multimeediumi vahendusel ammustesse aegadesse

Käisin eelmisel nädalal Berliinis ja vahendaksin siin natuke kahest muuseumist saadud suurepärast elamust. Seda Youtube' ülespandud videote vahendusel.
Pergamoni muuseum on tõeline maiuspala kõigile antiikaja huvilistele:

Siin aga antiikaja linna panoraam, mis on kokku konstrueeritud muuseumi kogudes oleva ja muu teadaoleva alusel:

Heli, valguse ja staatilise pildiga tekitatakse üsna ehe, igapäevaelus kohaloleku tunne :)

Berliini ajalugu jutustavas muuseumis The Story of Berlin on leidlikult kasutatud erinevaid multimeedilisi võimalusi - kogeda võib kõigi oma meeltega, kohati isegi haistmise läbi!

e-raamatust raamatukogus ja seonduvad kitsaskohad

Viimases ajakirja Searcher numbris ilmus ülevaatlik murelugu raamatu tulevikust e-raamatuna ja sellega seonduvatest vasturääkivustest raamatukogu kontekstis. Ebooks on Fire: Controversies Surrounding Ebooks in Libraries - autoriõiguse küsimused, teksti kaitse (ehk kui e-teksti on lihtne teha parandusi, siis milline on õige versioon?), arhiveerimine ja sellega seonduv (kirjastaja või kelle serveris?), konfidentsiaalsuse küsimused, ostmine vs laenutamine vs omamine, jt.
Tegelikult on siin sarnased küsimused, mis on kõne all olnud juba e-teadusajakirjanduse ja täistekstandmebaaside kontekstis arutamisel. Lihtsalt olukord on uuesti ja nö laiemalt päevakorral, sest kandepind on laienenud ja väga häid lahendusi seni leitud ei ole.

Artikli autor lõpetab mõttega, et e-raamatut praegusel kujul me ei vaja koos kõigi sellega kaasa tulevate kitsenduste, keeldude ja kontrolliga; vaja oleks revolutsiooni - et raamat oleks siis tõepoolest midagi uut ja kõigile rõõmu ning rahuldust pakkuvat! (olemuslikult, kujunduselt, ärimudel jne) Selleni jõuab aga vaid üheskoos - kokku peaks tulema nii loojad, kättesaadavaks tegijad kui alles hoidjad.

raamatudoomino

pilte Kohila raamatukogust

Üksjagu raamatukogusid on viimasel ajal saanud endale uued, kaasaegsed ruumid. Näiteks Raplamaal Kohilas renoveeriti- ehitati raamatukoguks ümber vana mõisa ait-kuivati. Raamatukogu sai juurde palju ruumi ja pinda, et paremini teha kättesaadavaks oma kogud ja teenused, kuid võimaluse tegutseda ka kultuuriasutusena laiemalt (näitused, huvialaringid jne). Raamatukogus toimuva kohta saab ülevaate nende blogi vahendusel. Nüüd aga mõned pildid raamatukogu interjöörist:

Väga meeldiv ja õdus koht.

raamatukogundust õppima!

Vaatan, et ma ei ole siin meie (st TÜ VKA IHO) videosid tutvustanudki! Selle vea peab aga kohe parandama; alustan kõige viimasest, mis on sel varakevadel etenduskunstide tudengite poolt tehtud humoorikas klipike Fanatt

See on tõepoolest klassika - pea kõik raamatukogundus ja infokeskkonnad erialale sisseastujad alustavad oma juttu sellega, et neile meeldib väga lugeda :) (Veel videosid leiab lisaks YouTube'ile ka IHO kodulehelt!)

Ja natuke uudiseid: lisaks rahvusvahelisele akrediteerimisele 3 aastat tagasi läks meil hästi üleminekuhindamine sel kevadel ka Eestis. Kuidas täpselt erinevaid õppekavu Eesti kõrgkoolides hinnati, sellega saab tutvuda Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri infolehe vahendusel. Hea uudis on meil kõigile magistriõppe huvilistele-ootajatele: 2012 saab asuda õppima Organisatsiooni infotöö õppekavale! (Tegemist on 4+1 süsteemiga meie vilistlastele.)

olukorrast rahvaraamatukogudes

Postitan viite Tallinna Keskraamatukogu direktori Kaie Holmi põhjalikule ülevaatele "Olukorrast rahvaraamatukogudes" viimases Sirbis. Süvenenud kirjatöö olukorra kohta Eesti rahvaraamatukogudes. Kes kui palju rahastab, mida selle eest saab, mis üldse on võimalik.

meedia ja sisupakkumise tulevikust

Kus maal siis parasjagu ollakse ning kuhu teel ollakse sisupakkumisega sel muutuva meedia ja ärimudelite ajastul?
Futurist Gerd Leonardi asjalik ja illustreeritud loeng The Future of Media ...and Content in the Cloud Google Tech Talki vahendusel:

Infotöötaja vaatevinklist väga sümpaatne, sest meid on ikka vaja ("curation is king!"), kuna keegi peab parema, väärtuslikuma materjali kogu pakutavast hulgast välja filtreerima jne :)

kultuurist raamatukogus

Mõned mõtted pärast TV3 saadet Kolmeraudne ja need hr kultuuriministri poolt väljaöelduga seoses.
Kas meie e-riik areneb nüüd siis pigem selles suunas, et kultuuri igas mõttes see kaasama ei saa? Kultuuriväljaanded (SA Kultuurileht väljaanded) võivad ju riigi (st maksumaksja) raha eest saada kinni makstud, olla internetiski suuremal või vähemal määral tasuta loetavad - kuid rahvaraamatukogud (iga viimane kui üks!) ostku need endale (riigi ehk taas maksumaksja raha eest!) trükitud kujul ka riiulitesse tolmu koguma!? Sest mõni kangekaelselt arvab, et nii on õige. Selle asemel, et arendaks siis nende kultuuriväljaannetega parem selle sama raha eest välja ühe korraliku e-väljaannete süsteemi ja annaks rahvale (sh rahvaraamatukogudele) need kasutada. Kui peale maksta, maksaks siis juba sinna, mis ka mõtet omaks. Internetis surfates on nendes väljaannetes leiduvate tekstide ülesleitavuse tõenäosus kordades suurem, kui kuskil riiulis tolmu kogudes. Ja nooremad põlvkonnad ei tule neid neist riiuleist otsima (kui on lootus, et Eesti ääremaadel on selliseid inimesi veel palju alles).

Ja teine mõte on hoopis põhimõttelisem. Meie kultuuriministri arvates on rahvaraamatukogu esmane ülesanne (sest ta allub kultuuriministeeriumile) rahvuskultuuri säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. Kõik muu aga teisejärguline. See on ministrihärral väga ekslik arusaam. Rahvaraamatukogu ei ole ainult kultuuriasutus! Rahvaraamatukogu on ennekõike infoasutus, ta on haridusasutus, järjest enam sotsiaalasutus. Rahvaraamatukogu on kindlasti ka meelelahutusasutus.
Eelnev on, millisena nähakse rahvaraamatukogu maailmas. Kas Eestis on plaan asuda liikuma mingis oma suunas? Aga võib-olla kuuluvad me rahvaraamatukogud vale ministeeriumi alla - sealne nägemus tundub küll liiga kitsas olema.

Lõpetuseks veel: mis üldse on Eestis ühiskondlik tellimus rahvaraamatukogudele? Mida, milliseid teenuseid Eesti avalikkus neilt ootab? Klassikaline raamatute laenutamise koht on jäänud eilsesse päeva, kui rääkida selle valdkonna erialasest arengust ja suundadest.

kellele on rahvaraamatukogud?

Alates 20. oktoobrist võib täheldada raamatukoguringkondades teatavat segadust ja nõutust. Põhjuseks hr kultuuriministri sõnavõtt iga-aastastel raamatukogupäevade avamisel Paides. Ja viimase nädala jooksul on pälvitud ka ohtralt meedia tähelepanu, mille käivitas ministri intervjuu eelmisel neljapäeval Eesti Päevalehele (artikleid, arvamusi ja kommentaare saab lugeda Tallinna Keskraamatukogu poolt koostatud lingikogu vahendusel).

Nõutu olemiseks ja meelepahaks annavad põhjust kultuuriministri plaan hakata rahvaraamatukogudele ette kirjutama, mida raamatukogud võivad riigi raha eest komplekteerida ning embargo perioodi seadmine uudiskirjanduse jõudmisele raamatukokku (a la see on hetkel muusikal näiteks). Väga rumalad mõtted mõlemad, kuna sellistel lahendustel ei oleks võitjaid. Rahvaraamatukogude komplekteerimisrahad on väga väikesed, samas kui lugejate ning külastuste arvud on järjest tõusnud. Raamatukogul ei ole mõtet (ega võimalustki) tellida sellist kirjandust, mis jääb riiulitele tolmu koguma. Rahvaraamatukogu ülesanne ei ole kultuuripärandi säilitamine (selleks on meil teised raamatukogud), tema ülesanne on teha kättesaadavaks võimalikult laiaulatuslikult seda materjali, mis tema kasutajaid huvitab.
Hea mõte oleks värskenduseks lugeda UNESCO rahvaraamatukogude manifesti, kus muuhulgas seisab:

"Raamatukogus peab olema kõigi vanusegruppide infovajadusi rahuldavaid teavikuid. Kogud ja pakutavad teenused peavad kõrvuti traditsiooniliste teavikutega hõlmama kõiki meedialiike ja tänapäevase infotehnoloogia rakendusi. Teenuste pakkumisel ja kogude arendamisel on peatähtis lähtuda kvaliteedist ning arvestada kohalikke vajadusi ja olusid. Pakutavad teavikud peavad kajastama tänapäeva suundumusi ja ühiskonna arengut, samuti inimkonna püüdlusi ja saavutusi ajaloo jooksul. Kogude ja teenuste arendamisel on välistatud igasugune ideoloogiline, poliitiline ja usuline tsensuur või kommertseesmärkidest lähtuv surve."

Eelnevast lähtuvalt tahaksin välja tuua, et meil juba rikutakse seda niigi, kuna rahalistel ja ka vastava seadusandluse puudumisel enamikest rahvaraamatukogudest ei ole täna võimalik leida ega laenutada teavikuid kõikidest meedialiikidest, seda sh tänase IT rakenduste vahendusel (juba eespool nimetatud muusika, aga ka filmid, e-raamatud jne).
Nüüd aga läheme siis veelgi enam ajas tagasi, ei võimalda ka trükitud raamatuid enam - võib-olla paneks need kohad siis kohe kinni, mida siin enam venitada? Rahvaraamatukogu väljasuretamiseks seda toimuvat ju nimetada saab - ei millekski vähemaks. (Raamatukoguhoidjate palka, võimalust täiendkoolitusteks jne ei hakkaks siinkohal teemaks võtmagi!)

See on suurepärane, kui palju meil praegu ilmub erinevat kirjandust. See on tore, et meil on huvitavaid ja väga erinäolisi kirjanikke - aga kulla inimesed, ärge sülitage kaevu, millest te ise joote! Miski sandikopika pärast tüli kiskumine ringkonnaga (raamatukogude ja nendes töötajatega), kes teid tegelikult toidab on ikka äärmiselt rumal ja lühinägelik küll :(

Rahvaraamatukogud on koht kõigile: nii eliitkultuuri huvilistele, kui ka tavakodanikele, sh kerget meelelahutust otsivatele kodanikele. Just kultuuri- ja haritlasringkondadest kõlab see, et Eesti ühiskond pole piisavalt salliv, tolerantne jne. Aga mida nüüd siis ise tehakse? Sildistatakse! Rahvaraamatukogud on just need avalikud kohad, kuhu erinevad inimesed saavad tulla ja olla, ilma, et neid eelarvamuslikult koheldaks, lahterdataks jne.

sisutööstusest ja loomemajandusest

Olen juba Facebookis jaganud, aga mõtlesin ikka siia ka kirjutada. Nimelt viimane ajakirja Vikerkaar number sisaldab palju põnevat lugemist, seda ka infotöö arengute kontekstis. Mitmed artiklid käsitlevad autoriõiguste temaatikat digiajastul, infosisu kättesaadavaks tegemist uute ja arenevate tehnoloogiate toel. Seni ei ole neid teemasid eriti eesti keeles käsitletud ega avatud.

Viitaksin konkreetsemalt I. Ibruse artiklile "Plahvatuse võimalikkus tähendustööstuses", kust tooksin välja autori enda poolt sõnastatud küsimused, millele vastust otsitakse:

"...mida loovtööstusega tema nüüdsel ebakindluse ajal ette võtta, kuidas teda toetada ja millal toetamata jätta? Kas toetada vanade süsteemide püsimist – näiteks ooperit kui väärtuslikuks peetud kultuurivormi või ehk ka paberajalehtede väljaandmist (mida näiteks Prantsusmaal nüüd tehakse)? Või toetada ennekõike innovatsiooni, näiteks eksperimentaalset sisuarendust uutele platvormidele (mida tarbivad noored auditooriumid)? Kas toetada massimeediat või osalusmeediat? Kas toetada väljakujunenud teatrivõrku või innovatiivseid institutsionaalseid vorme – näiteks Põhuteatrit? "

Välja tooksin ka hr. Ibruse intervjuu Robin Manselliga teemal infoturg ja digikultuur. Üks katke näiteks:

"...Selle tuumaks on tõsiasi, et informatsioonil (eriti digitaalsel informatsioonil) on mõned iseäralikud majanduslikud tunnused. Neist kõige ilmsemad on esiteks mitteammenduvus tarbimisel [non-rivalry] (see, kui mina kasutan sinu informatsiooni, ei kahanda sinu ligipääsu sellele, ning seetõttu infot ka sageli jagatakse) ning teiseks hõlbus paljundatavus (kui keegi on kord juba kandnud esimese infokoopia valmistamise sageli märkimisväärsed kulud, siis selle piiramatu reprodutseerimine maksab juba märksa vähem, ning digiinformatsiooni puhul on maksumus sageli tühine). Tavapärase turuanalüüsi eelduseks on müüjate ja ostjate tajumus, et mingi ressurss on suhteliselt napp – sellel põhinebki nõudluse ja pakkumise dünaamika. Informatsiooni digiteeritavuse (digiinfo tootmise ja kopeerimise kiirete muutuste) olukorras on seda nappusetingimust üha raskem saavutada ning niisugune areng seab kahtluse alla infoökonoomika eeldused, nagu ka intellektuaalse omandi õigused, mis allutavad informatsiooni autoriõigusele ning tekitavad omaniku/looja monopoli selle kasutamisele. Digitaalses võrgumaailmas levib jagamiskultuur, mis on väljakutseks traditsioonilisele arusaamale, nagu võiksid informatsiooni loojad/omanikud kord juba toodetud informatsiooni vabale ringlusele takistusi luua. See tekitabki pingeid."

Ja huvitav suhtumine levinud arusaama infoühiskonna mõistmisest:

"...Stadiaalsed mudelid (nagu Lääne idee infoühiskonnast) on üldse vigased, sest arusaam staadiumide kaupa edasiliikumisest põllumajanduslikult tööstuslikule ja seejärel teenuste (ja info-) ühiskonnale kuulub Teise maailmasõja järgsesse moderniseerumisparadigmasse. On palju teistsuguseidki katseid mõtestada seda, mida peetakse silmas teadmis- või infoühiskonna all, mis sellist läänekeskset mudelit ei eelda ja millel oleks märksa suurem potentsiaal."

Autoriõiguse arengutest e-kujul saab lugeda Mikhail Xifarase artiklitest, Lawrence Lessigi artiklit "Remiksimiseks vaba(statud) kultuur". Lisaks viitan siin ka L. Lessigi "Vaba kultuur" raamatule originaalis ja soovitaksin kõigil väga lugeda, kes inglise keelt ei pelga (ei ole raske, ega segane õigustekst - vaid väga ladus ja kaasahaarav lugemine).

sügisene lugemissoovitus!

TLÜ Kirjastuse Gigantum Humeris sarjas ilmus hiljuti üks väga tänuväärne raamat ka meie erialavaldkonna vaatevinklist: Peter Burke'i "Mis on kultuuriajalugu?"
Tegemist on väga asjaliku ja selgelt loetava ülevaatega ajaloo uurimise arengutest lähiminevikus ning kaasajal. Kohustuslik lugemine kõigile kultuuriajaloo kontekstis uurijatele, aga väga huvitav lugemine ka kõigile kultuuri ja ajaloo huvilistele :)
Üks väike lõik ka raamatust lk. 93:

"Seda, et 1800. aasta paiku vähemalt Saksamaal tõepoolest lugemisajaloos suur veelahe tekkis, on väidetud ühes ülimalt originaalses uurimuses, mis vaatleb muude teemade hulgas muutusi valgustuses, möbleeringus ja päevaplaanis (mis jagunes varasemast selgemini töö- ja jõudeajaks), aga ka - eriti ilukirjandusteoste - empaatilisema lugemisviisi esiletõusu."

Harivat lugemiselamust!

raamatukogus kohtumisi tutvustavad videoklipid

Taas toredaid sõnumeid Lääne-Virumaalt: tänasest Virumaa Teatajast saab lugeda Lääne-Virumaa keskraamatukogu tegemistest raamatukogude turundamise raames, seekord klipid Youtube's, vt Kohtume raamatukoguga ... Youtube'is.
Videod on tehtud selleaastaste raamatukogupäevade tutvustamiseks - tore, et meie erialavaldkonda tutvustavaid videosid Youtube'i järjest juurde tuleb!

raamatukogupäevad tulekul!

Vaata kava jm lähemalt ERÜ kodulehelt

raamatukogud ja arhiivid - kas infotöö on nad üheks teinud-tegemas.. või ei ole see siiski nii lihtne?

Erialaringkondades tekitab segadust ja kõhedust kõrvaltvaatajate (aga sageli ka otsustajate) soov panna seni küllaltki eraldi tegutsenud raamatukogud ja arhiivid kokku. Seda ajendab infotöö olemus ja ka palju justkui sarnast sellest, mida e-keskkondades tehakse.
Gillian Oliver Uus-Meremaalt kutsub oma hiljutises kirjatöös Transcending silos, developing synergies: libraries and archives üles enne mõtlema ja olukorda uurima-analüüsima, kui kohe tegutsema. Võib-olla hoitakse küll liitmise teel raha kuskilt kokku, aga kas võidetakse ka kliendi rahulolus; saab ta tõesti parema teenuse osaliseks? Senised eritüübliste raamatukogude liitmised sellele ei viita, nagu ka arhiiviteenuste kasutajate mitmekesistumine näiteks sugupuu-uurijate näitel.
Kuni meil ei ole olemas üheselt aktsepteeritud arusaama ega käsitlust infohaldusest (mis muuhulgas kaasaks seni eraldi tegutsenud professionaalid, nagu raamatukoguhoidjad, arhivaarid, dokumendihaldurid), arvab Gillian Oliver, et ei ole mõistlik ka seni olemasolevaid struktuure lõhkuda.

Amazoni e-raamatud ja Ameerika raamatukogud

Taas uudiseid Amazoni e-raamatute vallast, milles seekord mainitakse koostööd ka rahvaraamatukogudega. Kindle library lending feature in beta testing, national launch coming soon - testimisega alustatakse Seattle's ja seda koostöös nendega, kes on ise juba e-raamatute laenutamisega algust teinud ning kasutavad OverDrive' keskkonda-tarkvara.

Ja ka teine uudis samal teemal, milles tuuakse välja võimalus 11 000 raamatukogus üle riigi: Amazon Kindle Ebooks Now Available in 11,000 Libraries. Jah, suurtel riikidel on omad eelised.

raamatukogu võimalikud arengusuunad

Kevadel ilmus MIT Pressi väljaandel R. David Lankes'i raamat The Atlas of New Librarianship. Raamatule on autor koostanud ka raamatut ja selles sisalduvaid ideid ning materjale tutvustava veebilehe.
Milles seisneb tänapäeva raamatukogu(hoidja) töö ja tegemised; millised on ühiskonna ootused ja vajadused; väljakutsed, põhioskused, missioon - kaardistused ja tausta avavad veebimaterjalid on leitavad raamatut tutvustavalt veebilehelt.
Igati põnev tutvumine!

Amazoni plaanid uue e-raamatu teenusega tekitavad spekulatsioone

Teisipäeval toimus Tartus, ülikooli raamatukogus seminar eestikeelse e-raamatu teemadel. Kohal olid erinevad osapooled ja teemaga tegelejad ning osalejad said asjaliku ülevaate hetkeseisudest. Asjast huvitatuid kutsuti osalema ELNET Konsortsiumi vastavasse ümarlauda.

Laias maailmas tekitavad aga elevust ja erinevaid spekulatsioone e-raamatu kättesaadavaks tegemise vallas Amazoni plaanid. Teemale natuke sügavamat pilku püütakse heita järgmises Wired'i artiklis: Book Publishers Should Be Wary of Amazon’s Subscription Plans.

"So far, though, neither libraries nor Google nor anyone else have managed to pull off 24/7 delivery of a gigantic category of digital books to nearly every device the way that Amazon has for e-book purchase or Netflix has for subscription video. If they could, we wouldn’t be having this conversation. Neither would Amazon and book publishers be having theirs."

Peagi saab siis näha!

sotsiaalmeedia mõjust relevantsele infootsingule

Laupäevases Mashable's ilmus asjalik ülevaade How Social Media Affects Content Relevance in Search, kus lühidalt selgitatakse, kuidas relevantsuse seadmine veel hiljuti toimis ja kuidas see on kaasajal muutumas tänu sotsiaalmeedia tähtsusele. Järgnevalt kaks lõiku artiklist:

"In a white paper called New Signals To Search Engines, Search Engine Strategies Advisory Board chair Mike Grehan says, “End users who previously couldn’t vote for content via links from web pages are now able to vote for content with their clicks, bookmarks, tags and ratings. These are very strong signals to search engines, and best of all, they don’t rely on the elitism of one website owner linking to another or the often mediocre crawl of a dumb bot.”"

Lihtne! Või kuidas? :)

"When we go to a search engine, we want to find what we’re looking for, immediately and hassle-free. It’s clear that social media is helping search engines deliver more immediacy and more relevant results. In the long run, this will help SEO-directed businesses focus on what they should be doing: creating content people love."

veel e-raamatust ja Amazoni plaanidest sellega

Digital Trends'i artiklis Saving cash on college textbooks: E-book rental services compared antakse ülevaade neist teenustest, mille vahendusel on võimalus endale e-õpikuid rentida. Kui suur on andmebaas, millised on tehnilised andmed, teenuse head ja halvad küljed.
Sama väljaande artiklis Amazon planning to launch e-book subscription service tutvustatakse Amazoni plaani e-raamatu teenuste arendamise vallast. Ka Amazonil on plaan hakata raamatuid laenutama, lahtine on veel kuidas täpselt ja keeruline on ka ennustada, kui edukas see saab olema..

e-raamatute laenutamisest

Ühest juunikuust pärinevast artiklist The state of the e-book lending market saab põgusalt lugeda hetkel populaarsematest e-raamatuid laenutavatest teenustest. Lahendused saab laias laastus jagada kaheks: pakkujate poolt otse tarbijatele suunatud lahendused ja võimalused raamatukogude jaoks. Siin tutvustatakse lähemalt esimest varianti ehk milliseid laenutusvõimalusi on olemas tavakasutajatele, raamatulugejatele otse müüjatelt ja vahendajatelt.
Kui nö otse lugejale on häid lahendusi olemas, siis raamatukogude jaoks veel head ärimudelit olemas ei ole, seda alles otsitakse.

mis takistab innovatsiooni?

Viimases NextSpace'i numbris on huvitav ülevaateartikkel "Innovation Gaps: What’s keeping you from inventing the future?" põhjustest. Üritatakse leida vastust küsimusele, miks on raske olla innovaatiline?
Takistustena pakutakse enesega rahulolu, ressursside nappust, inertsi mõju, keskendumisraskust kõige olulisemale, võimetust rääkida omaenda isikupärast lugu.
Usutav lugu ja mulle tundub, et väga kehtiv ka Eesti raamatukogude, mäluasutuste kohta. Iga punkti juures jagatakse siin ka nõuandeid, mida võiks teha takistuse ületamiseks!

riskantne ettevõtmine!

Mõtteid seoses teadmistepäevaga.
Raamatukogusid ja raamatukogundust peetakse väga stressivabaks ja turvaliseks valdkonnaks ning alaks. Kuid on see ikka nii? Tegemist on viimasel ajal väga palju ja kiirelt muutuva valdkonnaga: hetkel veel on harjumuspärane, nö tavaruumis toimiv olemas ja justkui turvaliselt ning rahulikult edasi tiksuv keskkond alles - kuid kui kauaks? Elektroonilised raamatud on nüüdseks selge reaalsus, virtuaalsed keskkonnad meie igapäevase elu osa - nii on muutumas ka meie harjumuspärane raamatukogu tavaruum. Väga tahaks, et keegi ütleks - milline ta siis olema saab? Aga ei ütle, sest keegi ei tea :) Muutus toimub tasapisi, järk-järgult.. kuni ühel päeval on ta olemas! Ja nii ongi põnev.

IFLAl eriala hariduse kontekstis oli arutluse all näiteks meie lähedaste alade raamatukogundus, arhiivindus, muuseumitöö ja infotöö kontekst - kas tegemist on järjest enam ikkagi sama erialavaldkonnaga või on igal juhul midagi erinevat käsitlemisel? Nii üht kui teist, sest infotöö ja elektrooniline kontekst on neid valdkondi kindlasti lähendanud ja kõrvaltvaataja jaoks tunduvad nad tõesti üsna sarnased (kui mitte samad) - siis tegelikkuses on neis kontekstides ikka ka igaühel jätkuvalt omad eripärad olemas ehk siis: raamatukogul, muuseumil, arhiivil igaühel on midagi teisest erinevat, isikupärast ka lisaks sarnasele ja ühendavale infotöö kontekstile.
Teema, millest Eestis veel eriti juttu meie eriala arengute kontekstis ei ole olnud on virtuaalsed praktikad. Tänapäeva maailmas on võimalik õppida virtuaalõppes ja töötada mobiilselt, virtuaalses ruumis - nii peaks õpingute ajal olema võimalus ka erialast praktikat sooritada virtuaalsel kujul. (Usun, see meeldiks nii mõnelegi kaugõppijale :)

Järgmisel, 2012. aastal toimub IFLA Helsingis. Nii lähedale see üritus vaevalt meile enam tuleb ja nii soovitaks kõigil, kel vähegi võimalik IFLAle minna! See on väärt kogemus, millest osa saada - ja just rahvaraamatukogude töötajad võiks sellel osaleda, kolleegidega kohtuda ning muljeid vahetada. Mitmed satelliitüritused saavad toimuma ka Eestis.

kuidas siis ikkagi on selle rahastamisega?

Kõik me teame Bill Gates'i ja tema panust arvutite vallas. Aga kas teame sama hästi ka tema panust raamatukogundusse? Ega vist!
Bill & Melinda Gates foundation toetab erinevate stipendiumite läbi raamatukogusid nii arenenud kui arengumaades. Kus ka näiteks Eesti raamatukogud oma heale ideele rahastust võiks leida on nende Access to Learning Award kontekst.
Olen nüüd kahel IFLAl käinud kuulamas neid tutvustusi, kus näidatakse, mida saadud raha eest on tehtud ja see on väga vahva! 1 miljoni dollari eest saab nii mõndagi korda saata :) Ja mida me sellest programmist saadud raha eest tehtust oma silmagagi kaenud olla võime on Helsingi (Raamatukogu 10 oma esialgsel kujul) ja Aarhusi linnaraamatukogude innovatiivsed ettevõtmised.
Ka lätlased on sellelt fondilt rahastust saanud, miks siis mitte ka mõni Eesti raamatukogu?!

Muljeid IFLAlt Puerto Ricos 2011

Mõningaid tähelepanekuid eile ametlikult alanud IFLA World Library and Information Congress'ilt.

Minu jaoks on see kolmas kord sellel vahval üleilmsel raamatukogu- ja infotöötajate aasta suurüritusel osaleda. Kongressi asukoht on võrratu: eksootiline lõunamaa kogu oma ilus ja võlus! Ürituse enda algus oli aga väikene pettumus: avamine oli väga igav ja hall - ei midagi ärgitavat, inspireerivat, üllatust (erinevalt varasematest kongressidest). Kuid kui algasid sisulised sessioonid, siis olukord muutus ja asjad läksid käima kohe sisukalt: IFLA Marketil ühes kontekstis oli võimalus saada ülevaade sellest, kuidas raamatukogud tulevad toime peale hiljuti toimunud suuri loodusõnnetusi (Uus-Meremaal, Tšiilis, Jaapanis ja Haitil). Näiteks Uus-Meremaal võib tõenäoliselt veel oodata selliseid maavärinaid ja nii tuleb rahvusraamatukogu paiknemine (just erinevate hoidlate asukohad) tervikuna ringi vaadata, sest praegu ei ole ka need kuidagi turvalistes paikades, mis seni kannatada ei ole saanud. Või midagi e-teenuste olulisusest: kui raamatukokku füüsiliselt ei olnud võimalik minna, sest hoone oli katki, raamatud rikutud jne - siis e-teenuseid ja digikogu oli võimalik hoida töös ja kasutada.
Marketile järgnes sama põnev FAIFE sessioon: How to fix the world, kus tehti ülevaateid hiljutistest konfliktidest maailma eri paigus ja milline on/ võiks olla raamatukogu roll sellistes olukordades. Sõnavabadusest ja inimõigustest nii (justkui) demokraatlikes Põhjamaades, kui piiratud võimalustega arengumaades. Väga muljet avaldavad olid Egiptuse kolleegide ettekanded sellest, mis Egiptuses toimumas ja mõtlema panev näiteks juhtum Aleksandriast. Seal muuhulgas on tegeletud oma nö uuel eluajal (8 aastat) laste ja noortega - selle tulemuseks on, et noored moodustasid raamatukogu kaitseks (mis on väga moderne ja avatud hoone) inimketi, et see rahutuste ajal viga ei saaks.. samas kui läheduses paiknevat valitsushoonet ei läinud kaitsma keegi! Raamatukogu jäi terveks, valitsushoone aga...

suvine lugemissoovitus!

Suvel on rohkem mahti lugeda ja nii mõtlesingi siin üht head raamatut soovitada! Seda enam, et raamat on ilmunud eesti keeleski: Peter F. Drucker "Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks" (originaalis 1999, eesti keeles 2003).
Pealkiri otseselt meie erialadele ei viita, kuid kui nimetada märksõnu nagu infotöö, infoajastu, infojuhtimine, teadmustöötaja, inforevolutsioon - siis seosed tekivad ja neist ongi palju siin ka juttu. Raamat räägib ühiskonna tulevikust, lähiajal ees ootavatest väljakutsetest.
Termini teadmustöötaja võttis esimesena kasutusele P. Drucker oma 1969. aastal ilmunud raamatus The Age of Discontinuity. Tema järgi on nendeks vaimutöötegijad, kes teenivad elatist teadmisi arendades või kasutades. Neiks on infotehnoloogia valdkonnas töötajad, teadlased, juristid, õpetajad, üliõpilased jt; sh ka raamatukoguhoidjad.
Raamatu sisukord: sissejuhatus: homse päeva "kuumad" teemad; 1. ptk: juhtimise uued paradigmad; 2. ptk: strateegia - uued tõsiasjad; 3. ptk: muutusliider; 4. ptk: informatsiooni väljakutsed; 5. ptk: teadmustöötaja produktiivsus ja 6. ptk: kuidas ennast juhtida.
Natuke kirjutaksin siia veel ka raamatust, selle eelviimaselt leheküljelt:

"...Iseenese juhtimine tähendab aga revolutsiooni inimest puudutavates küsimustes. See nõuab inimeselt, eriti teadmustöötajalt uusi ja enneolematuid asju. Tegelikult nõuab see, et iga teadmustöötaja mõtleks ja käituks nagu ettevõtte tegevjuht. Samuti nõuab see teadmustöötajate mõtete ja tegude peaaegu 180kraadist ärapööramist sellest, mida enamik meist, isegi noorema generatsiooni liikmetest, endastmõistetavaks mõtlemise ja tegutsemise viisiks peab. Tekkis ju märkimisväärne hulk teadmustöötajaid lõppude lõpuks alles põlvkond tagasi.
Tõsise väljakutse sotsiaalsele struktuurile esitab ka rõhuasetuse nihkumine füüsilise töö tegijatelt - kes käituvad nii, nagu tööülesanne või ülemus neil seda teha käsib - teadmustöötajatele, kes peavad juhtima iseennast. Iga olemasolev ühiskond, isegi kõige individualistlikum, peab vähemasti alateadlikult kahte asja iseenesestmõistetavaks: organisatsioonid elavad töötajatest kauem ning enamik inimesi püsib paigal. Iseenese jutimine põhineb täpselt vastupidistel realiteetidel: töötajad elavad tõenäoliselt organisatsioonist kauem ning teadmustöötaja on mobiilne.
USAs on mobiilsus nähtusena omaks võetud. Kuid isegi USAs kujutavad organisatsioonidest kauem elavad töötajad - ning koos sellega ka vajadus olla valmis elu teiseks ehk esimesest erinevaks pooleks - endast revolutsiooni, milleks õigupoolest mitte keegi pole valmistunud. Selleks pole valmis mitte ükski olemasolev institutsioon, kasvõi praegune pensionisüsteem. Ülejäänud arenenud maailmas on aga oodatud ja aktsepteeritud paigalpüsimine. Seda kutsutakse stabiilsuseks..."

Põnevat lugemist!

järgmise põlvkonna e-raamat ilmunud!

Oodatud murrang e-raamatu maailmas ongi saabunud! Sarnaselt muusika- ja filmimaailmas juhtuvale on asju prognoositud ka raamatutööstusele. Spetsiaalseid e-lugereid nüüd tuleb järjest ja ka kirjastamine, sisupakkumine areneb.
Tarkvaraarendaja Mike Matas tutvustab järgnevas videos enda ja kolleegi tehtud lahendust Al Gore' raamatule Our Choice.


Ja siin ka tänases Wired'is ilmunud seadet tutvustav artikkel: Gore, Ex-Apple Engineers Team Up to Blow Up the Book.
Minu arvates väga põnev ja see juba tõepoolest on kvaliteedilt midagi muud (erinevad meediumid on pandud kokku, nagu digitaalsus võimaldabki). Sellist raamatut ju lapsed/noored loeksid küll? :)

näide reaalruumis toimuva näituse kaastoimumisest virtuaalruumis

Briti Raamatukogus on parasjagu väljas näitus Growing Knowledge: The evolution of research ja sellele on tehtud väga vahva lisa/ oma osa veebi. Teadmiste ja informatsiooni hulga kasvust ja selle rollist uurimistöös räägivad videoklippide vahendusel mitmed oma alal tunnustatud spetsialistid (sh arvamused raamatukogu tulevikust). Huvilistel on võimalus tutvuda mitmete asjasse puutuvate materjalidega, osaleda küsitluses jm.
(Lähen mai keskel Londoni, plaanin siis minna ka seda näitust vaatama :)

lugemine ja raamatukogu külastamine pikendab inimese eluiga!

Viimasest Scandinavian Public Library Quarterly'st saab lugeda uurimustest, mis näitavad, et lugev inimene elab kauem. One lives longer by visiting the public library -

"Reading is a kind of sport. We must all learn to read; and then practise reading for the rest of our lives. Scientific research has shown that libraries and reading are likely to extend life expectancy considerably more than any other physical exercise. The brain is a body organ that needs work-out and constant stimulation – and reading is the best activity for this."

Islandi raamatukoguhoidjate Hrafn Andres Hardarsoni ja Margret Sigurgeirsdottiri arvates võib rahvaraamatukogu pidada tervisekeskuseks: praktiseerimaks aktiivset lugemist, vajame raamatukogu, kust raamatuid lugemiseks laenutada. Uuringud näitavad, et lugemine pikendab inimeste eluiga - seda isegi enam kui ükski teine füüsiline tegevus.

e-lugerid Eesti raamatukogudes

Tartu Linnaraamatukogu alustas sel nädalal uue teenusega Eesti raamatukogudes: e-lugerite laenutamisega:

"Hetkel müüakse Eestis e-raamatuid ainult füüsilistele isikutele. Puudub võimalus müüa uusi e-raamatuid raamatukogudele laenutamiseks nii, et oleks garanteeritud autoriõiguste kaitse. Ootame selle valdkonna kiiret arengut, et e-lugerite kasutamine leevendaks pikemas perspektiivis uudiskirjanduse pikki ootejärjekordi.

Senikaua laenutame e-lugereid eesti ja väiksemas mahus maailma klassika teostega, mille autoriõigused on ammendunud, see tähendab autori surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat. Tammsaare on viimaseid sellesse rühma jõudnuid, alates tänavu jaanuarist. Aga lugejatel on võimalus osta endale e-raamatuid ja lugeda neid raamatukogust laenatud lugeril."

Teenusest lähemalt saab lugeda raamatukogu kodulehelt. Kena samm edasi ja ehk saadakse siin kontekstis õiguslikud küsimused peagi ja paremini lahendatud kui filmidega. Ehk siis kui hakkab rohkem ilmuma selliseid eestikeelseid raamatuid, mida vaja spetsiaalsete lugeritega lugeda, siis ka raamatukogud saavad neid laenutada.

E-lugereid on hankinud ka Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, kus neid veel testitakse.

... ja virtuaaltuur on olemas ka TÜ raamatukogul!

Väga vahva, Tartu Ülikooli virtuaaltuuride hulgas on olemas tuur ka ülikooli raamatukogust :) Lisaks peahoonele jt on ülikoolil virtuaaltuurid tutvustamaks näiteks ülikooli ajaloo muuseumi võrratuid ruume (esimene ja teine tuur) ja loodusmuuseumi.

Tehnikaülikooli raamatukogu virtuaaltuur

Nüüd on virtuaaltuur olemas ka Eesti raamatukogul. Oma suurepärast hoonet presenteerib ja tutvustab TTÜ raamatukogu: TTÜ raamatukogu virtuaaltuur.
Mõni aeg tagasi olid nad ka esimesed virtuaalse teatmeteeninduse pakkujad reaalajas: TTÜ LibChat.
Vahva ja palju külastajaid-kasutajaid teenustele!

laenuta suusad raamatukogust!

Aeg-ajalt tullakse välja päris ekstreemsete ideedega selles osas, mis teenuseid võiks raamatukogu pakkuda. Nii pakuti Helsingis sel talvel võimalust laenutada suuski: Borrow winter sports equipment from the library!
Selgub, et tegemist on Helsingi linnaraamatukogu ja linna spordiosakonna koostööga, mille peaeesmärk on propageerida tervislikku liikumist linnaelanike hulgas. Väärt eeskuju meilegi? Arvestades meie inimeste suusatamislembust :)

Raamatukogus on armastust

Võib kindlasti võtta igapäevaseltki, aga hiljutisel Valentinipäeval tervitas Tartu Linnaraamatukogu oma lugejaid järgmise videoga:

Lugemine loeb!

Väga vahva "valimiskampaania" Lääne-Virumaa Keskraamatukogult: lugemine loeb - vt slaidishowd! :)

sotsiaalmeedia rollist

Mashable on jätkuvalt hea veebikoht kõiksugu aktuaalse leidmiseks parasjagu veebis toimuvast. Näiteks: Why Social Media Is Bringing Back Our Grandparents’ Values arutleb, kuidas praegune põlvkond elektroonilisi sotsiaalvõrgustikke kasutades sarnaneb oma vanavanemate käitumisele kogukondlikus suhtlemises, kuid mis vahepealses nn vanemate põlvkonnas on olemata. Minu arvates väga sümpaatne mõttekäik.
Või kuidas twitter on kasulik suhtlus- ja infojagamisvahend parasjagu rahutus Egiptuses jt sealsetes riikides: How Egyptians Used Twitter During the January Crisis [INFOGRAPHIC] 
Või kuidas suured kirjastused on hakanud kuulama lugejate arvamusi ja teismeline saab oma raamatu trükki: HarperCollins Plans To Publish Novel Submitted To Social Network for Teen Writers.

kõige turvalisem on andmete hoidmine elusorganismis?

Artikkel huvitavatest arengutest andmete ja info turvalisusest: Unhackable data in a box of bacteria: Future of InfoSec?
"Bacteria can't be hacked. All kinds of computers are vulnerable to electrical failures or data theft. But bacteria are immune from cyber attacks. You can safeguard the information."
Piirid ulme ja tegelikkuse vahel hägustuvad üha enam... :)