allüksusse ja korrastada valdkondlikku paiknemist - see võib olla hea plaan. Nii saab palju kergem ja tulemuslikum olla igasugune arendus-, koostöö jm vajalik valdkondlik tegevus. Oleme sellist liikumisvõimalust osakonnas ise mitmelgi korral arutanud, kuna vahel tundub, et meie valdkonnas oleks Tartu võimalusi kaasates lihtsam areneda, kui siin Viljandis oma (nii mitmeski kontekstis justkui tuuleveskitega) võitlusi pidades. Kõikjal on omad eelised ja ohud - eks elame ja näeme! Ning aeg annab arutust, nagu öeldakse.

lugeja jõudmine raamatuni on järjest keerulisem

Raamatuid on viimasel ajal justkui väga palju, aga kui midagi konkreetset otsid, siis ei pruugi selle kätte saamine väga lihtsalt minna. Või kuidas üldse millestki uuest ilmunust teada saada? Seni harjumuspäraste viiside kõrvale on tekkinud (või asemele tulnud) mitmed uued võimalused.

Kuidas inimesed jõuavad neid huvitavate raamatuteni? Digital Book World vahendab Bowkeri hiljuti tehtud uurimust vastaval teemal: Book Discovery Landscape Becomes More Complicated as Reader Behavior Fractures.

Uuringu järgi muutsid oma senist käitumist raamatute soetamisel 2011. aastal ligi pooled kliendid (sh 12% ütleb, et laenutab ostmise asemel rohkem raamatukogust; vaid 5% ütleb, et eelistab e-raamatuid). Selgub, et 39% raamatutest müüakse e-teel, 26% raamatukauplustes ja ülejäänu kümnel muul moel (sh vaid 1% supermarketites). Inimesed saavad uutest raamatutest teada 44 erineval moel! Kõige enam aga siiski siiani isiklike soovituste läbi. 

e-raamatu ärimudelid rahvaraamatukogudele

Ameerika Raamatukogude Assotsiatsioon (ALA) koostas ja avaldas augustis soovitused rahvaraamatukogudele, kuidas ja mida pidada silmas läbirääkimistel kirjastustega e-raamatute osas. Uudise leiab: ALA Releases “Ebook Business Models for Public Libraries” ja materjal ise pdf-ina: Ebook Business Models for Public Libraries.

Kuna kõik on pidevas muutumises, siis ühest ja selget soovitust anda ei saa. Oluline on olla läbirääkimistel paindlik, kuid mõelda ja lähtuda ikkagi sellest, mis ja milleks on rahvaraamatukogud, nende avaliku teenuse pakkumise ja kättesaadavaks tegemise funktsioon ning põhimõtted.

Viitan siin ka American Libraries kevadise numbri e-sisule pühendatud eriväljaandele: E-Content Digital Supplement.

lumevaring

Seekordne lugemissoovitus tuleb ulmekirjanduse valdkonnast! Ja selleks on Neal Stephensoni "Lumevaring", mis originaalis ilmus esmakordselt 1992 ja eesti keeles on ta ilmunud 2003. aastal.

Tegemist on tulevikumaailmaga, kus on põimunud reaalsus ja virtuaalsus. Ehk siis nö piirideta virtuaalmaailmas toimuv hakkab mõjutama ka reaalsuses juhtuvat. Loodud on arvutiviirus, mis nakatab lisaks arvutile ka arvutikasutajat reaalsuses..
Juhtumi lahendamisel on loos peategelasele üheks oluliseks abijõuks tehisintellektist Raamatukoguhoidja - see siis põhjuseks, miks raamatut siitkaudu soovitan :) Muuhulgas huvitava interpretatsiooni osaliseks saab siin sumerite maailm.