Vaata kava jm lähemalt ERÜ kodulehelt
Käesolev blogi on mõeldud uudiste, mõtete, ideede ja üldse toreda ning asjaliku jagamiseks informatsiooni ja raamatukogunduse ning kõige sellega seonduva valdkonnast.
neljapäev, 29. september 2011
esmaspäev, 26. september 2011
raamatukogud ja arhiivid - kas infotöö on nad üheks teinud-tegemas.. või ei ole see siiski nii lihtne?
Erialaringkondades tekitab segadust ja kõhedust kõrvaltvaatajate (aga sageli ka otsustajate) soov panna seni küllaltki eraldi tegutsenud raamatukogud ja arhiivid kokku. Seda ajendab infotöö olemus ja ka palju justkui sarnast sellest, mida e-keskkondades tehakse.
Gillian Oliver Uus-Meremaalt kutsub oma hiljutises kirjatöös Transcending silos, developing synergies: libraries and archives üles enne mõtlema ja olukorda uurima-analüüsima, kui kohe tegutsema. Võib-olla hoitakse küll liitmise teel raha kuskilt kokku, aga kas võidetakse ka kliendi rahulolus; saab ta tõesti parema teenuse osaliseks? Senised eritüübliste raamatukogude liitmised sellele ei viita, nagu ka arhiiviteenuste kasutajate mitmekesistumine näiteks sugupuu-uurijate näitel.
Kuni meil ei ole olemas üheselt aktsepteeritud arusaama ega käsitlust infohaldusest (mis muuhulgas kaasaks seni eraldi tegutsenud professionaalid, nagu raamatukoguhoidjad, arhivaarid, dokumendihaldurid), arvab Gillian Oliver, et ei ole mõistlik ka seni olemasolevaid struktuure lõhkuda.
Gillian Oliver Uus-Meremaalt kutsub oma hiljutises kirjatöös Transcending silos, developing synergies: libraries and archives üles enne mõtlema ja olukorda uurima-analüüsima, kui kohe tegutsema. Võib-olla hoitakse küll liitmise teel raha kuskilt kokku, aga kas võidetakse ka kliendi rahulolus; saab ta tõesti parema teenuse osaliseks? Senised eritüübliste raamatukogude liitmised sellele ei viita, nagu ka arhiiviteenuste kasutajate mitmekesistumine näiteks sugupuu-uurijate näitel.
Kuni meil ei ole olemas üheselt aktsepteeritud arusaama ega käsitlust infohaldusest (mis muuhulgas kaasaks seni eraldi tegutsenud professionaalid, nagu raamatukoguhoidjad, arhivaarid, dokumendihaldurid), arvab Gillian Oliver, et ei ole mõistlik ka seni olemasolevaid struktuure lõhkuda.
kolmapäev, 21. september 2011
Amazoni e-raamatud ja Ameerika raamatukogud
Taas uudiseid Amazoni e-raamatute vallast, milles seekord mainitakse koostööd ka rahvaraamatukogudega. Kindle library lending feature in beta testing, national launch coming soon - testimisega alustatakse Seattle's ja seda koostöös nendega, kes on ise juba e-raamatute laenutamisega algust teinud ning kasutavad OverDrive' keskkonda-tarkvara.
Ja ka teine uudis samal teemal, milles tuuakse välja võimalus 11 000 raamatukogus üle riigi: Amazon Kindle Ebooks Now Available in 11,000 Libraries. Jah, suurtel riikidel on omad eelised.
Ja ka teine uudis samal teemal, milles tuuakse välja võimalus 11 000 raamatukogus üle riigi: Amazon Kindle Ebooks Now Available in 11,000 Libraries. Jah, suurtel riikidel on omad eelised.
teisipäev, 20. september 2011
raamatukogu võimalikud arengusuunad
Kevadel ilmus MIT Pressi väljaandel R. David Lankes'i raamat The Atlas of New Librarianship. Raamatule on autor koostanud ka raamatut ja selles sisalduvaid ideid ning materjale tutvustava veebilehe.
Milles seisneb tänapäeva raamatukogu(hoidja) töö ja tegemised; millised on ühiskonna ootused ja vajadused; väljakutsed, põhioskused, missioon - kaardistused ja tausta avavad veebimaterjalid on leitavad raamatut tutvustavalt veebilehelt.
Igati põnev tutvumine!
Milles seisneb tänapäeva raamatukogu(hoidja) töö ja tegemised; millised on ühiskonna ootused ja vajadused; väljakutsed, põhioskused, missioon - kaardistused ja tausta avavad veebimaterjalid on leitavad raamatut tutvustavalt veebilehelt.
Igati põnev tutvumine!
neljapäev, 15. september 2011
Amazoni plaanid uue e-raamatu teenusega tekitavad spekulatsioone
Teisipäeval toimus Tartus, ülikooli raamatukogus seminar eestikeelse e-raamatu teemadel. Kohal olid erinevad osapooled ja teemaga tegelejad ning osalejad said asjaliku ülevaate hetkeseisudest. Asjast huvitatuid kutsuti osalema ELNET Konsortsiumi vastavasse ümarlauda.
Laias maailmas tekitavad aga elevust ja erinevaid spekulatsioone e-raamatu kättesaadavaks tegemise vallas Amazoni plaanid. Teemale natuke sügavamat pilku püütakse heita järgmises Wired'i artiklis: Book Publishers Should Be Wary of Amazon’s Subscription Plans.
Laias maailmas tekitavad aga elevust ja erinevaid spekulatsioone e-raamatu kättesaadavaks tegemise vallas Amazoni plaanid. Teemale natuke sügavamat pilku püütakse heita järgmises Wired'i artiklis: Book Publishers Should Be Wary of Amazon’s Subscription Plans.
"So far, though, neither libraries nor Google nor anyone else have managed to pull off 24/7 delivery of a gigantic category of digital books to nearly every device the way that Amazon has for e-book purchase or Netflix has for subscription video. If they could, we wouldn’t be having this conversation. Neither would Amazon and book publishers be having theirs."Peagi saab siis näha!
esmaspäev, 12. september 2011
sotsiaalmeedia mõjust relevantsele infootsingule
Laupäevases Mashable's ilmus asjalik ülevaade How Social Media Affects Content Relevance in Search, kus lühidalt selgitatakse, kuidas relevantsuse seadmine veel hiljuti toimis ja kuidas see on kaasajal muutumas tänu sotsiaalmeedia tähtsusele. Järgnevalt kaks lõiku artiklist:
"In a white paper called New Signals To Search Engines, Search Engine Strategies Advisory Board chair Mike Grehan says, “End users who previously couldn’t vote for content via links from web pages are now able to vote for content with their clicks, bookmarks, tags and ratings. These are very strong signals to search engines, and best of all, they don’t rely on the elitism of one website owner linking to another or the often mediocre crawl of a dumb bot.”"Lihtne! Või kuidas? :)
"When we go to a search engine, we want to find what we’re looking for, immediately and hassle-free. It’s clear that social media is helping search engines deliver more immediacy and more relevant results. In the long run, this will help SEO-directed businesses focus on what they should be doing: creating content people love."
veel e-raamatust ja Amazoni plaanidest sellega
Digital Trends'i artiklis Saving cash on college textbooks: E-book rental services compared antakse ülevaade neist teenustest, mille vahendusel on võimalus endale e-õpikuid rentida. Kui suur on andmebaas, millised on tehnilised andmed, teenuse head ja halvad küljed.
Sama väljaande artiklis Amazon planning to launch e-book subscription service tutvustatakse Amazoni plaani e-raamatu teenuste arendamise vallast. Ka Amazonil on plaan hakata raamatuid laenutama, lahtine on veel kuidas täpselt ja keeruline on ka ennustada, kui edukas see saab olema..
Sama väljaande artiklis Amazon planning to launch e-book subscription service tutvustatakse Amazoni plaani e-raamatu teenuste arendamise vallast. Ka Amazonil on plaan hakata raamatuid laenutama, lahtine on veel kuidas täpselt ja keeruline on ka ennustada, kui edukas see saab olema..
esmaspäev, 5. september 2011
e-raamatute laenutamisest
Ühest juunikuust pärinevast artiklist The state of the e-book lending market saab põgusalt lugeda hetkel populaarsematest e-raamatuid laenutavatest teenustest. Lahendused saab laias laastus jagada kaheks: pakkujate poolt otse tarbijatele suunatud lahendused ja võimalused raamatukogude jaoks. Siin tutvustatakse lähemalt esimest varianti ehk milliseid laenutusvõimalusi on olemas tavakasutajatele, raamatulugejatele otse müüjatelt ja vahendajatelt.
Kui nö otse lugejale on häid lahendusi olemas, siis raamatukogude jaoks veel head ärimudelit olemas ei ole, seda alles otsitakse.
Kui nö otse lugejale on häid lahendusi olemas, siis raamatukogude jaoks veel head ärimudelit olemas ei ole, seda alles otsitakse.
neljapäev, 1. september 2011
mis takistab innovatsiooni?
Viimases NextSpace'i numbris on huvitav ülevaateartikkel "Innovation Gaps: What’s keeping you from inventing the future?" põhjustest. Üritatakse leida vastust küsimusele, miks on raske olla innovaatiline?
Takistustena pakutakse enesega rahulolu, ressursside nappust, inertsi mõju, keskendumisraskust kõige olulisemale, võimetust rääkida omaenda isikupärast lugu.
Usutav lugu ja mulle tundub, et väga kehtiv ka Eesti raamatukogude, mäluasutuste kohta. Iga punkti juures jagatakse siin ka nõuandeid, mida võiks teha takistuse ületamiseks!
Takistustena pakutakse enesega rahulolu, ressursside nappust, inertsi mõju, keskendumisraskust kõige olulisemale, võimetust rääkida omaenda isikupärast lugu.
Usutav lugu ja mulle tundub, et väga kehtiv ka Eesti raamatukogude, mäluasutuste kohta. Iga punkti juures jagatakse siin ka nõuandeid, mida võiks teha takistuse ületamiseks!
riskantne ettevõtmine!
Mõtteid seoses teadmistepäevaga.
Raamatukogusid ja raamatukogundust peetakse väga stressivabaks ja turvaliseks valdkonnaks ning alaks. Kuid on see ikka nii? Tegemist on viimasel ajal väga palju ja kiirelt muutuva valdkonnaga: hetkel veel on harjumuspärane, nö tavaruumis toimiv olemas ja justkui turvaliselt ning rahulikult edasi tiksuv keskkond alles - kuid kui kauaks? Elektroonilised raamatud on nüüdseks selge reaalsus, virtuaalsed keskkonnad meie igapäevase elu osa - nii on muutumas ka meie harjumuspärane raamatukogu tavaruum. Väga tahaks, et keegi ütleks - milline ta siis olema saab? Aga ei ütle, sest keegi ei tea :) Muutus toimub tasapisi, järk-järgult.. kuni ühel päeval on ta olemas! Ja nii ongi põnev.
IFLAl eriala hariduse kontekstis oli arutluse all näiteks meie lähedaste alade raamatukogundus, arhiivindus, muuseumitöö ja infotöö kontekst - kas tegemist on järjest enam ikkagi sama erialavaldkonnaga või on igal juhul midagi erinevat käsitlemisel? Nii üht kui teist, sest infotöö ja elektrooniline kontekst on neid valdkondi kindlasti lähendanud ja kõrvaltvaataja jaoks tunduvad nad tõesti üsna sarnased (kui mitte samad) - siis tegelikkuses on neis kontekstides ikka ka igaühel jätkuvalt omad eripärad olemas ehk siis: raamatukogul, muuseumil, arhiivil igaühel on midagi teisest erinevat, isikupärast ka lisaks sarnasele ja ühendavale infotöö kontekstile.
Teema, millest Eestis veel eriti juttu meie eriala arengute kontekstis ei ole olnud on virtuaalsed praktikad. Tänapäeva maailmas on võimalik õppida virtuaalõppes ja töötada mobiilselt, virtuaalses ruumis - nii peaks õpingute ajal olema võimalus ka erialast praktikat sooritada virtuaalsel kujul. (Usun, see meeldiks nii mõnelegi kaugõppijale :)
Raamatukogusid ja raamatukogundust peetakse väga stressivabaks ja turvaliseks valdkonnaks ning alaks. Kuid on see ikka nii? Tegemist on viimasel ajal väga palju ja kiirelt muutuva valdkonnaga: hetkel veel on harjumuspärane, nö tavaruumis toimiv olemas ja justkui turvaliselt ning rahulikult edasi tiksuv keskkond alles - kuid kui kauaks? Elektroonilised raamatud on nüüdseks selge reaalsus, virtuaalsed keskkonnad meie igapäevase elu osa - nii on muutumas ka meie harjumuspärane raamatukogu tavaruum. Väga tahaks, et keegi ütleks - milline ta siis olema saab? Aga ei ütle, sest keegi ei tea :) Muutus toimub tasapisi, järk-järgult.. kuni ühel päeval on ta olemas! Ja nii ongi põnev.
IFLAl eriala hariduse kontekstis oli arutluse all näiteks meie lähedaste alade raamatukogundus, arhiivindus, muuseumitöö ja infotöö kontekst - kas tegemist on järjest enam ikkagi sama erialavaldkonnaga või on igal juhul midagi erinevat käsitlemisel? Nii üht kui teist, sest infotöö ja elektrooniline kontekst on neid valdkondi kindlasti lähendanud ja kõrvaltvaataja jaoks tunduvad nad tõesti üsna sarnased (kui mitte samad) - siis tegelikkuses on neis kontekstides ikka ka igaühel jätkuvalt omad eripärad olemas ehk siis: raamatukogul, muuseumil, arhiivil igaühel on midagi teisest erinevat, isikupärast ka lisaks sarnasele ja ühendavale infotöö kontekstile.
Teema, millest Eestis veel eriti juttu meie eriala arengute kontekstis ei ole olnud on virtuaalsed praktikad. Tänapäeva maailmas on võimalik õppida virtuaalõppes ja töötada mobiilselt, virtuaalses ruumis - nii peaks õpingute ajal olema võimalus ka erialast praktikat sooritada virtuaalsel kujul. (Usun, see meeldiks nii mõnelegi kaugõppijale :)
Järgmisel, 2012. aastal toimub IFLA Helsingis. Nii lähedale see üritus vaevalt meile enam tuleb ja nii soovitaks kõigil, kel vähegi võimalik IFLAle minna! See on väärt kogemus, millest osa saada - ja just rahvaraamatukogude töötajad võiks sellel osaleda, kolleegidega kohtuda ning muljeid vahetada. Mitmed satelliitüritused saavad toimuma ka Eestis.
Tellimine:
Postitused (Atom)