e-raamatud Ühendriikide ja Euroopa raamatukogudes

Jagan viiteid huvitavale lugemisele seoses e-raamatutega Ameerika Ühendriikide ja erinevate Euroopa maade raamatukogudes.
The Digital Shift vahendab e-raamatute kasutamise kohta tehtud uurimuste aruandeid, mis tehti eraldi nii rahva-, akadeemilistes, kui kooliraamatukogudes. Välja on toodud mitmed asjasse puutuvad kontekstid (pakkujad, seadmed jt) ning ka võrdlus näitajate osas 2011. ja 2010. aastaga. Muutused on tähelepanuväärsed.
Forbes kajastab samuti e-raamatute teemat; artiklis The Wrong War Over eBooks: Publishers Vs. Libraries. (Ja sama loo jätk rahvaraamatukogude koha üle ühiskonnas: Why Public Libraries Matter: And How They Can Do More, lisatud 17.01.2013)
Publishers Weekly kajastab hiljuti Haagis toimunud IFLA kohtumist teemal e-raamatud raamatukogus: You Have Two, Maybe Three Years...

ood tuleviku raamatukoguhoidjale!

Viitan ühele juba rohkem kui aasta tagasi kirjutatud tekstile, kuid see on nii sümpaatne kirjatöö, et väärib ikka lugemist ja kaasa mõtlemist! :) 
Seth Godin kirjutab oma blogipostituses The future of the library mh järgmist:
"Librarians that are arguing and lobbying for clever ebook lending solutions are completely missing the point. They are defending library as warehouse as opposed to fighting for the future, which is librarian as producer, concierge, connector, teacher and impresario.
Post-Gutenberg, books are finally abundant, hardly scarce, hardly expensive, hardly worth warehousing. Post-Gutenberg, the scarce resource is knowledge and insight, not access to data."
Ja veel:
"We need librarians more than we ever did. What we don't need are mere clerks who guard dead paper. Librarians are too important to be a dwindling voice in our culture. For the right librarian, this is the chance of a lifetime."

ühiskonna arengutest infoajastul

Kantuna murest meie ühiskonna arenemise ja kujundamise võimalustest ning suundumustest infoajastul, on Anto Veldre alustanud Sirbis artiklisarja "Infoühiskonnast hereetiliselt" (ja artikleid vahendab ka Postimees). Kohati provotseerides (kuid kuidas sa muidu piisavalt tähelepanu pälvid?) kirjutab ta, et infoühiskond on pigem humanitaaride, kui tehnikute asi. Aeg oleks ärgata ja seda märgata!
Artikli I osa, II osa, III osa, IV osa, V osa, VI osa ja finaal.
Veldre hiljutine Eesti Ekspressi artikkel "Ood blasfeemiaseaduse saabumisele" juhib tähelepanu, kuidas ühtede, pealtnäha lihtsate asjade varjus, üritatakse läbi suruda ja vastu võtta seadusi, mis meile sugugi pikas perspektiivis head ei pruugi olla.

Teemaga haakub hästi Evgeny Morozovi raamat The Net Delusion: How not to liberate the world - kas internetist võidavad vaid "head" ja nö läänemeelsed? Või on kõik hoopis mitmekülgsem? Tasub lugeda ja kaasa mõelda!

e-raamatud Eestis

Häid uudiseid Eestist: tänane Postimees kirjutab, et "Tammsaare läheb internetti".
"Kultuuriministeerium plaanib 2013. aastal tellida 100–200 epub-formaadis e-raamatut, mida kõik huvilised saavad tasuta lugeritesse või mobiiltelefonidesse laadida. Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsleri Ragnar Siili sõnul muudetakse esmajoones tasuta kättesaadavaks teosed, mis on autoriõiguste alt väljas või mille suhtes võib autoritega kokkuleppe saavutada. Paariaastase projekti raames peaks riigi toel e-raamatu formaadis tasuta kättesaadavaks muutuma kuni 600 teost, eelkõige kooli kohustuslik kirjandus ja lastekirjandus."

kemplemised e-raamatute pärast

Huffington Posti artikkel The Mystery of the Missing E-Books annab põhjaliku ülevaate olukorrast ja võitlustest Ameerika Ühendriikides, mida peavad kirjastused ja raamatukogud e-raamatute kättesaadavaks tegemise pärast.

Ja siin viide Digital Book Worldi artiklile, mis tutvustab hiljuti tehtud uurimust e-raamatute kasutamise kohta: New Survey Supports That Ebook Borrowers Buy, Too. Välja tuuakse mitmeid huvitavaid arenguid ja tendentse.

raamatukogu tegevusalade ümberkujundamine

Kuidas ja mis suunas raamatukogusid arendada? Millised on need tegevuskontekstid, kus raamatukogud on ikka olulised ja vajalikud tänapäeva võrgustunud maailmas? Kuidas oma tööd korraldada, et pidevalt muutuvate oludega samas tempos püsida?
Siin üks kaasamõtlema ärgitav videoettekanne selle aasta algusest Lorcan Dempsey'lt:

raamatukogu- ja infotöötajate koolitamisest

Sel nädalal toimub meil mitmeid suuri üritusi, nagu näiteks iga-aastased raamatukogupäevad. Või juba ka Eestis on traditsiooniks saanud rahvusvahelise Avatud Juurdepääsu Nädala tähistamine.. Kuid sel nädalal on ka üldhariduskoolides koolivaheaeg ja paljud kõrgkoolid korraldavad lahtiste uste päevi oma õppekavade tutvustamiseks, et kevadistel koolilõpetajatel oleks kergem oma edasiõppimise plaane teha!
Üks kindlasti tulevikku vaatav eriala, mida omandada, on infotöötaja oma! Tartu Ülikoolis toimub kindlasti ka 2013. aasta sügisel vastuvõtt raamatukogundus ja infokeskkonnad ning info- ja dokumendihaldus õppekavadele rakenduskõrghariduse ehk kõrghariduse tasemeõppe 1. astmes. Vastu võetakse nii päevaõppesse, kui Avatud Ülikooli ehk kaugõppesse - kõikjale riigieelarvelistele kohtadele. Edaspidi senisest erinev saab olema linn, kus õpitakse (Viljandi asemel Tartu) ja lüheneb ka õppeaeg - 4 aasta asemel 3 aastat (senisega võrreldes väheneb üld- ja valikainete osakaal). Organisatsiooni infotöö magistriõpe kestab 2 aastat, vastu võetakse päevaõppesse, õppekaval on riigieelarvelised kohad. Õpe toimub tsükliõppe vormis ja sobib tööl käivale inimesele.

Kas või miks raamatukogu- ja infotööd õppida? Ehk mida ta endas tänapäeval sisaldab - see on hästi lahti kirjutatud viimases Scandinavian Library Quarterly numbris, mis on pühendatud Põhjamaade raamatukogu- ja infotöötajate erialaharidusele. Näiteks on üheks oluliseks muutuseks viimastel aastakümnetel erialahariduse üleminek kutsehariduselt kõrgharidusele, sest vähemast enam tänapäevases inforuumis ei piisa!

 Haridusse tasub igal ajal investeerida :)

ise kirjastamine järjest populaarsem

Kuulsat Books In Print andmebaasi koostav ja kirjastamist ning raamatuturgu jälgiv ja uuriv firma Bowker teavitab oma uuringutulemustest ise kirjastamise valdkonnas: Self-Publishing Sees Triple-Digit Growth in Just Five Years, Says Bowker® 

Võrreldes 2006. aastaga on ise kirjastamine kasvanud 287% - Ühendriikides ilmub selliselt juba rohkem kui 235 tuhat nimetust raamatuid, sh e-raamatud. E-raamatute kasv võrreldes 2006. aastaga on 129%. 2011. aastal 43% ilmunud trükitud raamatutest ilmus juba sellise ärimudeli järgi!

väljasurev nähtus?

... või on kuulutused surmast siiski enneaegsed? :)
Blogida või mitte - selles on küsimus! Eelmise nädala TIME avaldas 25 Best Blogs 2012 - huvitav valik.

"Pundits keep predicting that blogging will die off, a victim of Facebook, Twitter and other simpler methods of self-expression. But the blog is still thriving; it’s just evolving. Today’s blogs offer everything from serious investigative journalism to silly photos, and they’re created by everyone from talented amateurs to staffers at some of the world’s largest media companies. We picked 25 gems, focusing on ones that aren’t yet household names."

sügisene lugemissoovitus

Hariv ja kasulik lugemine igale infotöötajale: Marek Tamme hiljuti Loomingu Raamatukogus ilmunud esseekogumik Monumentaalne ajalugu (LR 28-30/ 2012).
"Vaatluse all on eestlaste suhted oma minevikuga: kuidas rahvuslikku ajalugu on mitte üksnes kirjutatud, vaid ka avalikult etendatud, kivisse raiutud või seadustega põlistatud; kuidas ajalugu on Eestis elatud. Raamatu kümmet esseed liidab küsimus, miks mäletatakse Eesti ajaloost teatud sündmusi ja nähtusi ning miks on unustusse vajunud paljud teised, ehk teisisõnu – milline loogika on kujundanud eesti kultuurimälu."
Toimetajana maailma humanitaarteaduste vallast palju väärt tekste Eesti lugejale vahendanud Marek Tamme enda käsitlused Eesti ajaloost ja kultuurimälust. Sümpaatne!

kultuuriakadeemia tulevikust jm seonduvast

Eesti kultuuri- ja haridusmaastikul puhuvad räsivad tuuled. Alles see oli, kui kõike tuli kasvatada, juurde luua, laieneda! Kultuuriakadeemia pidas kevadel ümmargust sünnipäeva ja rõõmustas, kuidas ta on kasvanud (seda igas mõttes!). Nüüd aga on tulnud sügis teadetega kärpimisest, vähendamisest ja lõpetamisest - üleöö on selgunud, et polegi vajadust ega vahendeid! Kevadel oli raha ja osteti uus hoonegi, silmas pidades kasvamist! Nüüd aga see osakond (etenduskunstid) hoopis reorganiseeritakse ja õppekavad pillatakse laiali teistesse allüksustesse, keda silmas pidades see maja üldse hangiti. Niipalju siis pikalt ja perspektiivselt kavandamisest meie ülikoolis!

Meie erialavaldkond (infoharidus) liigub järgmisest õppeaastast Viljandist ära Tartu. Mõte meid liita ülikooli sees lähedasse allüksusse ja korrastada valdkondlikku paiknemist - see võib olla hea plaan. Nii saab palju kergem ja tulemuslikum olla igasugune arendus-, koostöö jm vajalik valdkondlik tegevus. Oleme sellist liikumisvõimalust osakonnas ise mitmelgi korral arutanud, kuna vahel tundub, et meie valdkonnas oleks Tartu võimalusi kaasates lihtsam areneda, kui siin Viljandis oma (nii mitmeski kontekstis justkui tuuleveskitega) võitlusi pidades. Kõikjal on omad eelised ja ohud - eks elame ja näeme! Ning aeg annab arutust, nagu öeldakse.

lugeja jõudmine raamatuni on järjest keerulisem

Raamatuid on viimasel ajal justkui väga palju, aga kui midagi konkreetset otsid, siis ei pruugi selle kätte saamine väga lihtsalt minna. Või kuidas üldse millestki uuest ilmunust teada saada? Seni harjumuspäraste viiside kõrvale on tekkinud (või asemele tulnud) mitmed uued võimalused.

Kuidas inimesed jõuavad neid huvitavate raamatuteni? Digital Book World vahendab Bowkeri hiljuti tehtud uurimust vastaval teemal: Book Discovery Landscape Becomes More Complicated as Reader Behavior Fractures.

Uuringu järgi muutsid oma senist käitumist raamatute soetamisel 2011. aastal ligi pooled kliendid (sh 12% ütleb, et laenutab ostmise asemel rohkem raamatukogust; vaid 5% ütleb, et eelistab e-raamatuid). Selgub, et 39% raamatutest müüakse e-teel, 26% raamatukauplustes ja ülejäänu kümnel muul moel (sh vaid 1% supermarketites). Inimesed saavad uutest raamatutest teada 44 erineval moel! Kõige enam aga siiski siiani isiklike soovituste läbi. 

e-raamatu ärimudelid rahvaraamatukogudele

Ameerika Raamatukogude Assotsiatsioon (ALA) koostas ja avaldas augustis soovitused rahvaraamatukogudele, kuidas ja mida pidada silmas läbirääkimistel kirjastustega e-raamatute osas. Uudise leiab: ALA Releases “Ebook Business Models for Public Libraries” ja materjal ise pdf-ina: Ebook Business Models for Public Libraries.

Kuna kõik on pidevas muutumises, siis ühest ja selget soovitust anda ei saa. Oluline on olla läbirääkimistel paindlik, kuid mõelda ja lähtuda ikkagi sellest, mis ja milleks on rahvaraamatukogud, nende avaliku teenuse pakkumise ja kättesaadavaks tegemise funktsioon ning põhimõtted.

Viitan siin ka American Libraries kevadise numbri e-sisule pühendatud eriväljaandele: E-Content Digital Supplement.

lumevaring

Seekordne lugemissoovitus tuleb ulmekirjanduse valdkonnast! Ja selleks on Neal Stephensoni "Lumevaring", mis originaalis ilmus esmakordselt 1992 ja eesti keeles on ta ilmunud 2003. aastal.

Tegemist on tulevikumaailmaga, kus on põimunud reaalsus ja virtuaalsus. Ehk siis nö piirideta virtuaalmaailmas toimuv hakkab mõjutama ka reaalsuses juhtuvat. Loodud on arvutiviirus, mis nakatab lisaks arvutile ka arvutikasutajat reaalsuses..
Juhtumi lahendamisel on loos peategelasele üheks oluliseks abijõuks tehisintellektist Raamatukoguhoidja - see siis põhjuseks, miks raamatut siitkaudu soovitan :) Muuhulgas huvitava interpretatsiooni osaliseks saab siin sumerite maailm.

rahvaraamatukogude rahastamisest USAs

Ameeriklased on joonistanud ilmekad infograafikud näitamaks rahvaraamatukogude teenuste kasutamise kasvu viimastel aastatel. Samal ajal on paljudes kohtades raamatukogude eelarvet kärbitud. Rohkem teavet leiab U.S. Public Libraries Weather the Storm.

lugemisest, stereotüüpidest jms

Juuni lõpus Tartus toimunud Euroopa teadusraamatukogude aastakonverentsil LIBER oli üheks kutsutud esinejaks prof. David Nicholas, uurimisgrupi CIBER direktor Inglismaalt, kes oma ettekandes rääkis tuginedes CIBERi aastate jooksul tehtud erinevatele teadlaste infokäitumist puudutavatele uuringutele, teadlaste infokäitumisest ja lugemisest virtuaalses ruumis - vt slaide.
Kaasajal on kombeks kiruda ja viriseda, et tänapäeva noored enam/üldse ei loe. Eelnevast aga nähtub, et ega eriti ei loe ka need, kellest seda ikka oodatakse - usutakse lugevat. Ja nagu prof. Nicholas oma küllaltki emotsionaalses ja iroonilises ettekandes ka välja tõi - digitaalses käitumises jäävad jäljed. Rääkida võib mõndagi, aga mida näitab su käitumine, tegutsemine - see ei pruugi jutuga sugugi kooskõlas olla.

Lisaks: hiljutine uurimus Ameerika Ühendriikides näitab, et nn Y-generatsiooni (sündinud ajavahemikus 1979-1989) saab pidada kõige enam raamatut armastavaks põlvkonnaks elusolevate põlvkondade hulgast! Vt Gen Y: the most book-loving generation alive?

avaldamisest ja lugemisest arenevas veebis

Üleeilses ReadWriteWebi uudiskirjas on põgusad ülevaateartiklid viimase aja arengutest veebis avaldamise, lugemise, suhtlemise jms teemadel. Kuhu suunas liigub blogimine jt seesugused tegevused (nagu Medium, Branch, Svbtle ja App.net) ning mis võiks olla põhjusteks?

Artiklid on järgmised: 5 Reasons Why Web Publishing is Changing (Again) ja How Online Reading Is Changing - And How to Cope!

Peamised põhjused artikli autori arvates on selles, et avaldamine on järjest sundimatum tegevus, veeb liigub rohkem lehekülgede jälgimiselt voogude jälgimisele, informatsiooni on võimalik sisuliselt organiseerida, voogude abil on võimalik tagada sisu paremat kvaliteeti ja hetkel populaarsed igasugu startup ettevõtmised otsivad lahendusi ärimudelitele, mis oleks reklaamivabad.

Mõned pildid Pasila raamatukogust Helsingis

Jagan mõned fotod Pasila raamatukogust. IFLA toimumiskohast Messukeskusest üle tee asuv haruraamatukogu. Taas üks sümpaatne koht, eriti meeldib see purskkaev keset aatriumi! :)

80% Soome elanikkonnast on aktiivsed raamatukogu kasutajad!

andmehaldusest ja arengutest teadusraamatukogudes

Teisipäevast tahaksin jagada varahommikust plenaarsessiooni ettekannet Yrjö Engeströmilt Towards knotworking: Designing a new concept of work in an academic library, mis tutvustab lähiaja muutusi ja plaane Helsingi Ülikooli raamatukogus:

Ja sama teemat laiendab Teadus- ja tehnikaraamatukogude sessioon teemal The role of libraries in data curation, access and preservation: an international perspective - käsitlused sellest, mil moel ja kuidas on raamatukogud jätkuvalt toeks ülikoolile ja selles tehtavale.

Noppeid IFLAlt Helsingis

Mõtlesin siin jagada üht eile kuuldud ettekannet, milles juttu raamatukogu teenuste pakkumisest mittestandardsel kujul ja moel. Siin ei ole kõik sugugi uus, mitmekülgsed on oldud läbi aegade, kuid kindlasti on kasulik ja vajalik mõelda ja katsetada vahel ehk ootamatuidki lahendusi. Tegemist on Sara Wingate Gray ettekandega Reference Librarianship On The Fly: Taking the Librarian Out of the Library.

Kongressil juhtub palju põnevat, kuid suure nördimusega tuleb täheldada, et Eesti raamatukogundusringkondi ei paista aasta olulisemal erialaüritusel toimuv eriti huvitavat. Sündmused võivad peaaegu koju kätte tulla, kohale siiski ei vaevuta minema (kongressil on üle 4000 osaleja, soomlasi ~800, Eestist ~20). Ega siis olegi imestada, et asjad ja juhtumised on meil täpselt sellised, nagu nad parasjagu on.

E-mõjust ja raamatukogu arengutest

Eelmisel nädalal toimus Hiiumaal rahvaraamatukogude suve-seminarlaager teemal "Informatsiooni digitaliseerumine ja muutused raamatukogus". Osalesin ka ühel päeval sel üritusel ja kuna oli huvilisi, siis jagan siinkohal oma ettekande slaide:

Soome raamatukogud ja raamatukogunduse pidu

Nädalavahetusel algab järjekordne IFLA aastakonverents ja sel aastal toimub see Helsingis, Soomes. Paistab tulema suur raamatukogunduse pidu ja sellele valdkonnale omase väljatoomine ning tähistamine selle parimas tähenduses!
Soome raamatukogud on ühed maailma parimad ja see plaanitakse kõik parimal moel suurel üritusel välja tuua. Veebilehelt Finnish Libraries Now! saab lugeda, vaadata ja kuulata erinevat teavet Soome raamatukogude olemuse ja tegemiste kohta ja seda nii tegijate endi kui ka kasutajate vaatevinklist.
Kes osalema ei jõua, sel soovitan tutvuda veebi vahendusel - sel aastal on juba palju reaalajas ja/või tagantjärgi leitav, loetav ja jälgitav!

Lugemisaasta tulemustest ja teisi üliõpilasuurimusi

Igal kevadel koostatakse Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia infohariduse osakonnas mitmeid huvitavaid üliõpilasuurimusi, millest osa on leitavad TÜ raamatukogu repositooriumist täistekstidena. Oleme lõputöid sel kujul kättesaadavaks teinud juba 2008. aastast alates.
Sel kevadel tehtud uurimustest tooksin välja Urve Vakkeri 2010. aastal toimunud Lugemisaasta tulemuste kohta tehtu: Lugemisaasta tulemused Eesti rahvaraamatukogude seisukohast. Töö autori lühiülevaade uurimusest:

"Kultuuriministeerium kuulutas 2010. aasta Lugemisaastaks, et selle tähistamiseks korraldatavate ettevõtmiste ja sündmuste abil suurendada inimeste, eriti laste ja noorte, lugemust. Positiivsete vastukajade kõrval avaldati meedias arvamusi Lugemisaasta korraldamise mõttetusest ja selle kasuteguri puudumisest.

Lõputöö raames valminud uuring tõestas, et Eesti rahvaraamatukogude seisukohalt täitis 2010. aastal korraldatud Lugemisaasta suures osas oma eesmärgi. Aasta kokkuvõttes suurenes kasutajate, laenutuste ja külastuste arv, seda eelkõige lastele korraldatud rohkete sündmuste tõttu. Raamatukoguhoidjate arvates mõjutas 2010. a külastustulemusi oluliselt ka majanduslik olukord – inimesed ei ostnud teavikuid koju, vaid laenutasid raamatukogust. Paljudest Lugemisaasta positiivsetest tulemustest peeti kogu Eestis kõige märkimisväärsemaks lugemise väärtustamist ja selle vastu huvi äratamist ning oma raamatukogus uute lugejate raamatukokku tee leidmist. Kogu Eestis tunti eelkõige puudust lugejate enamatest kohtumistest kirjanikega ja seda just väikestes maakohtades. Oma raamatukogus oleks raamatukoguhoidjate arvates pidanud eelkõige korraldama rohkem uudseid üritusi ja ettevõtmisi. Väljatoodud takistused olid seotud põhiliselt rahaliste vahendite vähesusega – raamatukogudele kirjanduse muretsemiseks mõeldud raha vähendamine ning riigipoolne liiga väike rahaline abi.

Eesti rahvaraamatukoguhoidjate hinnang Lugemisaastale ja selle tulemustele on nii oma raamatukogu kui kogu Eesti osas üldkokkuvõttes positiivne ning teema-aasta võiks vastajate arvates muuta traditsiooniliseks."

Kosutavat tutvumist üliõpilastöödega!

tulevikuta e-raamatukogu

Viimases ajakirja Searcher numbris arutleb Steve Coffman artiklis The Decline and Fall of the Library Empire raamatukogude panuse üle e-teenuste loomisel ja nende üritusest sammu pidada järjest uute tehniliste lahenduste ja võimalustega, mida kaasaeg on esitanud viimase 30 aasta jooksul.
Autori arvates on raamatukogud siin pidevalt olnud tagaajaja rollis ja võib-olla raamatukogudel ei olegi mõtet sellesse e-maailma pürgida, vaid õigem oleks jätkata reaalruumis ja keskenduda arengutele ning võimalustele selles vallas.
Igati kasulik lugemine ja kindlasti üks võimalus asju näha. Ameerika Ühendriikides on olukord e-raamatute tulles rahvaraamatukogude eksisteerimise senisel kujul suure küsimärgi alla pannud, kuna kirjastused ja paljud autorid ei ole huvitatud rahvaraamatukogust kui partnerist e-raamatuturul. Ise ma arvan, et kirjastamine senise ärimudeli järgi väga kaua kestma ei saa jääda. Samas kindlasti jah ka rahvaraamatukogudel seisavad ees suured muutused.

kas digimaailmas vajab konkurents kaitset?

Eile-täna on mitmel pool uudistes järgmine pretsedenti loov kohtulugu, mille siiagi The New York Times' vahendusel ära viitan: In Digital World, Competition Needs Protection, kus

"To believe publishers and authors, the government just handed Amazon a monopoly over the book market: The price-fixing suit against Apple and the nation’s top publishers filed by the Justice Department last week will free Amazon to offer ruinous discounts in the booming new market of electronic books, drive brick-and-mortar bookstores out of existence and kill off publishers’ lucrative business of ink on paper" 

Ehk siis eelmisel nädalal: Justice Dept. Sues Apple and Publishers Over E-Book Pricing; 3 Publishers Settle

Väga põnevad ajad, mis muud!

uued mõisted, kas alati ka uus sisu?

Ajad ja olud muutuvad ning ühes nendega ka asjade ja nähtuste selgitamiseks kasutusel olevad mõisted, terminoloogia, sõnavara üldse.

Mõned aastad tagasi olid meil raamatukogundusringkonnas suured vaidlused selle üle, kas raamatukogu lugejate kohta on ikka sobilik kasutada äriringkondadest käibele tulnud üldmõistet klient. Rahulikumalt on toimunud infotöö ühe põhitegevuse - bibliografeerimine - asendumine metaandmete koostamisega. Teame, et kumbki mõiste ei ole käibelt kadumas, tänasel päeval me rahulikult aktsepteerime erinevaid mõisteid kõrvuti ja probleeme ei ole.
Uusi (ja kohati segadusse ajavaid mõisteid) on aga lähiajalgi lisandumas. Näiteks avatud juurdepääsuga raamatukogu, arukas raamatukogu; või kuidas üldse eesti keelde kõige paremini tõlkida knowledge librarian? Muidugi saavad need olla ka nö ülemineku aja terminid, kasutusel seni, kuni uus sisu saab nähtusele omaseks ja siis võib kohmakad täiendused ära jätta.

Ideetutvustusi ajakirja KMWorld Magazine rubriigi The Future of the Future vahendusel: Why smart cities need smart libraries: Stories from the Alaskan frontier, Rise of the knowledge librarian, The continuing saga of the knowledge librarian jt.

miks on vaja raamatukogu?

Jah, mõned kirjanikud on ja jäävad sümpaatseteks! Cory Doctorow kirjutab boingboing'us, kuidas raamatukogud ja raamatukoguhoidjad on möödapääsmatult vajalikud ka tänasel päeval, internetiajastul. Vt lähemalt: Cheapskates love libraries (it's mutual).

Eriti meeldib mulle veel see lõik:

"Librarians, ultimately, are in the business of evaluating the authority of information sources, a problem that has never confronted more people than it does in the era of the Internet. I'm particularly looking forward to the day that hackspaces and libraries begin to realize that they're approaching the same problem from different directions, and a corner of the local branch into an e-waste recycling depot where librarians and tinkerers will help you build and outfit your own PC, giving you the technical and information literacy to understand what your computer is doing on your behalf."

arutelud ERMi maja ja asukoha ümber

See, et Eesti Rahva Muuseum uut maja ja kaasaegseid tingimusi vajab on ilmselge. Kuigi on tehtud juba palju kulutusi jms uue maja plaanimisega Raadile, siis kuidagi tundub see plaanitav liiga uhke - kas ta ikka realiseerub sellisena, nagu ette kujutatakse ja kas ikka saavad kulud-tulud mõistlikku tasakaalu?
Tänases Postimehes teeb Anti Poolamets oma arvamusartiklis Kuidas saada uus Eesti Rahva Muuseum lisarahadeta minu arvates küll väga mõistliku ettepaneku: liita ERM ja Eesti Põllumajandusmuuseum.

südamesosin

Ma olen suur Hayao Miyazaki filmide fänn. Ja see viib mind järjest Studio Ghibli teistegi tegijate filmide juurde. Härra Miyazaki režissöörina tehtud filmid on fantaasialood, filmile  "Südamesosin" on ta kohandanud stsenaariumi. Seekord ei ole žanriks fantaasia, vaid kaasaja teismeliste eneseotsinguid kajastav lugu. Filmi tutvustus kõlab:

"Laenutanud raamatukogust järjekordse raamatu märkas Shizuku juhuslikult, et enne teda oli sama raamatut lugenud keegi Seiji. Nüüd meenus tüdrukule, et ta oli ka varem tähele pannud laenutajate nimistus seda nime. Kes on küll see salapärane poiss, kellele meeldivad samad raamatud, mis Shizukulegi? Tüdruk otsustas selle poisi üles otsida..."

Tegemist on suurepärase noorte filmiga! Nii hästi on edasi antud seda tunnetuslikku tasandit, kuidas noor inimene tajub ja kogeb ennast ning ümbritsevat. Ja siin kirjutan ma sellest seepärast, et oluliseks tegevuspaigaks on loos raamatukogu ja peategelase isa on raamatukoguhoidja :)
Film on saadaval Sonatiini vahendusel meie dvd-levis, soovitan väga!

kultuuriakadeemias õppijad valivad eriala teadlikult

Ühiskonnas on palju juttu sellest, et meie noored valivad õpingute jätkamiseks eriala sageli juhuslikult, näiteks selle järgi, mis on parasjagu populaarne, kuhu sisse saadakse ning mitte väga selle alusel, mis tegelikult huvitab ja isikuomadustelt oleks kõige sobivam.
Sellele, et lood on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias õppijatega teisiti sain hiljuti kinnituse (lisaks oma isiklikele tähelepanekutele) meie kooli vilistlaste hulgas läbiviidud vilistlasuuringu tulemustest: ülekaalukalt domineerivad eriala valikukriteeriumidest huvi eriala vastu (97%), eneseteostusvõimaluse nägemine vastaval erialal (82%) ja enda vastavas valdkonnas tugevaks hindamine (75%).
Omamoodi filter on meie jaoks kooli asukoht Viljandis: noored tahavad ikka kodust eemale, suurde linna jms. Selliselt jäävad aga meile tulemata need, kellele on õpitavast olulisem kooli asukoht kui õpitav eriala jms. Vilistlasuuring näitab, et rahulolu valitud kooliga on 97% ja erialavalikuga 93%. (Ka meie viimaste aastate esmakursuslaste tagasiside küsitlused näitavad, et õppima on tahetud tulla just seda eriala sellesse kooli.)
Vilistlasuuringu viis läbi TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja uuringutulemuste raportiga saabki tutvuda nende veebilehe vahendusel (vt Viljandi Kultuuriakadeemia vilistlasuuring 1992-2009). Raportist leiab ka selgitused, kuidas on andmeid käsitletud ning liigendatud (näiteks erinevatel aegadel raamatukogunduse lõpetajad leiavad end infohariduse osakonna alt ja peamiselt viimase perioodi, 2006-2009 sees on lisandunud info- ja dokumendihalduse vilistlased).

kuidas raamat valmib?

Viide kõigile raamatusõpradele: How a Book is Made: AD 400 vs. 1947 vs. 1961 vs. 2011 - veebilehekülg, kuhu on koondatud neli videot, mis näitavad raamatu valmistamist erinevatel aegadel. Sealhulgas lugu käsikirjalise raamatu tegemisest, pärgamendi ettevalmistamisest jms :)

e-raamatud on maailmas järjest populaarsemad

Digital Book World vahendab artiklis World Catching Up to U.S. in E-Book Buying Habits, Study Says R.R. Bowker’s Global eBook Monitor uuringut, millest selgub, et tänaseks päevaks ollakse valmis ostma e-raamatut juba igalpool maailmas:

"Of survey respondents who indicated that they had never downloaded and purchased an e-book, only 16% of Brazilians and 11% of Indians said they would not try one.

Compare that with 66% of French and 72% of Japanese people who said they had not tried e-books and did not want to try them."

Lühiülevaadet lähemalt saab lugeda eelpool viidatud artiklist endast.
Täiendus: viide ka uuringu tegijate lehele: Bowker Releases Results of Global eBook Research

videod Super-Raamatukogutädi tegemistest

Humoorika lähenemisega tehtud õppefilmid raamatukogus käitumisest ja kasutamisest. Meie kaks vilistlast, kes Tallinnas Rocca al Mare kooli raamatukogus töötavad, on näinud vastavat vajadust - lool on juba kolm osa :)

Ja järgmised kaks leiab: 2. osa & 3. osa

infoplahvatusest, mis kaasnes trükkimise tulekuga

Huvitav artikkel Peter Burke'lt Coping with Gutenberg: the Information Explosion in Early Modern Europe, kus käsitletakse nähtusi ja muutusi Euroopas, mis kaasnesid trükikunsti leiutamise ning trükikodade tekke ja levikuga erinevates riikides 16. sajandil.
Väga aktuaalne lugemine ajal, mil e-raamatute tulek on muutmas meie arusaamist raamatust, selle kirjastamisest, lugemisest jne. Uuendustega käib paratamatult kaasas millegi senise lõppemine (näiteks prantsuse humanist Guillaume Fichet arvas, et trükikoja lubamine Pariisi on justkui Trooja hobuse lubamine linna..).
Tänasel päeval me teame, kui palju edasiviiv oli inimkonna jaoks trükikunsti leiutamine (me isegi ei kujuta ette, et see inimene on haritud, kes raamatut ei loe!), siis miks me nii väga kardame selle meediumi muutumist? Digitaalsena on infolevi võimalik veel ulatuslikumalt. Kuid muidugi, kannatavad ju paljud senised ärihuvid ja -mudelid, sest uued asjad sunnivad muutuma, nii mõndagi senisest asendama jne. Paljud senised harjumused ja tõekspidamised vajavad üle vaatamist ja ümber hindamist.
Näiteks üks väljavõte artiklist lugemise kohta:

"Writing in 1819, an English man of letters, Francis Jeffrey, expressed the fear that ‘if we continue to write and rhyme at the present rate for 200 years longer, there must be some new art of short-hand reading invented - or all reading will be given up in despair’. In an informal way, this was what had already been happening for centuries. There was a shift from ‘intensive’ to ‘extensive’ reading (or in Francis Bacon’s famous metaphor, from ‘swallowing’ to ‘tasting’ books). The later eighteenth century has been presented as a turning-point in this respect (though it should not be forgotten that early modern people, like ourselves, were capable of changing gear and shifting from one mode of reading to another when this was necessary). A new vocabulary came into use in the early modern period to describe this ‘reading revolution’, including words such as ‘referring’, ‘consulting’, ‘skimming’ and ‘skipping’. As Jonathan Swift commented with his usual pessimistic wit, ‘to enter the palace of learning at the great gate, requires an expense of time and forms; men of much haste and little ceremony are content to get in by the backdoor’. These were the literary equivalents of ‘surfing the net’."

Artiklist põhjalikumalt saab teema kohta lugeda Peter Burke' raamatutest ühise pealkirja all "A Social History of Knowledge".

juurdepääs avatud raamatukogust

Tasapisi järjest enam populaarsust koguv avatud juurdepääsu (open access) idee inspireerib maailmas üha huvitavamaid teenuseid looma ja pakkuma. Tekib küsimus, miks ta aga ei inspireeri meie kultuuriväljaannetega seonduvat - oleks igati edumeelne ja väga hästi sobiv lähenemine!? Eriti kui arvestada, et see nn liikumine just kirjastamiskontekstist oma alguse on saanudki. Ja teine ulatuslik kontekst on avatud repositooriumid (Eestis vt näiteks TÜRi oma), millest tuntuim kindlasti on Internet Archive ehk kohad internetis, kuhu materjal paigutada ja kust üles leida.
Internet Archive' üheks ettevõtmiseks on ka Avatud Raamatukogu teenus, millel väga üllas eesmärk: luua veebilehekülg igale raamatule, mis kunagi välja antud.

Eelpool toodu toimub e-keskkonnas, virtuaalruumis. Kuid nagu eelnevast näitestki näha, sobib lähenemise mõttelaad hästi kokku raamatukoguteenuse ideega - teha kättesaadavaks vajalik kirjandus võimalikult paljudele ja kasutajale sobival moel. Nüüd viide taanlaste tegemistele reaalses ruumis: läinud aasta viimases Scandinavian Public Library Quarterly-s tutvustab Jens Thorhauge nende A new ‘open library’ concept - avatud raamatukogu kontseptsiooni rahvaraamatukogudele. Et raamatukogud oleksid kasutaja-, kogukonnasõbralikumad. Sellega kaasneb pikem uste lahtiolek (sisenemine dokumendiga a la meie ID-kaart, mis meilgi paljudes raamatukogudes raamatukogukaardi rolli täidab), olemas on teavikulaenutuseks vajalikud automaadid ja nii saavad inimesed ise laenutada ja tagastada teavikuid ehk tegemist on suuresti iseteenindusraamatukogu kontseptsiooniga. Tegutseda võib muulgi moel: kasutada arvutit, korraldada üritusi jms - kui ruumid võimaldavad. Raamatukoguhoidja ei pruugi alati kohal ollagi ehk raamatukogu avatud olekuaeg on pikem kui raamatukoguhoidja tööpäev. Taanlased on seda lähenemist erinevates piirkondades katsetanud ja väidetavalt keegi veel väga pahatahtlikult ei olegi käitunud - kogukond hoiab ise asjadel silma peal!

veelkord olukorrast rahvaraamatukogudes

Arvamuste avaldamine rahvaraamatukogu ja tema kogude kohta jätkub. Meedia vahendusel saab lugeda ja kuulda-näha erinevaid arvamusi ja seisukohavõtte nn Langi nimekirjade kohta lausa igapäevaselt. Arvamusi avaldatakse, terad on sõkaldest eraldumas... kuid kultuuriminister käitub järjest arrogantsemalt. Asjaosalisi kokku ei kutsuta, arutelu ei korraldata, käib vaid üks lahmimine. Traagiline.
Tänases Sirbis ilmus Valle-Sten Maiste natuke süüvivam vaade olukorrale: Kultuuriajakirjandus piirab ise oma levikut ja esmaspäevases Postimehes Tauno Vahteri kirjastajate poolne vaade tekkinud olukorrale: nalja saab, aga kasu ei ole.

Neli aastat tagasi korraldasime oma Erialal aktuaalne seminaride sarjas kevadseminari teemal Raamatukogu ja raamatukoguhoidja rollid ning võtsime sealsed ettekanded ka videosse, mis on meie kodulehelt leitavad. Arvan, et need on täpselt sama aktuaalsed ka täna, kui olid siis: Raplamaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Katrin Niklus räägib tegemistest Raplamaal ja meie kaugõppija Urve Vakker sellest, mida tehakse Saaremaa raamatukogudes.

Üks viide ka sellele, et raamatukoguhoidjate järelkasv on mures küll selle pärast, et ikka loetaks ja häid asju loetaks. Nii asusid hiljuti 2 üliõpilast koostama lastekirjanduse blogi Raamatulaegas, kus tutvustada head lastekirjandust eesti keeles kaasaegsel moel.

Ehk ükspäev ikka mõistus võidab.

miks lugeda?

Aastavahetuse Postimehes ilmus huvitav arvamuslugu Mihkel Kunnuselt: loomuldasa Punamütsike ehk mida raamat inimesega teeb. Miks ikkagi võiks/peaks inimene ka lugema ja ei ole piisav vaid nö kiiremini tarbitavate meediumide kasutamine.

Head uut aastat!