Sel kevadel tehtud uurimustest tooksin välja Urve Vakkeri 2010. aastal toimunud Lugemisaasta tulemuste kohta tehtu: Lugemisaasta tulemused Eesti rahvaraamatukogude seisukohast. Töö autori lühiülevaade uurimusest:
"Kultuuriministeerium kuulutas 2010. aasta Lugemisaastaks, et selle tähistamiseks korraldatavate ettevõtmiste ja sündmuste abil suurendada inimeste, eriti laste ja noorte, lugemust. Positiivsete vastukajade kõrval avaldati meedias arvamusi Lugemisaasta korraldamise mõttetusest ja selle kasuteguri puudumisest.Kosutavat tutvumist üliõpilastöödega!
Lõputöö raames valminud uuring tõestas, et Eesti rahvaraamatukogude seisukohalt täitis 2010. aastal korraldatud Lugemisaasta suures osas oma eesmärgi. Aasta kokkuvõttes suurenes kasutajate, laenutuste ja külastuste arv, seda eelkõige lastele korraldatud rohkete sündmuste tõttu. Raamatukoguhoidjate arvates mõjutas 2010. a külastustulemusi oluliselt ka majanduslik olukord – inimesed ei ostnud teavikuid koju, vaid laenutasid raamatukogust. Paljudest Lugemisaasta positiivsetest tulemustest peeti kogu Eestis kõige märkimisväärsemaks lugemise väärtustamist ja selle vastu huvi äratamist ning oma raamatukogus uute lugejate raamatukokku tee leidmist. Kogu Eestis tunti eelkõige puudust lugejate enamatest kohtumistest kirjanikega ja seda just väikestes maakohtades. Oma raamatukogus oleks raamatukoguhoidjate arvates pidanud eelkõige korraldama rohkem uudseid üritusi ja ettevõtmisi. Väljatoodud takistused olid seotud põhiliselt rahaliste vahendite vähesusega – raamatukogudele kirjanduse muretsemiseks mõeldud raha vähendamine ning riigipoolne liiga väike rahaline abi.
Eesti rahvaraamatukoguhoidjate hinnang Lugemisaastale ja selle tulemustele on nii oma raamatukogu kui kogu Eesti osas üldkokkuvõttes positiivne ning teema-aasta võiks vastajate arvates muuta traditsiooniliseks."
